Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-12-45484

üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot (RLS § 57 lg 14). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2(8)

Tsiviilasi nr 2-12-45484

07.11.2012.a esitas avaldaja pankrotiavalduse. Igor Uusmehe pankrotiavalduse kohaselt seoses majandusraskustega on tekkinud olulised võlad nii panga Swedbank AS ees kui ka laenuvõlad. Lepingust tulenevad kohustused on täitmata kokku summas 51 757,96 eurot ning võlgnevusele lisandub viivis. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on Politsei- ja Piirivalveametis töötamine väikese palga eest, samuti pärast abielu lahutust jäid kõik kohustused avaldaja kanda. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnik palus võtta pankrotiavaldus menetlusse ja kuulutada Igor Uusmehe pankrot, algatada võlgadest vabastamise menetlus. Viru Maakohtu 22.11.2012 määrusega võeti Igor Uusmehe pankrotiavaldus menetlusse; nimetati Igor Uusmees pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Svetlana Pilden, kohustades teda esitada kohtule vastavalt PankrS § 22 lg 5 aruanne võlgniku vara ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta; määrati kohtuistungi aeg pankrotiavalduse läbivaatamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Ajutine haldur on kohtule 07.01.2013.a esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruanne kohaselt võlgniku vara moodustavad: Kinnisvara Kinnistusregistri andmete kohaselt ei ole pankrotimenetluse algatamise ajal Võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnisasja. Vastavalt e-kinnistusraamatu registrile kuulus võlgnikule kuni 10.10.2012 korteriomand, aadressiga XXX, üldpinnaga 53,7 ruutmeetrit. Müüdud enampakkumisel. Kuni 14.01.2010.a. kuulus võlgnikule ja tema endisele abikaasale ühisvarana korteriomand, aadressiga XXX, üldpinnaga 61 ruutmeetrit. Müüdud enampakkumisel. Kuni 27.11.2003.a kuulus lahusvarana korteriomand, aadressiga XXX, üldpinnaga 48,3 ruutmeetrit. Sõidukid Vastavalt maanteeameti andmetele on võlgniku nimele registreeritud haagis XXX, reg.märgiga XXX. Haagise asukoht ning seisund ei ole võlgnikule teada. Viimati nägi ta haagist 1995 aastal. Liiklusregistrist kustutamise avaldus ei olnud esitatud. Sõidukite müügiportaalis www.auto24.ee analoogsed müügipakkumised puuduvad. Juhul, kui haagis eksisteerib, siis arvestades haagise ehitusaasta (1978), võis selle väärtus olla nullilähedane. Aktsiad, osakud Vastavalt äriregistri elektroonilisele andmebaasile ei oma võlgnik osakuid ega aktsiaid. Kuni 17.02.2011.a. kuulus võlgnikule OÜ Estonian Fox Security osa, nimiväärtusega 40 000 krooni. Nimetatud osaühingu pankrot jäi raugemise tõttu väljakuulutamata vastavalt Harju Maakohtu 03.09.2010.a. määrusele ts. asjas 2-10-40042. Arvelduskontod, hoiused 3(8)

Tsiviilasi nr 2-12-45484

Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto nr XXX Swedbank AS-s, mille jääk 17,28 eurot, ning milline summa on broneeritud kaardi hooldustasudest. Arvelduskonto nr XXX jääk on null, SEB AS konto nr XXX, mille jääk on 0,61 eurot. Konto olid enne pankrotimenetluse algatamist arestitud kohtutäiturite poolt. Kokku rahaliste vahendite jääk 0,61 eurot. Muu vara Võlgniku kinnituse kohaselt muu vara puudub. Sissetulek Igakuine sissetulek on vastavalt võlgniku kinnitusele 172 eurot kuus, mis jääb alla Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga määra. Ülatoodu alusel kuulub võlgnikule ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga vara orienteeruvas väärtuses 0,61 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad: Igor Uusmehe võlausaldajad Nimetus OÜ Koduliising, rk10892531 XXX Swedbank Liising AS, rk 10434248, XXX Swedbank AS, rk 1006070, XXX Kokku

Nõude suurus, EUR Sisu 1517,38 täiteasi 007/2009/71247 5113,62 täiteasi 066/2012/2604 52 128,26 laenulepingud 58 759,26

Ülaltoodu alusel on haldur tuvastanud, et aruande koostamise kuupäeva seisuga on võlgnikul sissenõutavateks muutunud kohustuste maht kokku summas 58 759,26 eurot. Kõik täitemenetlused on peatatud. Pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Võlgniku täiendavate seletuste kohaselt pärineb suurem võlgnevus ( 47 418,57 eurot) Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 06-032696EL. Laenuleping oli võetud Tallinnas, aadressil XXX korteri soetamise eesmärgil. Seoses võlgnikule kuuluva ettevõtte Estonian Fox Security OÜ pankrotistumisega (2010) ning sissetuleku vähenemisega ei olnud võlgnikul võimalik täita eespoolnimetatud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Antud asjaolust tingituna võttis võlgnik 2010 aastal Swedbank AS-st väikelaenu eluaseme laenulepingu refinantseerimiseks. Seejuures lootis ta leida endale uut töökohta ning lahkus 2010 aastal endisel töökohalt, kus saadav palk (300 eurot) ei olnud piisav tekkinud rahaliste kohustuste tasumiseks. Nimetatud plaan pole aga käesoleva ajani realiseerunud. Lisaks ülaltoodule, andis võlgnik, olles Estonian Fox Security (kustutatud) juhataja, isiklikke käendusi tema poolt juhitava äriühingu kohustuste tagamiseks. Seoses äriühingu maksejõuetusega olid käendusega tagatud kohustused pööratud võlgniku vastu (OÜ Koduliising, Swedbank Liising AS). Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ainuke vara on arvelduskonto jääk summas 0,61 eurot, võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste maht 58 759,26 eurot. Võttes arvesse kohustuste 4(8)

