Otsuse avalikult teatavaks- 17. jaanuar 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-43483
Tsiviilasi
OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Kristina Vanina vastu 1005,43 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1226,16 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Alar Kondratjev, esindajad e-post [email protected]; kostja Kristina Vanina (isikukood 48604110071; tegelik viibimiskoht kohtule teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Kristina Vanina vastu osaliselt.
2.Välja mõista Kristina Vaninalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 967 (üheksasada kuuskümmend seitse) eurot ja 9 senti, millest 817,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 36,62 eurot järelmaksuintress, 4,56 eurot krediidiintress, 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 82,85 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 08.10.2012 seisuga.
3.Välja mõista Kristina Vaninalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 817,50 eurot alates 09.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 734,65 eurot.
4.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda hagilt tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra; jätta muud menetluskulud Kristina Vanina kanda 96% ulatuses ja OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda 4% ulatuses.
5.Välja mõista Kristina Vaninalt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte
hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kristina Vanina võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Kristina Vanina (kostja) vastu 1005,43 euro (tagastamata krediidisumma 817,50 eurot, järelmaksuintress 36,62 eurot, krediidiintress 4,56 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 82,85 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 20.12.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1106128/96ta rikkumisest.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2012 (tl 44). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 20.12.2011 järelmaksulepingust nr 1106128/96ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega, 28.02.2012 ja 27.03.2012 võlateatistest, 27.04.2012 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 24.05.2012 lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest (tl 7-17).
6.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses (20.12.2011 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63,90 eurot (1000 krooni). Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. 2(4)
Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1106128/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 10) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 16) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot (200 krooni) ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot (400 krooni). VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1106128/96ta nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste maksumus 6,39 eurot (100 krooni), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot (4 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.
7.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 817,50 eurot, krediidiintress 4,56 eurot, järelmaksuintress 36,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25,56 eurot, 08.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82,85 eurot ja lisanduv viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 817,50 eurot alates 09.10.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 734,65 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
9.TsMS § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel ja tasus riigilõivu täismääras (tl 24). Arvestades hagi osalist rahuldamist ning TsMS § 162 lg-d 1, 2 ja 5, § 163 lg-t 1 ning § 173 lg-d 1 ja 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta hagilt tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat 3(4)
madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda 96% ulatuses ja hageja kanda 4% ulatuses.
10.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ning lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 eurot väljamõistmist. Käesoleva tsiviilasja hind on 1226,16 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 kohaselt avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 150 eurot, täismääras aga 200 eurot. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel, tasudes riigilõivu 200 eurot. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 150 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 195 eurot (150 + 45).
11.Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 96% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 187,20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.