Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

esimesest lepingust tulenev viivis 549 990 krooni ja teisest lepingust tulenev viivis 872 502,50 krooni. Kokku on võlgnevus 3 428 492,50 krooni ehk 219 120,61 eurot. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad leiavad, et laenu ei ole antud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused 21.04.2011 on välja kuulutatud OÜ XXXpankrot (I kd, t lk 12, 66-77, 110-111, 119-126, 161165). 02.05.2011 on hageja esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 219 120,61 eurot (I kd, t lk 13-15; II kd, t lk 61-64). OÜ XXX08.09.2011 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu kostjad täies ulatuses (I kd, t lk 16-19, 100). Käesolev hagi on kohtule esitatud 10.10.2011 (esmaspäev). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. /.../ Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kohus leiab, et käesolev hagi on esitatud kohtule tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb kahest laenulepingust. 01.08.2004 XXX ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX nähtub, et XXX annab võlgnikule laenu summas 679 000 krooni (I kd, t lk 20-22, 203-205; II kd, t lk 65-67). 01.06.2007 laenulepingu kohaselt andis XXX võlgnikule laenu 605 000 krooni ja 722 000 krooni üleandmisajaga vastavalt 01.06.2007 ja 01.03.2008 (I kd, t lk 24-25, 206-207; II kd, t lk 69-70). 01.10.2010 nõude loovutamise lepinguga on XXX loovutanud laenulepingutest tuleneva nõude hagejale (I kd, t lk 65). Poolte vahel puudub vaidlus nende laenulepingute sõlmimise ja nõude loovutamise osas ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostjad vaidlustavad nende laenulepingute alusel võlgnikule raha üleandmist. Hageja väitel anti laen üle sularahas, pangaülekannet ei toimunud (I kd, t lk 137). Laenu andmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgniku kassa sissetuleku orderid (I kd, t lk 23, 26, 27, 200202; II kd, t lk 68, 71, 72) ja võlgniku 2007a ja 2008a majandusaasta aruanded (I kd, t lk 2864; II kd, t lk 73-109). Kohus nõustub kostjatega, et võlgniku majandusaasta aruanded ei tõenda laenulepingute alusel raha saamist, sest nendes aruannetes laenukohustuste kajastamine või mittekajastamine ei kinnita ega lükka ümber raha ülekandmise fakti. Laenulepingud iseenesest samuti ei tõenda raha ülekandmist, sest lepingutes ei kinnita võlgnik raha kättesaamist, vaid raha tuli üle kanda pärast lepingute sõlmimist. Seetõttu on raha ülekandmist vaja lisaks laenulepingutele täiendavalt tõendada. Hageja on raha ülekandmist tõendanud võlgniku kassa sissetulekuorderitega. Kohus ei pea võlgniku 03.08.2004 kassa sissetuleku orderit nr 68, 01.06.2007 kassa sissetuleku orderit nr 11 ja 01.08.2008 või 10.06.2007 kassa sissetuleku orderit nr 12 usaldusväärseteks tõenditeks. Esmalt märgib kohus, et hagiga esitatud kassa sissetuleku

orderite nr 11 ja 12 koopiad ei vasta originaalile (I kd, t lk 26-27 ja 201-202). Hagiga esitatud kassa sissetuleku orderid (koopiad) on koostatud käsikirjaliselt, kohtule esitatud originaalorderid aga masinakirjas. Kohtu arvates ei ole usaldusväärne, kui ühe fakti kohta on koostatud mitu erinevat samasisulist dokumenti situatsioonis, kus saab olla vaid üks raamatupidamise algdokument. Samuti ei muuda hageja väiteid usaldusväärseks fakt, et ta esitab kohtule koopiad tõenditest, mida tegelikkuses ei eksisteeri (esitatud koopiatel puudub originaal). Käesoleval juhul saab kohus tugineda vaid nendele orderitele, mille suhtes on esitatud originaaleksemplar. XXX 30.10.2012 aktist nr 2012016148 nähtub, et allkiri 01.06.2007 sularaha orderil nr 11 ja 10.06.2007 sularaha orderil nr 12 on kirjutatud hiljuti, viimaste kuude jooksul enne käesolevat ekspertiisi (II kd, t lk 7-10, 51-53). Hageja on seda ekspertiisi kritiseerinud väitega, et orderid esitati kohtule märtsis 2012, s.o 7 kuud enne ekspertiisi teostamist, seetõttu ei ole usaldusväärne ekspertide väide, et allkiri on orderitel kirjutatud viimasete kuude jooksul enne ekspertiisi. