Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja palus tunnistada oma nõuet OÜ ABECO Ehituskaup (pankrotis) pankrotimenetluses summas 219 120.61 eurot. Võlgniku ja E.V vahel sõlmiti 01.08.2004 laenuleping, mille kohaselt andis viimane võlgnikule laenu 679 000 krooni tagastamise tähtajaga 01.06.2010. Rahasumma üleandmist tõendab 03.08.2004 väljastatud kassa sissetuleku order nr. 68. Samade poolte vahel sõlmiti 01.06.2007 laenuleping 605 000 krooni ning 01.03.2008 722 000 krooni ulatuses. Laenusummad tuli võlgnikul tagastada 01.08.2010. Raha üleandmist võlgnikule tõendavad vastavalt 01.06.2007 ja 01.08.2008 väljastatud kassa sissetuleku orderid nr. 11 ja 12. Seega on E.V andnud võlgnikule laenu kokku 2 006 600 krooni. Viidatud laenusuhete olemasolu ning nende alusel tasutud rahasummade kättesaamist kinnitavad lisaks eeltoodule alljärgnevad asjaolud: • võlgnik on oma 2007 majandusaasta aruandes märkinud, et 2006 lõpu seisuga oli võlgnikul pikaajalisi laenukohustusi summas 679 600 krooni ehk sisuliselt samas ulatuses, mis E.V oli võlgnikule 01.08.2004 sõlmitud lepingu alusel üle andnud; • võlgnik on oma 2007 majandusaasta aruandes märkinud, et 2007 lõpu seisuga oli võlgnikul pikaajalisi laenukohustusi 605 000 krooni võrra ehk 01.06.2007 sõlmitud lepingu laenusumma võrra enam, kui aasta varem. • võlgnik on oma 2008 majandusaasta aruandes märkinud, et 2008 lõpu seisuga oli võlgnikul pikaajalisi laenukohustusi 722 000 krooni ehk 01.06.2007 sõlmitud lepingu laenusumma võrra enam, kui aasta varem. E.V loovutas 01.10.2010 viidatud laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. Lepingutest tulenev põhivõlg on 2 006 600 krooni, esimesest lepingust tulenev viivis 549 990 krooni ja teisest lepingust tulenev viivis 872 50250 krooni. Kokku võlgnevus 3 428 492.50 krooni ehk 219 120.61 eurot. Kostjate vastuväited Kostja I pidas hagi põhjendamatuks. E.V on olnud rohkem kui 5 aastat töötu pensionär, kellel ei saa olla vahendeid niivõrd suures ulatuses laenu andmiseks. Samuti puudus võlgnikul vajadus E.V laenu võtmiseks, sest võlgniku osanikul ja juhatuse liikmel R. V oli vastavad vahendid olemas ning ta kasutas neid aktiivselt võlgniku majandustegevuses. Hageja esitatud 01.08.2008 kassa sissetuleku order nr 12 on allkirjastamata. R.V surma järgselt võlgniku pankroti raugemise katse korraldanud E. ja T. V ei maininud pankrotimenetluse algatamisel ega ajutise halduriga suhtlemisel ei nõude loovutust ega käesoleva vaidluse aluseks olevat laenusuhet. 2004 antud eraisiku laen peaks olema kajastatud nii juba 2004, 2005 kui ka 2006 majandusaasta aruannetes, mitte ainult 2007 ja 2008 majandusaastaaruannetes. Kindlasti ei saa 2007 aasta majandusaasta aruannet pidada piisavaks tõendiks 2004 aastal alanud laenusuhetele. Samuti ei tõenda esitatud majandusaastaaruanded, et tegemist on just E.V poolt võlgnikule antud laenudega. Kostja II vaidles hagile vastu. Majandusaasta aruannetes toodud võlgnevused ei pruugi olla E.V poolt antud laenukohustused. Kummaski aruandes ei ole nimetatule viidatud. E.V käitumine on olnud vastuoluline, ta on pankrotimenetluse käigus mitmeid kordi rõhutanud, et laenukohustused puuduvad, sh tema antud laenukohustus. Seega hageja nõuet tegelikkuses ei eksisteeri. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue tuleneb 01.08.2004 ja 01.06.2007 sõlmitud laenulepingutest. Poolte vahel puudus vaidlus nende laenulepingute sõlmimise

