Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-12-37196

arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS-is; viitenumber 2900078583, selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number 2-12-37196, hiljemalt 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu selgitus kostjale: 

kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5 ja 6).



käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /s.o 7% aastas + EKP intress summalt 25,00 (TsMS § 179 lg 9).

Kohtu selgitus hagejale: hagejal on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtule 17.09.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel on 16.07.2009 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eelleping, mille kohaselt kavatsesid pooled sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Lepingu kohaselt määrati ostu hinnaks 70 000 krooni, millest ostja (hageja) kohustus enne põhilepingu sõlmimist maksma 30 000 krooni (1 917,35 eurot). Ostja kandis nimetatud summa müüja (kostja) arvele kolmes osas 16.07.2009.a kuni 09.09.2009.a. Osapooled leppisid 20.12.2009.a kokku, et ostja maksab lisaks veel ettemaksuna 20 000 krooni (1 278,23 eurot). Nimetatud summa on müüja arvele kantud 20.12.2009.a. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-12-37196

Müüja müüs sõlmitud lepinguga ostjale kasvava metsa raieõiguse. Nimetatud lepingu alusel kohustus müüja võimaldama ostjal langetada metsa ja saadud sortimendid ära vedada. Käesoleva hetkeni ei ole müüja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub ostjal võimalus omapoolse lepingu täitmiseks. Müüja on oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus ostjal puudus võimalus langetada kinnistul 16401:003:0308 puid vastavalt lepingule. Nimelt toimus müüja suhtes täitemenetlus, müüjat on teavitatud 10.03.2010 täitemenetluse algatamisest. Müüja vara on täitemenetluse käigus arestitud 14.06.2010.a, kuid müüja ei ole ostjat teavitanud ilmnenud takistustest. Isegi kui 24.08.2010 on toimunud enampakkumine, mille käigus võõrandati ka lepingu ese, ei teavitanud müüja ostjat sellest, et viimane saaks oma seadusest tulenevaid õigusi kasutada raielepingu täitmiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.4 kohaselt, kui müüja takistab lepingu täitmist on ta kohustatud tagastama ettemaksu. Antud juhul on ostja takistanud lepingu täitmist, samuti ei ole täitnud teavitamiskohustust, et lepingut ei olegi võimalik täita, seoses täitemenetlusega ning kinnistu võõrandamisega. Antud juhul on hagejal mõistlik eeldada, et lepingupool rikub ka edaspidi lepingut, kuna nimetatud kinnistu (katastriüksuse tunnus nr 16401:003:0308) suhtes on toimunud 14.06.2010 vara arestimine ning 24.08.2010 on kohtutäituri poolt teostatud enampakkumine kostja võlgade katteks, mistõttu on nimetatud kinnistul keelatud raie teostamine. Lähtudes asjaolust, et A kinnistu on enampakkumise korras müüdud ei näe hageja, et kostja suudaks lõpetada lepingu omapoolset rikkumist, mille tõttu ei suuda ka hageja täita lepingut. Hageja edastas kostjale lepingust taganemise teate 21.06.2012, mille viimane on kätte saanud 26.06.2012, mida tõendab väljastusteatel olev allkiri. Lepingust taganemise teates andis hageja kostjale tähtaja kostjale lepingu järgi saadu 3 195,58 euro tagastamiseks hiljemalt 05. juuliks 2012.a. Hageja palub: välja mõista A R Expertline OÜ kasuks seoses lepingust taganemisega 3 195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot 58 senti. Nimetatud summa kuulub tagastamisele arveldusarvele nr XXX AS Swedbank või arvele nr XXX AS SEB Pank. Välja mõista A R Expertline OÜ kasuks viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud A R kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 17.09.2012. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 esimesele lausele raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kooskõlas TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

3(8)

Tsiviilasi nr 2-12-37196

Tulenevalt TsMS §-st 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Antud juhul moodustavad kürvalnõuded kokku 306,78 EUR (viivis alates 05.07.201216.09.2012 summas 51,13 EUR [(73 päeva x 8%) / 365 päeva x 3 195,58 EUR / 100]) pluss (summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, mis moodustab 255,65 EUR [(365 päeva x 8%) / 365 päeva x 3 195,58 EUR / 100]) Seega antud asja tsiviialasja hind moodustab kokku 3 502,36 EUR (3 195,58 EUR pluss 306,78

EUR).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud (tl 31-32), kuid korduvalt lubas tasuma võla hagejale (tl 44, 54). Hagi vastuse kohaselt (tl 31-32) kostja OÜ EXPERTLINE poolt saadud raha kandis AS KAGU INVEST arvele SEB XXX viide: 4007008409 kuna OÜ EXPERTLINE juhataja Andrus Pärnpuu töökohaga Jõhvis. Soovis uuesti osta metsa ja oli teadlik AS KAGU INVEST laenust. Tegelikult AS KAGU INVESTile kostja saatis raha rohkem, kui oli võlgu = 64 000,00 (kuuskümmend neli tuhat krooni 00 senti). Raha tagastatud ei ole kostjale. AS KAGU INVEST kostja avaldusele ei vastanud.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

