2-12-45484/93 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 18. jaanuari 2013 määrusega kuulutati välja I U pankrot. 12. veebruari 2014 määrusega lõpetas kohus I U pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, usaldusisikuks määrati M M (praegu perekonnanimi M-D). Võlgniku I. U pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja X Bank AS endine X OÜ) nõue summas 660,56 eurot, võlausaldaja X AS nõue summas 52 672,18 eurot ja võlausaldaja Eesti X AS nõue summas 345,14 eurot, kokku nõuded summas 53 677,88 eurot. Võlgnik I U esitas kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamisest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt võlgniku suhtes on menetlus kestnud juba üle viie aasta. Võlgnik on oma kohustusi PankrS § 173 mõistes nõuetekohaselt täitnud. Võlausaldajate seisukohad X Bank AS Võlausaldaja ei nõustu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. I U kohustusest vabastamise menetluse kestel on teinud X Bank AS-le järgmised väljamaksed: 2015.aastal 1,46 eurot 2016.aastal 1,72 eurot 2017.aastal 6,15 eurot 2018.aastal 6,77 eurot 2019.aastal 7,38 eurot. X Bank AS tunnustatud nõude summa oli 660,56 eurot. Kokku on kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud võlausaldajale 23,48 eurot, mis on 3,5% nõudest. X AS Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega ja on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil on X AS-le tasutud kokku 1874,28 eurot: 21.01.2015 laekus 117,76 eurot 04.02.2016 laekus 137,38 eurot 26.01.2017 laekus 490,65 eurot 09.02.2018 laekus 539,71 eurot 11.01.2019 laekus 588,78 eurot. Ühtegi tõendit tervisliku seisundi kohta võlgnik esitanud ei ole. Kui võlgnikule ei ole töövõimekaotust määratud, siis järelikult puudub selleks alus ning võlgnik on töövõimeline. Samas pole võlgnik esitanud mistahes infot ega tõendeid püsiva ning tasuvama töökoha otsimise kohta.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Üksnes väitest, et võlgnikul on halb tervis ning raske on püsivat tööd leida, võlausaldaja hinnangul kohustustest vabastamise menetluses ei piisa. Kohtud on korduvalt öelnud, et võlgnik peaks suutma kõiki piiravaid asjaolusid ka tõendada. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. Kui võlgnikul esinevad tervislikud probleemid, peab võlgnik suutma ka seda asjaolu tõendada. Riigikohus on ts.asjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgniku peamisteks kohustusteks kohustustest vabastamise menetluse raames on informatsiooni andmine, läbipaistvuse tagamine tema majandusliku seisundi osas, mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine või sellise tegevuse otsimine ja kohtu nõudel teabe andmine eeltoodud kohustuste täitmise osas. Nimetatud kohustusi võlgnik korrektselt täitnud ei ole. Võlgnikul puudub mistahes mõjuv põhjus seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks, seega on võlgnik süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kui võlgnik ei tee pingutusi tasuvama töökoha leidmiseks, siis kahjustab ta sellise tegevusega võlausaldajate huve, sest tal ei saagi sellisel juhul tekkida paremaid võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 173 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama sätte 3-5. lõike kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku tegevus tuleb kvalifitseerida vähemalt kui raskelt hooletu tegevus, millega võlgnik kahjustab võlausaldajate huve, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnikule ei ole määratud töövõimetust, mistõttu puudub tal alus mitte otsida tasuvamat töökohta. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku tegevus/tegevusetus on olnud süüline ja seetõttu tuleb jätta võlgnik täitmata kohustustest vabastamata. Eesti X AS Võlausaldaja leiab, et on põhjendatud jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja nõue pankrotimenetluses oli 345,14 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil on Eesti X AS-le tasutud kokku 12,23 eurot, mis on 3,5% koguvõlast:

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 1, kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud üle viie aasta, tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. PankrS § 175 lg-st 3 kohaselt kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 esimene lause sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kohus kuulas 1. augusti 2019. a kohtuistungil ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 1. augusti 2019. a kohtuistungil andis võlgnik I U kohtule PankrS § 175 lg 4 esimese lause alusel võlgniku vande. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik I. U tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohtule 10. jaanuaril 2019 esitatud usaldusisiku aruanne kohaselt võlgniku sissetulekuks on umbes 300 eurot kuus, võlgnik töötab juhutöödel. Samas aruanne kohaselt keskmised kulud moodustavad 650 eurot kuus. 4(7)