2(5)

ja nõude loovutamise osas. Hageja väitel anti laen üle sularahas. Laenu andmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgniku kassa sissetuleku orderid ja võlgniku 2007 ja 2008 majandusaasta aruanded. Võlgniku majandusaasta aruanded ei tõenda laenulepingute alusel raha saamist, sest nendes aruannetes laenukohustuste kajastamine või mittekajastamine ei kinnita ega lükka ümber raha üleandmise fakti. Laenulepingud ei tõenda raha üleandmist, sest lepingutes ei kinnita võlgnik raha kättesaamist, vaid raha tuli üle kanda pärast lepingute sõlmimist. Hageja on raha ülekandmist täiendavalt tõendanud võlgniku kassa sissetuleku orderitega. Võlgniku 03.08.2004 kassa sissetuleku orderit nr 68, 01.06.2007 kassa sissetuleku orderit nr 11 ja 01.08.2008 või 10.06.2007 kassa sissetuleku orderit nr 12 ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks. Esmalt hagiga esitatud kassa sissetuleku orderite nr 11 ja 12 koopiad ei vasta originaalile. Hagiga esitatud kassa sissetuleku orderid (koopiad) on koostatud käsikirjaliselt, kohtule esitatud originaalorderid aga masinakirjas. Ei ole usaldusväärne, kui ühe fakti kohta on koostatud mitu erinevat samasisulist dokumenti situatsioonis, kus saab olla vaid üks raamatupidamise algdokument. Samuti ei muuda hageja väiteid usaldusväärseks fakt, et ta esitab kohtule koopiad tõenditest, mida tegelikkuses ei eksisteeri (esitatud koopiatel puudub originaal). Swedish National Laboratory of Frorensic Science 30.10.2012 aktist nr 2012016148 nähtub, et allkiri 01.06.2007 sularaha orderil nr 11 ja 10.06.2007 sularaha orderil nr 12 on kirjutatud hiljuti, viimaste kuude jooksul enne käesolevat ekspertiisi. Hageja on seda ekspertiisi kritiseerinud väitega, et orderid esitati kohtule märtsis 2012, so 7 kuud enne ekspertiisi teostamist, seetõttu ei ole usaldusväärne ekspertide väide, et allkiri on orderitel kirjutatud viimasete kuude jooksul enne ekspertiisi. Eksperdiarvamusega saab arvestada. Ekspertiis korraldati selleks, et veenduda, kas allkiri orderitel on kirjutatud aastal 2007. Selle on ekspert kindlalt välistanud. Seejuures ei oma tähtsust, kas allkiri on kirjutatud viimaste kuude jooksul enne ekspertiisi või natuke varem. Kohus arvestas eksperdi selgitusi, mille kohaselt ei ole võimalik tuvastada teksti vanust kui tekst on kirjutatud 2-10 aastat tagasi, ekspert saab tuvastada, kas tekst on kirjutatud varem või hiljem kui 2 aastat tagasi. Ekspertiis ei suuda ega peagi tuvastama kirja vanuse kuulise täpsusega, seetõttu on hageja etteheide ekspertiisile alusetu. Küll on ekspert tuvastanud, et allkirja kirjutamise aega saab määrata kuudes, mitte aastates ning see ongi antud vaidluses oluline tuvastada. Kohtul puudus alus kahelda eksperdi asjatundlikkuses või kasutatud meetodites. Seega viidatud kassa sissetuleku orderid nr 11 ja 12 ei ole allkirjastatud 2007 ning need tuleb ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Asjaolu, et võlgnik on kinnitanud raha saamist 03.08.2004 kassa sissetuleku orderiga nr 68, ei tähenda veel seda, et raha oleks üle kantud. Nimelt vastandub võlgniku kinnitusele võlgniku pankrotihalduri seisukoht, kes ei ole tuvastanud raha saamist antud orderi alusel. Arvestades asjaolu, et laenu andja on võlgnikuga seotud isik (E.V oli võlgniku juhatuse liige), kuid pankrotihaldur kohtu poolt määratud võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu isik ning arvestades võlgniku dokumentide varasemat ebausaldusväärsust, pidas kohus usaldusväärsemaks pankrotihalduri seisukohta. Võlgniku väited laenukohustuse suhtes ei ole olnud järjepidevad, sest pankrotiavaldusele lisatud varanimekirjas ei ole võlgnik E.V isikus käesolevat laenukohustust märkinud. Ka laenu andmine füüsilise isiku poolt kogusummas 2 006 600 krooni sularahas on eluliselt ebausutav, sest sellise koguse sularaha olemasolu füüsilise isiku puhul ei ole tavaline. Kokkuvõtvalt hageja esitatud tõendid laenulepingute alusel võlgnikule raha üleandmise kohta on ebausaldusväärsed. Seetõttu ei ole hageja suutnud tõendada raha üleandmist võlgnikule. Eeltoodu tõttu puudub hagejal ka laenulepingutest tulenev nõue. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused

3(5)

