Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Vladimir Starovoitovi vastu 650,88 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus korraldas poolte ärakuulamiseks 16.01.2013 kohtuistungi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus selgitas hageja esindajale kohtuistungil kostja kohtuistungilt puudumise menetluslikke tagajärgi. Hageja palus lahendada asi otsusega ilma kostja osavõtuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 esimene lause sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Vastavalt hageja taotlusele lahendab kohus asja sisuliselt. Käeolev kohtuotsus on tehud TsMS 405 lg 1 sätestatud menetluse kohaselt. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab lihtmenetluse otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 448 lg 41 kohaselt täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. TsMS §-i 162, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 220 eurot järgmiselt: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot ning hageja õigusabikulu 95 eurot. Hagimenetluses tasutud riigilõivu osas selgitab kohus järgmist. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Esitatud hagilt tulnuks avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja ei esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasus riigilõivu 175 eurot, seega tuleb riigilõivu soodusmäära ja täismäära vahe (175 - 125 = 50 eurot) TsMS § 162 lg 5 kohaselt jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.