Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

T. Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Määruse tegemise aeg ja koht

21.jaanuar 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-12-56615

Tsiviilasi

R. N. täitemenetluse peatamiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: R. N. xxxxxxxxxxx, praegune viibimiskoht T. V. )

esindajad Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda R. N. täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 170/2003/3031 menetlusse võtmisest. Käesolev määrus avaldajale viivitamatult kätte toimetada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse T. Ringkonnakohtule T. Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused R. N. 03.12.2012 T. Maakohtu T. kohtumajale avalduse täitemenetluse peatamiseks mitmes täiteasjas. T. kohtumaja on avalduse täiteasja 170/2003/3031 puudutavas osas edastanud lahendamiseks Põlva kohtumajale. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduses toodud asjaoludele tuginedes võimalik.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. lg 1 mõttest tulenevalt on seega sätted, mis reguleerivad hagiavalduse menetlusse võtmist või menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagiavalduse jätta menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on korduvalt selgitanud (30.01.2008 otsuses asjas ja 05.05.2007 määruses asjas ), et nii lg 2 p 1 kui p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. R. N. kohaselt soovib ta alusel täitemenetluse peatamist üheks aastaks asjaolu tõttu, et viibib vanglas ja soovib toetada oma perekonda. Avaldaja abikaasa on jäänud töötuks. Avaldaja soovib olla toeks oma abikaasale nende alaealiste laste kasvatamisel. Aasta pärast on avaldajal võimalus vangistusest vabaneda ning hakata tegema makseid täitemenetluses nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude õigusliku alusena õigesti viidanud TMS §-le 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Samas avalduses esitatud asjaolude ja kohtule täiteasjade registri alusel teadaolevate andmete alusel peab kohus avaldaja nõude rahuldamist äärmiselt ebatõenäoliseks. Täiteasjade registri väljatrükist nähtuvalt toimub täiteasjas nr 170/2003/3031 käesoleval menetlus üksnes täitemenetluse kulude so kohtutäituri tasu 11,51 euro ja täitekulu 7,67 euro nõudes ( so kokku 19,18 euro nõudes). T. Maakohtu 31.03.2003 otsusega väljamõistetud menetluskulude (86,73 eurot) nõudes täitemenetlust käesoleval ajal enam ei toimu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et isik kannab vanglakaristust, ei anna alust lugeda seda isikut raskes majanduslikus olukorras olevaks. Kohtu arvates suhteliselt väikese nõude (19,18 eurot) täitmist ei saa kuidagi pidada võlgniku suhtes ebaõiglaseks isegi asjaolu tõttu, et ta soovib toetada oma töötuks jäänud abikaasat. Avaldusele lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt ei ole avaldaja laste V. D. D. V. . Seega ei pea avaldaja oma abikaasa alaealistele lastele ülalpidamist andma, vaid viimastel on õigus saada ülalpidamist oma isadelt M. V. A. D. . Kuna avaldus jääb niikuinii menetlusse võtmata, puudub vajadus jätta avaldust käiguta seetõttu, et tasumata on riigilõiv 50 eurot, mille tasumine on nõutav RLS § 57 lg 4 kohaselt. Arvestades avaldajale isegi nõude rahuldamise korral tulenevat võimalikku kasu (täitemenetluse peatamist 19,18 euro nõudes) ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurust on kohtu hinnangul avaldaja seisukohalt ebamõistlik hakata tasuma 50 euro suurust riigilõivu.