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus ning tunnustada hageja nõuet ABECO Ehituskaup OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 219 120,61 eurot teises järgus PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus on jätnud otsuse olulises osas põhjendamata. Samuti on hinnanud vääralt tõendeid, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Hageja hinnangul on majandusaasta aruandes laenusumma kajastamine samaväärne võla tunnistamisega võlgniku poolt. Sõlmitud laenulepingud ja majandusaasta aruanded koostoimes viitavad otseselt sellele, et raha on üle antud. Juhul, kui võlgnik ei oleks E.V raha saanud, siis ei oleks juhatuse liige R.V vastavat kohustust majandusaasta aruandes kajastanud. Asjaolu, et pankrotihaldur ei ole orderi nr 68 alusel teadlik raha saamisest, ei tõenda, et raha poleks üle antud. Millegi mitteteadmine ei saa tõendada millegi mittetoimumist. Hageja on esitanud tõendina kassa sissetuleku orderi, mille ehtsust pole vaidlustatud ja mille paikapidavust pole muul viisil kohtumenetluse raames vaidlustatud. Seega on esitatud tõend, milles võlgnik kinnitab rahasumma kättesaamist. Kassa sissetuleku orderite nr. 11 ja 12 suhtes viidi läbi ekspertiis, mis tuvastas, et allkirjad orderil on tõenäoliselt kirjutatud “hiljuti, viimaste kuude jooksul” enne ekspertiisi teostamist, so enne 22. ja 23.10.2012. Samas on hageja esitanud kõnealused orderid pankrotihaldur Sirje Taelale nõudeavalduse lisana juba 03.05.2011 ehk enam kui poolteist aastat enne ekspertiisi teostamist. Seega on ekspertiisi tulemus ilmselgelt väär. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite ja tõendi, mis tõendab orderite olemasolu vähemalt 1,5 aastat enne ekspertiisi teostamist. Teiseks, kohus luges ekspertiisiga tõendatuks väite, et orderid pole allkirjastatud 2007. Ekspert sellist järeldust teinud ei ole. Ekspertiisi ainus järeldus on, et allkirjad on kirjutatud “viimaste kuude jooksul ”. Mitte kuskilt ekspertiisist ei tulene, et allkirjad ei saa olla kirjutatud 2007. Kohus on lugenud ekspertiisiga tuvastatuks asjaolu, mida ekspertiis tegelikkuses tuvastanud ei ole. Kohus on ka leidnud, et ükski hageja tõend ei ole usaldusväärne, kuivõrd võlgniku juhatuse liige E.V on pankrotimenetluse käigus andnud vastuolulisi seisukohti võlgniku kohustuste kohta. Hageja märgib, et E.V vastuolulised ütlused ei tekita, muuda ega lõpeta tsiviilõigussuhteid hageja ja võlgniku vahel, mistõttu ei ole E.V väited antud kaasuse kontekstis asjakohased. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on võtnud seisukoha kõigi asjas esitatud tähendust omavate asjaolude suhtes. Ka on maakohus koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega õigesti leidnud, et majandusaasta aruandes laenusuhte kajastamine ei tõenda konkreetse laenusuhte olemasolu, kui muud tõendid seda ei kinnita. Tegemist ei ole võlatunnistusega nagu hageja väidab, sest majandusaasta aruande kirjed ei ole piisavalt määratletud tuvastamaks, kas silmas on peetud käesoleva menetluse esemeks olevat laenu.

4(5)

Hageja väited muutis lisaks ebausaldusväärseks asjaolu, et laenusuhteid ei kajastatud varasemates aruannetes kuni 2007 aastani, kuigi laenu anti osaliselt juba 2004. Hageja ei põhistanud, milline asjaolu selle tingis. Põhjendamatu on apellandi etteheide maakohtule otsuse tõendite, mh ekspertarvamuse hindamise osas. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta loeb kassa sissetuleku orderite nr 11 ja 12 suhtes läbi viidud ekspertiisi ekspertarvamust usaldusväärseks. Maakohus leidis õigesti, et ekspert saab tuvastada, kas tekst on kirjutatud varem või hiljem kui 2 aastat tagasi. Kui kohus ka eksis nimetatud fakti osas ja leidis, et dokumendid anti pankrotihaldurile üle ekspertiisile eelnenud 7 kuul ja mitte 1,5 aasta eest, ei muuda see kohtu järeldust valeks. Kui allkiri oleks antud orderitele varem kui 2 aastat tagasi, oleks ekspertarvamus seda kajastanud. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et E.V ütlused ei muuda ega lõpeta tsiviilõigussuhteid apellandi ja võlgniku vahel. Samas on need üheks asjas esitatud tõendiks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et E.V olid vahendid laenude andmiseks. Hageja ei ole põhistanud, miks ilmusid laenulepingud välja alles 03.05.2011 pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse lisadena ja miks ei kajastatud neid E.V kui võlgniku juhatuse liikme poolt 22.10.2010 esitatud pankrotiavalduses. Kohus hindas tõendeid põhjendatult nende kogumis ja leidis, et kassa sissetuleku order nr 68 ei tõenda seetõttu väidetava laenulepingu täitmist E.V poolt. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.