Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2013. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-1365
Tsiviilasi
AS Reverta (endise nimega AS Parex banka) avaldus OÜ PE(kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AS Reverta (endise nimega AS Parex banka), registrikood 40003074590, asukoht Republikas laukums 2A, LV-1522, Riia, Läti Vabariik) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (e-post [email protected] ) Puudutatud isik: OÜ PE(registris kustutatud, registrikood XXX asukoht XX)
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Võtta AS Reverta (endise ärinimega AS Parex banka) avaldus OÜ PE(registris kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks menetlusse. Rahuldada avaldus. Viia läbi OÜ PE(registrist kustutatud) täiendav likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks vandeadvokaat Anton Sigal (isikukood 38207170301), elukoht Tallinn. Kohustada likvideerijat Anton Sigal teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja OÜ PE registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 30. septembriks 2013, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Määrus saata teadmiseks avaldajale, puudutatud isikule ning Harju Maakohtu Registriosakonnale (asukoht Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn) ja täitmiseks Anton Sigal’ile.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ PE(registrist kustutatud kanda) kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu avaldaja ja juriidiline isik 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot. Menetluse käik ja kohtu põhjendused Harju Maakohtule on esitatud AS Reverta (endise nimega AS Parex banka) avaldus OÜ PE(kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus leiab, et tuleb läbi viia OÜ PE(kustutatud) täiendav likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Osaühingul on jaotamata vara ning täiendav likvideerimine on põhjendatud. alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt lg 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vandeadvokaat Anton Sigal on andnud nõusoleku likvideerijaks asumiseks. Kohtu hinnangul on ta sobiv isik. Tulenevalt lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete
2 (3)
rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja osaühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30. septembriks 2013, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (TsMS § 4772 lg 2). Likvideerija võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui likvideerija ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega (TsMS § 605 lg 1). TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Antud juhul, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.