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega saab arvestada. Ekspertiis korraldati selleks, et veenduda, kas allkiri orderitel on kirjutatud aastal 2007. Selle on ekspert kindlalt välistanud. Seejuures ei oma tähtsust, kas allkiri on kirjutatud viimaste kuude jooksul enne ekspertiisi või natuke varem. Kohus arvestab eksperdi selgitusi, mille kohaselt ei ole võimalik tuvastada teksti vanust kui tekst on kirjutatud 2-10 aastat tagasi, ekspert saab tuvastada, kas tekst on kirjutatud varem või hiljem kui 2 aastat tagasi (I kd, t lk 208-209, 226-227). Kohtu arvates tuleb arvestada, et ekspertiis ei suuda ega peagi tuvastama kirja vanuse kuulise täpsusega, seetõttu on hageja etteheide ekspertiisile alusetu. Küll on ekspert tuvastanud, et allkirja kirjutamise aega saab määrata kuudes, mitte aastates ning see ongi antud vaidluses oluline tuvastada. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi asjatundlikkuses või kasutatud meetodites. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud kassa sissetuleku orderid nr 11 ja 12 ei ole allkirjastatud 2007a-l ning need tuleb ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Hageja väidab, et võlgnik kinnitab raha saamist. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnik on kinnitanud raha saamist 03.08.2004 kassa sissetuleku orderiga nr 68 ei tähenda veel seda, et raha oleks üle kantud. Nimelt vastandub võlgniku kinnitusele võlgniku pankrotihalduri seisukoht, kes ei ole tuvastanud raha saamist antud orderi alusel. Arvestades asjaolu, et laenu andja on võlgnikuga seotud isik (XXX oli võlgniku juhatuse liige), kuid pankrotihaldur kohtu poolt määratud võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu isik ning arvestades võlgniku dokumentide varasemat ebausaldusväärsust, peab kohus usaldusväärsemaks kostja, s.o pankrotihalduri seisukohta. Võlgniku väited laenukohustuse suhtes ei ole olnud järjepidevad, sest pankrotiavaldusele lisatud varanimekirjas ei ole võlgnik XXX isikus käesolevat laenukohustust märkinud (I kd, t lk 111). Ka nõustub kohus kostjatega, et laenu andmine füüsilise isiku poolt kogusummas 2 006 600 krooni sularahas on eluliselt ebausutav, sest sellise koguse sularaha olemasolu füüsilise isiku puhul ei ole tavaline. Kostjad on kujuka võrdlusena välja toonud, et näiteks 722 000 krooni suuruse laenu puhul tähendaks see 500krooniste puhul rohkem kui 14 pakki sularaha. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja esitatud tõendid laenulepingute alusel võlgnikule raha üleandmise kohta on ebausaldusväärsed ning kohus jätab need tõendid kõrvale. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole suutnud tõendada raha üleandmist võlgnikule ning seetõttu puudub hagejal ka laenulepingutest tulenev nõue. Kohus jätab hagi rahuldamata. Võlgniku ja hageja vahelised muud õigussuhted ei oma asja lahendamisel tähtsust (I kd, t lk 101-109, 155-160). Samuti ei oma tähtsust, kas laenu andis võlgnikule XXX (I kd, t lk 221225; II kd, t lk 32-50).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja Advokaadibüroo VARUL AS on tasunud 22.08.2012 maksekorraldusega eksperditasu 750 eurot Harju Maakohtu tagatiste kontole (I kd, t lk 246). Harju Maakohus on tasunud ekspertiisi eest 4 313 SEK vastavalt esitatud arvele (II kd, t lk 11, 18). Riigi Tugiteenuste Keskuse kinnitusel on Harju Maakohtu tagatiste kontol tasutust veel järel 251,10 eurot, mis tuleb Advokaadibüroo VARUL AS-ile tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.