Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-12-40166 Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS D. S. V. T. ) ja O. P. P. ) 03.01.2007 kliendilepingu, millega määrati kindlaks kostja tellimusel hageja teostatavate komplekssete rahvusvaheliste veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaliteenuste osutamise tingimused. Kliendilepingu alusel kohustus hageja kostja tellimusel vedama kauba ja koostama kauba saatedokumendid ning kostja kohustus tasuma kauba vedamise ja kauba saatedokumentide eest arvel märgitud tähtpäevaks. Arvete nõuetekohaselt tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,25% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja tellis 21.10.2011 hagejalt veoteenuse puitmaterjali koguses 6 LDM (laadimismeetrit) ehk 11 100 kg (1 LDM = 1850 kg) transportimiseks kostja laost Eestist (Põlvast) Prantsusmaale ning pooled leppisid kokku vedamise hinnas 1300 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja vedas puitmaterjali Prantsusmaale ning esitas 31.10.2011 kostjale puitmaterjali vedamise eest arve nr CA812673 kokkulepitud summas 1560 eurot (koos käibemaksuga 20%). Kostja pidi antud summ tasuma arvel märgitud tähtajaks, s.o 10.11.2011. a. Võla sissenõudmiseks pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 05.10.2012. a Pärnu Maakohtusse, kuid kostja vastuväite esitamise tõttu lõpetas kohus 06.12.2012. a nimetatud menetluse. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 3120 euro väljamõistmist, millest on tasu (võlg) – 1560 eurot ja põhinõudeni vähendatud viivis (1560 x 0,25% x 426 päeva). Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 53,95 euro, hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu – 196,05 euro ning õigusabikulude – 192 euro - väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 15.01.2013 (tl 52), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 42-43).

2-12-40166

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja registrijärgsel aadressil sekretär-juhiabile 15.01.2013 (tl 51). TsMS § 323 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. TsMS § 323 lg 2 kohaselt kohaldatakse ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 313 lg 1 ja § 323 lg 2 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

2-12-40166 VÕS § 859 kohaselt on ekspedeerijal õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule nõuda ka veotasu. VÕS § 787 lg 1 esimene lause sätestab, et veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Kohus leiab, et hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: kliendilepingu (tl 29-30), e-postiga tellimuse esitamise (tl 31-34), saatedokumendi (tl 35) ning arvega nr CA812673 (tl 36). Kaup on saajale üle antud 03.11.2011. a (tl 35). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu (võlg) – 1560 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 108 lg 1 ja 859 alusel ning viivis - 1560 eurot – VÕS §-de 82 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 3120 (1560 + 1560) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses (tl 22) on hageja taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: tasutud riigilõiv – 250 eurot ning õigusabikulu – 192 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsi kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud 05.10.2011. a riigilõivu 53,95 eurot (tl 5). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 196,05 eurot (tl 23). Seega on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku 250 eurot. Järelikult tuleb antud riigilõiv (250 eurot) kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

2-12-40166 vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud K. T. -st J. ). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 alusel on võimalik käesoleva tsiviilasja hinnaga asjas välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt 1600 eurot. Kuna hageja nõutav lepingulise esindaja kulu – 192 eurot - jääb TsMS § 175 lg-s 4 kehtestatud piirmäära sisse, siis tuleb ka nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 442 eurot (250 + 192). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.