Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-49493/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.01.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1644

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-49493

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2013. a. Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-49493

Tsiviilasi

LHOÜ avaldus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega

Menetlustoiming Menetlusosalised

Võlgnik (avaldaja): LHOÜ (reg kood XXX endine ärinimi OÜ SH) asukoht XXX; (endine asukoht XXX); seaduslik esindaja: juhatuse liige AP(IK XXX elukoht XXX); juhatuse liige kuni 29.05.2012. a EP(IK XXX elukoht XXX); Võlgniku lepinguline esindaja: R V (XXX); Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tammsaare ärikeskus aadress A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn; e-post: [email protected],)

Kohtuistungi toimumise aeg

17. detsember 2012.a.

Resolutsioon

1.Lõpetada LHOÜ (reg kood XXX endine ärinimi OÜ SH) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2.Likvideerida LHOÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. LHOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Andrias Palmits’ale.

3.Vabastada ajutine haldur Andrias Palmits pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast LHOÜ kustutamist äriregistrist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

7.Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ajutisele pankrotihaldurile Andrias Palmitsale (konto nr XXXXXXXXXX Sampo Pank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 27.11.2012. a esitas OÜ LH avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad äriühingu kohustused tema vara, majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul vara puudub, kohustus Maksu- ja Tolliameti ees on summas 19 590,45 eurot. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 04.12.2012.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (17 583,28 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omandis on liiklusregistri andmetel 1999. a toodetud sõiduauto Mazda 323. Võlgniku väitel on sõiduk varastatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et sõiduk on võõrandatud osaühingule LI. Võlgnik sõiduki võõrandamise kohta kohtule tõendeid esitanud ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus seiskus ja maksejõuetus saabus 2012. aasta juunis, mil võlgniku osanikuks oli R V poolt juhitav osaühing Marginorm ning võlgniku juhatuse liikmena tegutses AP. R V ega AP pankrotiavaldust õigeaegselt ei esitanud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek.

Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige AP ja R V on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 27.11.2012. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Võlgniku juhatuse liikme ja osaniku tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnikul puudub 2012. majandusaasta kohta raamatupidamine. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgnikul puuduvad raamatupidamise algdokumendid, samuti ei ole võlgnik haldurile esitanud raamatupidamise dokumentatsiooni. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku poolt raamatupidamise dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu ei olnud halduril võimalik analüüsida, kas võlgniku juhatus on kõiki rahalisi vahendeid kasutanud võlgniku huvides ning kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Maanteeamet on ajutisele pankrotihaldurile kirjalikult teatanud, et Liiklusregistri andmeil on võlgniku omandis käesoleval ajal 1999. a toodetud sõiduauto Mazda 323, registrimärgiga XXX. Võlgnik ei ole nimetatud sõiduki olemasolule pankrotiavalduses viidanud vaid väidab, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku lepinguline esindaja on ajutisele haldurile täiendavalt selgitanud, et sõiduk on varastatud. Liiklusregistri andmeil on sõiduauto Mazda 323, registrimärgiga XXX 03.05.2012. a võõrandatud OSAÜHINGULE LI (registrikood XXX, asukoht XXX), mille osanik ja juhatuse liige on EP. Ajutine haldur on tuvastanud, et kõnealuse sõiduki võõrandamine võis põhjustada võlgniku maksevõime vähenemise. Sõiduki võõrandamisega võis võlgniku senine juhatuse liige EP olla toime pannud KarS § 384 nimetatud süüteo (maksejõuetuse põhjustamine). Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 04.12.2007. a kuni 04.12.2012. a. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. Viidatud perioodil on võlgniku arvelduskontolt Swedbank’is pangakaardiga sularahaautomadist välja võetud kokku 74 418,43 eurot. Kuivõrd sellel ajal oli võlgniku juhatuse liikmeks EP, võib võlgnikul olla eelviidatud summas rahaline nõue EP’i vastu. Raamatupidamise erikontrolli läbiviimine väljuks ajutise pankrotimenetluse ajalistest piiridest. Nõude olemasolu saaks täiendavalt kontrollida pankrotimenetluses ja pärast raamatupidamise algdokumentide ajutisele haldurile üleandmist. Puutuvalt võlgniku omandis olnud 2003. a toodetud mahtuniversaali Peugeot Partner, omab halduri hinnangul tähtust, et kõnealune sõiduk on liiklusregistri andmeil 03.05.2012. a võõrandatud OSAÜHINGULE LI (registrikood XXX, asukoht XXX), mille osanik ja juhatuse

liige on EP. PankrS § 117 lg 2 p-de 1 ja 6 alusel on OSAÜHING LI võlgniku lähikondne, kuivõrd sõidukite võõrandamise ajal äriühingute juhtorganite liikmed kattusid, ning sellest tulenevalt tuleb sõiduki võõrandamise tehing PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tagasi võita. PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Ajutine haldur leiab, et võlgnik võis sõiduki võõrandamisega võlausaldaja, s.o. Eesti Vabariigi, mis tegutseb Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, huve kahjustada. Kuivõrd võlgniku pangakonto väljavõttest ei nähtu, et OSAÜHING LI oleks sõiduki eest tasunud, võib edasises pankrotimenetluses kõne alla tulla ka sõiduki võõrandamise tehingu tagasivõitmine PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel (kinkelepingu tagasivõitmine), kuivõrd sõiduk on võõrandatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ja 25 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 192,32 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik keeldub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamisest. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 795,32 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 117,01 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul likviidne vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EPile.