Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-12-55244
Tsiviilasi
Profiteia Invest OÜ hagi Tiia Hallik’u ja Riko Laanus’e vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Profiteia Invest OÜ (registrikood 12354281, asukoht Koidu 40-2, Tallinn 10136); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Gerli Alessandra Chantelle Põldoja (e-post: *) Kostja 1: Tiia Hallik (end. Ploom; isikukood *, elukoht *) Kostja 2: Riko Laanus (isikukood *, elukoht *)
Asjaolud ja kohtu seisukoht
27.12.2012 esitas hageja Profiteia Invest OÜ kohtule hagiavalduse Tiia Hallik’u ja Riko Laanus’e vastu krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 Creditmarket OÜ-ga krediidilepingud, mille alusel on Creditmarket OÜ maksnud kostjale 1 krediidisumma 256,92 eurot ning kostjale 2 krediidisumma 256,92 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavalduses esinevad menetlusse võtmist takistavad puudused, mis takistavad hagiavalduse menetlusse võtmist, seepärast keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest alljärgnevatel põhjustel. Hageja on märkinud hagiavalduses, et menetlusökonoomika seisukohalt oleks mõistlik ühes menetluses menetleda kahte eraldiseisvat hagi, mille esemeks on samalaadsed nõuded. Kohus on seisukohal, et nõude esitamine kahe erineva kostja vastu hageja poolt esitatud viisil ei ole otstarbekas. Hagimaterjalide kättetoimetamine kostjatele võib võtta aega (kohtupraktikast nähtuvalt), venitades nii teise kostja suhtes menetlust ebamõistlikult. Kui kohus leiab, et mitme osaotsuse tegemine ühe tsiviilasja lahendamiseks ei ole otstarbekas, eraldatakse nõuded iseseisvateks menetlusteks. Seejuures jääksid toimikuid koormama hagimaterjalid selle kostja suhtes, kes ei ole eraldatud asjas kostjaks. Kohus on seisukohal, et menetlusökonoomika huvides on hagide esitamine kohe mõlema kostja suhtes eraldi. Nii TsMS § 207 lg 1 p 3 sätestatud regulatsiooni kui hageja eesmärgiks on, et menetlus toimuks võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega, kuid hagiga esitatud kujul ei ole selline eesmärk saavutatav. TsMS § 363 lg 1 p 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; Hageja ei ole kohtule esitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavaid dokumente. Hagiavalduses on küll märgitud, et kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid Creditmarket OÜ-ga krediidilepingud, kuid kohtule selle kohta ühtegi tõendit esitatud ei ole. Kohtule on esitatud vaid sms- ja e-laenu lepingu projekt. Samuti ei ole esitatud tõendit selle kohta, et kostjale 1 ja kostjale 2 oleks hagiavalduses nimetatud krediidisummad välja makstud. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõuete loovutamise lepingu Baltic Credit OÜ-ga, mille alusel on hageja hagiavalduse kohaselt omandanud krediidilepingutest tulenevad nõuded kostja 1 ja kostja 2 vastu, kuid hagiavalduse kohaselt on kostja 1 ja kostja 2 sõlminud krediidilepingud Creditmarket OÜ-ga. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
TsMS § 372 lg 4 järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust menetlusosalistele kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2
kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Ruth Sild /allkirjkastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.