Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
04.veebruar 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-38148
Tsiviilasi
WCOÜ avaldus KWOÜ pankroti algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlausaldaja WCOÜ (registrikood XXX asukoht XXX), esindaja Ott M , XXX Võlgnik KWOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige KA Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko (Advokaadibüroo LEXTAL, asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected], telefon 640 0250, faks 640 0260)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.01.2013.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko
pangakontodelt liikumisi, mis viitaks aktiivsele majandustegevusele. Enamjaolt tehti kulude väljamakseid ning kompenseeriti auto- ja komandeeringukulusid. Esines ka sularaha väljamakseid juhatuse liikmetele. Arvestades asjaolu, et halduril ei ole õnnestunud võlgniku käest saada mingitki informatsiooni, siis ei ole ajutise menetluse käigus võimalik hinnata kulutuste ja sularaha väljamaksete seotust majandustegevusega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetluse registri andmetel ühtegi täitemenetlust, milles võlgnik oleks sissenõudjaks või võlglaseks. Haldur on seisukohal, et pankrotiolukorra võis tekitada ebasoodne majanduskliima, mille tõttu katkes võlgniku majandustegevus. Kuna võlgnik ei ole haldurile majandustegevuse katkemise põhjusi selgitanud, siis on tegemist üksnes oletusega. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise menetluse käigus ei ole halduril õnnestunud tutvuda dokumentidega, mille alusel on võlgniku juhatuse liikmele AM11.05.2011 kuni 22.07.2011 tehtud võlgniku arveldusarvelt makseid selgitusega kulud, autokompensatsioon, komandeeringukulud ja sularaha väljamakse. Sellise sisuga makseid on perioodil 01.01.2009 kuni 26.07.2011 tehtud kokku summas 15 830,92 eurot. Siinjuures on oluline märkida, et kuivõrd töötajatele on lõpparve välja makstud juba mais 2011, siis võib eeldada, et majandustegevus oli alates juunist 2011 lõppenud ja edasised kulutused ei pruukinud olla seotud majandustegevusega. Füüsilistele isikutele tehtavad majandusliku põhjenduseta väljamaksed võivad olla nii rasketeks juhtimisvigadeks kui ka kuriteo tunnustega tegudeks. Ajutise menetluse käigus ei ole õnnestunud eelmainitud sularahatehingute ega füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas seisukohta võtta, kuna võlgniku esindaja ei ole ajutise halduriga ühendust võtnud, majandustehingute sisu selgitanud ega dokumente esitanud. Ajutise menetluse käigus ei ole olnud võimalik anda hinnangut võlgniku raamatupidamise korraldamisele. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, tuleb pankrotimenetlus ajutise halduri hinnangul lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul, kui keegi võlausaldajatest ei ole valmis tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistung 21.01.2013 toimunud kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Võlausaldaja esindaja teatas, et on haigestunud ja palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Võlausaldaja esindaja teatas, et nõustub aruandega ja palub võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja teatas, et võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri arvates on pankrotimenetluse esialgne kulu 4 000 eurot. Kohus teatas, et teeb määruse ja annab võlausaldajatele aega kuni 30.01.2013 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 4 000 euro tasumiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et KWOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on
vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara väärtuses 0 eurot ja kohustusi 33 317,95 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse kulude katteks vahendid puuduvad. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Hinnates liikumisi võlgniku pangakontodel on haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevus lõppes 2011 aasta esimese pooles, kuna võlgnik on oma töötajatele välja maksnud lõpparved ja võlgniku pangakontodelt ei nähtu liikumisi, mis viitaks aktiivsele majandustegevusele. Füüsilistele isikutele tehtavad majandusliku põhjenduseta väljamaksed võivad olla nii rasketeks juhtimisvigadeks kui ka kuriteo tunnustega tegudeks. Ajutise menetluse käigus ei ole halduril õnnestunud eelmainitud sularahatehingute ega füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas seisukohta võtta, kuna võlgniku esindaja ei ole ajutise halduriga ühendust võtnud, majandustehingute sisu selgitanud ega dokumente esitanud. Seega ajutisel halduril puuduvad täpsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Samas võivad füüsilistele isikutele tehtud majandusliku põhjenduseta väljamaksed olla nii rasketeks juhtimisvigadeks kui ka kuriteo tunnustega tegudeks, mis vajaksid täiendavat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus määras 21.01.2013 määrusega KWOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul KWOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja
võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,47 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 150 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri tehtud kulude katteks 101 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja on tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 26.11.2012 kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 1 630,50 eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud summast ja kanda vastavalt ajutise halduri taotlusele Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr XXXXXXXXX. Kohtu deposiiti tasutud raha ülejääk 369,50 eurot tuleb tagastada WCOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KA(isikukood XXX).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.