Tsiviilasi nr 2-12-45484

ulatust ning oodatava sissetuleku suurust, tuleb tõdeda, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus saabus 2010.a alguses, mil võlgniku vähenes sissetulek nii temale kuulunud ettevõtte pankrotistumise, kui ka töökoha vahetamise tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei olnud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastatud. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt käesolevale arvamusele lisatud halduri töö aruandele moodustavad ajutise halduri tasu 798 eurot (sh. sotsiaalmaks) ning tehtud kulud 90,33 eurot samuti pankrotimenetluse prognoositavad kulud kokku ca. 2 000 eurot. Seega ei ole pankrotivara arvelt võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ülaltoodu alusel ning juhindudes täiendavalt Pankrotiseaduse §§-st 10, 23, 30 palub ajutine haldur kohustada võlausaldaja(id) tasuda kohtu deposiidina 1 000 eurot pankrotimenetluse vajalike kulude katteks. Deposiidi tasumise korral kuulutada välja Igor Uusmehe, isikukood 36707252242, pankrot. Nimetada pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden tasu 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 198,00 eurot ja vajalike kulutuste katteks 90,33 eurot. Deposiidi mittetasumise korral juhindudes täiendavalt Pankrotiseaduse § 29 palub ajutine haldur lõpetada Igor Uusmehe, isikukood 36707252242, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden tema ülesannetest. Tunnustada ajutise halduri tasu nõuet summas 600,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 198,00 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitise nõuet summas 90,33 eurot ning mõista võlgnikult välja. Kuivõrd pankrotihalduri tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palutakse määrata halduri tasust 345,09 eurot (sh. sotsiaalmaks) suurune osa tasumisele riigi vahenditest, ning määrata see tasumiseks Svetlana Pilden`i kasuks arveldusarvele XXX SEB Pangas. Vajalike kulutuste katteks palutakse määrata riigi vahenditest 51,91 eurot, mille väljamakse palutakse teostada Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX SEB Pangas.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja toetas oma nõuded ja põhjendusi. Ajutine haldur toetas oma aruannet ja põhjendusi. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-12-45484

DEPOSIIT PANKROTIMENENTLUSE KULUDE KATTEKS

Viru Maakohtu 08.01.2013 määrusega määrati Igor Uusmehe (Uusmees) (isikukood 36707252242) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 1 000 (üks tuhat) eurot ja tasumise tähtajaks 17. jaanuar 2013.a; tehti ettepanek Igor Uusmehe (Uusmees) (isikukood 36707252242) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 000 (üks tuhat) eurot hiljemalt 17. jaanuariks 2013.a. Ettepaneku teade oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.01.2013. Seisuga 18.01.2013 kohtul ei ole andmeid, et keegi tasuks deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri teadaolevalt on võlgniku I. Uusmees igakuine sissetulek 172 eurot kuus, mis jääb alla Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga määra. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga võlgnikul on vara orienteeruvas väärtuses 0,61 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks sissenõutavateks muutunud kohustuste maht ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga kokku summas 58 759,26 eurot. Avaldaja (võlgniku) kohustused ületavad tema vara rohkem kui 96 korra. Võlgniku sissetulek moodustab 172 EUR kuus. Kohus leiab tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 2 pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja muuhulgas võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Vastavalt PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Antud juhul on alust lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuid võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-12-45484

Lähtudes toodust tuleb välja kuulutada I. Uusmehe (Uusmees) pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 esimese lause kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud Svetlana Pilden. Avaldaja esindaja on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Svetlana Pilden. Kohus leiab, et Svetlana Pilden vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 87 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 88 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. AJUTISE HALDURI TASU JA KULUTUSTE HÜVITISE SUURUSE MÄÄRAMINE PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 7,5 töötunni eest 600 eurot (80 eurot/tund), millele lisandub sotsiaalmaks summas 198,00 eurot ja vajalike kulutuste katteks 90,33 eurot väljamõistmiseks. Avaldaja esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu. Vastavalt PankrS § 150 lg 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja ajutisele haldurile tuleb määrata pankrotivarast tasu summas 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 198,00 eurot, seega kokku 798,00 7(8)

Tsiviilasi nr 2-12-45484

eurot ning kulutuste katteks 90,33 eurot. Ajutise halduri poolt näidatud ajakulu on põhjendatud, arvestades tehtud töö mahukuse, keerukuse ja kvaliteedi. Tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tunnitasu ülemmäära. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.