Seega leiab kohus, et võlgnik rikub PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust mitte varjama saadud tulusid. Kohtule 10. jaanuaril 2019 esitatud usaldusisiku aruanne kohaselt võlgnik on halva tervisega. Vasakul käel töötab ainult 2 sõrme, pool kätt on tuim avarii tagajärjel. Lisaks on tal astma. Töövõimekaotust on taotlenud aga ei anta. Raske on püsivat tööd leida. Kohtuistungil 01.08.2019 seletas võlgnik, et töötas bussifirmas x bussijuhina väidetavalt miinimummpalga eest. Oma närvisüsteemi ja depressiooni tõttu võlgnik ei saanud enam tööd teha. Võlgniku erialadeks on puusepp, aga seda ta ei ole teinud, siis on torulukksepp, seda ta ka ei ole ammu teinud, tuleb täiendavat õpet teha, sest nüüd süsteemid on muutunud. Ehitusel võlgnikul on betoneerija eriala, käis ka keevitajaks õppimas, aga ei saa töötada, temal on astma. Kuna võlgniku närvisüsteem on allapoole, ei saa klienditeenistuses töötada. Võlgnikul on koguaeg stress, ta on depressioonis. Töötukassa kursustel võlgnik ei käinud, kuna Töötukassa ei määranud talle töövõime kaotust. Võlgnik seoses depressiooniga ei tahtnud midagi, proovis mitu korda minna piirivalvesse tööle, aga seal oli vaja eesti keele kategooriat. Võlgnik käis neli korda eksamil, aga ei sooritanud seda. Samuti ei saa ta tööd leida vanuse tõttu. Võlgnikul oli pikk periood, kus ta ei saanud midagi teha, ei saanud ennast kätte võtta. Võlgnikul on alaealine laps, kelle ülalpidamiseks ta annab võimalusel ka raha. Usaldusisiku sõnul pärast bussifirma likvideerimist käis võlgnik tööl Soomes, kuid ei sobinud, kuna tal on kõrgvererõhutõbi, astma, näpud ei tööta ühel käel. Võlgnik on käinud ja teinud juhuslikke töid. Praegu võlgnik püüab vormistada töövõimekaotust, siis ta hakkab saama toetus summas umbes 200 eurot. See aga ei aita võlgade kustutamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, mille kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Asja materjalidest tulenevalt kohustustest vabastamise menetluse aja kestel tasus võlgnik võlausaldajatele X Bank AS ja Eesti X AS koguvõlast 3,5% igaühele, ning X AS-le 3,6%. Võlgniku väited terviseseisundi kohta jäid paljasõnalisteks. Ühtegi tõendit tervisliku seisundi kohta võlgnik esitanud ei ole. Kohus nõustub võlausaldaja X AS esindaja käsitlusega, et kui võlgnikule ei ole töövõimekaotust määratud, siis järelikult puudub selleks alus ning võlgnik on töövõimeline. Võlgnik pole esitanud ka tõendeid püsiva ning tasuvama töökoha otsimise kohta. Kohus selgitas võlgnikule 18. augusti 2018 määruses võlgniku kohustused võlgadest vabastamise menetluses, muuhulgas kohustas esitama järgmised andmed:  võlgniku elu- ja tegevuskoht;  millega ta tegeleb, kas see toob tulu, mis suuruses sissetulekud on;  kui tulutoovat tegevust ei ole, siis mida võlgnik tegi selle otsimiseks;  mis vara tal on;  võlgniku perekonnaseis, kas on ülalpeetavaid (kui on abikaasa või ülalpeetavad, siis nende andmed). Võlgnik ei esitanud nõutud informatsiooni. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus kas võlgnik on rikkunud kohustuse süüliselt. 5(7)

Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et I. U ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 51 kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Usaldusisik jättis kohtu otsustada, kas pikendada menetlus või mitte. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt püüab võlgnik praegu vormistada töövõime kaotust ja selle õnnestumise korral hakkab ta saama toetust umbes summas 200 eurot. Sellest järeldab kohus, et võlgnik ei plaani tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima. Samuti kohus arvestab sellega, et tulenevalt PankrS § 173 lg-st 5 võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-le 61 sissenõuet ei saa pöörata töövõimetoetusele. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus I. U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus lõpetab võlgniku I. U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Tulenevalt PabkrS § 172 lg 4 teisest lausest seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega vabastab kohus usaldusisiku. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. 6(7)