29.10.2012 nõude täpsustuse ja kostja vastusele seisukoha kohaselt (tl 39-40) leiab hageja, et kostja vastuväited ei anna alust võlgnevuse tasumata jätmiseks. Kostja oma vastuses selgitab, et hageja oli teadlik laenust AS Kagu Invest. Asjaolu, et üks isik on laenu andnud teisele isikule, kes ei ole hageja ja kostja lepingu osapooleks ei ole takistuseks lepingu sõlmimiseks. AS Kagu Invest laenust oli hageja teadlik, kuid hageja ei olnud teadlik, et laenu olemasolu on takistuseks Expertline OÜ ja A R vahel sõlmitud lepingu täitmisel. Asjaolu, et kostja ja AS Kagu Invest vahel on võlasuhted, ei ole piisav põhjus, et kostja jätaks tasumata hagejale lepingust tulenevad kohustused. Kostjale on hageja poolt eelmaksuna tehtud teatud summad. Kostja ei ole kõrvaldanud takistusi, et hageja saaks lepingut täita. Kostja saades teada, et AS kagu Invest laen saab reaalselt takistuseks lepingu täitmisel, ei teavitanud sellest hagejat. Seega käitus kostja hea usu põhimõtete vastaselt. Kuna kinnistu suhtes on toimunud enampakkumine, mille tagajärjel on raie teostamine keelatud, on ka tulevikus võimatu hagejal lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja taganes lepingust, kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ettemakstud summat täiendava aja jooksul ei ole tagastanud. Hageja leiab eeltoodu alusel, et kostja vastuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kuna kostja ja AS Kagu Invest vahel on sõlmitud laenuleping, mille täitmisest on üks lepingupool keeldunud, ei saa olla käesolevas vaidluses aluseks nõude rahuldamata jätmiseks. 4(8)

Tsiviilasi nr 2-12-37196

Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista A R Expertline OÜ kasuks seoses lepingust taganemisega 3 195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot 58 senti. Nimetatud summa kuulub tagastamisele arveldusarvele nr XXX AS Swedbank või arvele nr XXX AS SEB Pank. Välja mõista A R Expertline OÜ kasuks viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 73 (seitsekümmend kolm) eurot 49 senti ning edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Jätta kohtukulud kostja kanda ning välja mõista A R Expertline OÜ kasuks kohtukulud summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et kostja ei ole tasunud sentigi võla katteks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  nende vahel on 16.07.2009 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eelleping, mille kohaselt kavatsesid pooled sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu  ostu hinnaks 70 000 krooni  hageja kandis kostja arvele 30 000 krooni (1 917,35 eurot) kolmes osas 16.07.2009.a kuni 09.092009.a  20.12.2009.a kandis hageja kostja arvele veel 20 000 krooni (1 278,23 eurot). Hageja väidab, et kostja ei täitnud kohustust, kostja vastupidist ei tõendanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS 116 lg 1 lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Antud juhul on tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna hageja ei saa endast olenematutel põhjustel lepingut täita. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-12-37196

Vastavalt VÕS § 188 lg 1 lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Hageja edastas kostjale lepingust taganemise avalduse (tl 14-15), milles väljendas selgelt, et soovib lepingust taganeda ning lepingu järgi saadu tagastamist. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Hageja poolt edastatud taganemise teade kostja lepingus näidatud aadressile. Kostja on teate kättesaanud, mida tõendab väljastusteatel olev allkiri (tl 16). Seega on tahteavaldus kehtiv. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja väidab, et tasus summad AS-le KAGU INVEST (tl 33-34), kuid leping oli sõlmitud Expertline OÜ ja kostja vahel, seega kohustuse täitmine muule isikule ei saa pidada antud asja poolte vahel sõlmitud lepingu kohaseks täitmiseks. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Lepingust taganes hageja alates 05.07.2012, käesolevaks ajaks ei ole kostja hagejale raha tagastanud vaatamata korduvatele lubadustele. Seega rikub kostja lepingut ja kohtul on põhjust eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei täitnud oma kohustuse nõuete kohaselt on hagejal õigus nõuda temalt viivise tasumist. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ametlike teadeannete kohaselt Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse §

lõikes

nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012 oli 1,00%, millele lisandub 7% aastas.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-12-37196

Hageja andis tagastamisele kuuluiva summa 3 195,58 euro tagastamise tähtajaks 05. juuli 2012. Seega kuni 16. septembrini 2012 kuulub tasumisele viivis summas 51,13 eurot [(73 x 8) / 365 x 3195,58 / 100]. Kooskõlas TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust on hagi põhjendatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 139 lg 1 riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Vastavalt RLS § 57 lg 1 hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus tuvastas, et antud asja hagihind moodustab 3 502,36 EUR. RLS lisa 1 kohaselt moodustab riigilõiv TsMS avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kuni 4 000 euro nõude puhul 275 eurot. Hagej tasus riigilõivu summas 250 EUR. Vstavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses ja menetluskulud on jäetud täies ulatuses kostja kanda, siis kohustatud isikuks vähem tasutud riigilõivu tasumiseks on kostja, kellelt kohus mõistab riigi tuludesse vähem tasutud riigilõiv summas 25 EUR. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova 7(8)

Tsiviilasi nr 2-12-37196

Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.