Mõista Vassili Jagomägiselt Ants Viljanti kasuks välja tagatisraha 95.87 eurot ja intress 2.28 eurot, kokku 98.15 eurot (üheksakümmend kaheksa eurot 15 senti). Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Ants Viljati ja 20% ulatuses Vassili Jagomägise kanda.
2.Välja mõista Ants Viljatilt riigituludesse riigilõiv 81.80 eurot (kaheksakümmend üks eurot 80 senti).
3.Välja mõista Vassili Jagomägiselt riigituludesse riigilõiv 20.45 eurot (kakskümmend eurot 45 senti) ja riigi õigusabi tasu summas 130.44 (ükssada kolmkümmend eurot 44 senti) eurot.
4.Anda Ants Viljatile ja Vassili Jagomägisele tähtaeg menetluskulude tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber mõlema konto puhul 2900078538) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu kantseleisse esitada tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise. Kui Ants Viljat ja Vassili Jagomägis ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).
5.Menetluskulude riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Ants Viljatil ja Vassili Jagomägisel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist viivitamata Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4). Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Ants Viljat esitas Tartu Maakohtusse Vassili Jagomägise vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista üürilepingu alusel tehtud kulutused 374.50 eurot ning tagatisraha ja intressi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kalmer Kroon ning kostja 06.08.2010.a üürilepingu, mille alusel kostja andis hagejale ja Kalmer Kroonile üheks aastaks üürile korteri Tartus, XXX. Enne üürilepingu sõlmimist tasus hageja kostjale tagatisraha 95.87 eurot. Kostja keeldus tagatisraha tagastamast, kuid ei ole hageja vastu esitanud ühtegi nõuet. Hageja palub tagatisraha välja mõista koos intressiga. Alates 05.08.2010.a kuni 18.12.2012.a on intressi suuruseks 2.28 eurot, hageja lähtub intressist 1% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on tagatisraha nõue aegunud. Lisaks ei tule tagatisraha tagastada, kuna hageja tekitas talle remondiga kahju 466.27 krooni. Hageja lõi puruks maja koridoris asuva suure peegli, tema tuttavad lõhkusid ukse ja ukseluku. Kostja ütles 2010.a novembri algul hagejale, et kahjud tuleb kinni maksta. Kostjal on õigus kasutada tagatisraha hageja tekitatud kahju hüvitamiseks.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus tuvastas 14.09.2012.a vaheotsuses, et Ants Viljanti hagi kulutuste väljamõistmiseks on põhjendamata ning jätkas menetlust ainult tagatisraha nõude osas. Vaheotsus jõustus 18.10.2012.a.
4.Kohus on tagatisraha aegumise osas võtnud seisukoha 14.09.2012.a vaheotsuses (kohtuotsuse p 6). Kuna kohus on leidnud, et tagatisraha nõue ei ole aegunud, ei ole aegumisele viidatud vaheotsuse resolutsioonis.
5.Hageja on esitanud nõude tagatisraha välja mõistmiseks koos intressiga summas 98.15 eurot. Kohus on vaheotsuses asunud seisukohale, et kostja ei ole kahjunõude ja tagatisraha tasaarvestamisel lähtunud VÕS §-st 198. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esitanud hagejale kahe kuu jooksul üürilepingu lõppemisest tasaarvestuse avalduse, kust nähtuks, kui suur on kostja nõue hageja vastu ning et kostja soovib nõudeid omavahel tasaarvestada. Seega on hagejal õigus nõuda tagatisraha tagastamist (vaheotsuse p 6).
6.Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tasus üürilepingut sõlmides kostjale tagatisraha 95.87 eurot ning kohus on lugenud hageja nõude põhjendatuks, tuleb hagi selles osas rahuldada VÕS § 308 lg 3 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud tagatisraha 95.87 eurot.
7.Hageja on nõudnud lisaks tagatisrahale ka intressi väljamõistmist. VÕS § 308 lg 2 kohaselt tuleb tagatisraha hoiustada krediidiasutuses üürileandja varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Hageja on intressimääraks nimetanud 1% aastaks, mis on ka VÕS § 94 kohane, seaduses ette nähtud intressimäär. Kostja ei ole väitnud, et kohalik keskmine intressimäär oleks madalam. Hageja maksis tagatisraha 05.08.2010.a ning sellest ajast tekib tal õigus arvestada rahalt intressi. Seisuga 18.12.2012.a on intressi suuruseks 2.28 eurot (võlg 95.87 eurot x intress 1% aastas / 365 päeva x 866 päeva). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 308 lg 2 alusel välja mõista.
8.Menetluskulud Kohus tuvastas 14.09.2012.a vaheotsusega, et hagi kulutuste 374.50 euro väljanõudmiseks on põhjendamata. Kohtuotsusega rahuldab kohus hagi 95.87 euro ja intresside nõudes. Seega tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 20% menetluskuludest kostja ja 80% hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kumbki pool ei ole menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks esitanud ning kohus nende kasuks menetluskulusid välja ei mõista. Hageja sai hagi esitamisel menetlusabi ning kohus vabastas ta 28.03.2011.a määrusega riigilõivu 102.25 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus mõistab menetluskuludena hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja riigilõivu 81.80 eurot ning TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt 20.45 eurot.
9.Tartu Maakohtu 05.01.2011.a määrusega rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ning määrati talle tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 16.04.2012 määrusega määrati vandeadvokaat Marian Priksi tasu suuruseks antud tsiviilasjas Ants Viljatile riigi õigusabi osutamise eest 460.22 eurot. 18.01.2013 määrusega määrati advokaat Rene Hallemaa tasu suuruseks Ants Viljatile riigi õigusabi osutamise eest 192 eurot. Seega on antud menetluses Ants Viljatile osutatud riigi õigusabi tasu kogusummaks 652.22 eurot.
Käesoleva otsusega jättis kohus menetluskulud 20 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb Vassili Jagomägiselt TsMS § 190 lg 3 alusel sisse nõuda riigi õigusabi tasu summas (652.22 x20/ 100) 130.44 eurot riigituludesse. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 26 lg 2 sätestab, et isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.