Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 08.11.2012. a esitas osaühingu P likvideerija avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad äriühingu kohustused tema vara, majandustegevus on seiskunud. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 23.11.2012.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (62 505,51 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on vara 1 562,97 euro väärtuses, majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 2012. a novembris. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku soovimatus ettevõtlusega tegeleda. Töötajate koondamise tõttu tekkis võlgnikul kohustus tasuda töötajatele hüvitist ja sellelt arvestatud maksud. Võlgnik ei olnud selliste väljaminekutega aga arvestanud, mis võib viidata äriühingu juhatuse liikmete juhtimisvigade tegemisele. Ajutine haldur peab võimalikuks, et juhtimisvigu ei ole tehtud tahtlikult või rakse hooletuse tõttu, kuivõrd likvideerimismenetluses alustati võlgniku suhtes ka maksumenetlust, mis viis maksuotsuse tegemiseni. Maksuotsuse vaidlustamisega on võlgnik kandnud täiendavaid kulusid (nt õigusabile), mis võisid olla tema jaoks ettenägematud. Maksejõuetuse on seega põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võimalike tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid ning tuvastanud, et võlgnik tegeles oma kohustuste vähendamisega veel likvideerimismenetluses. Seejuures on võlgnik tasunud ka Maksu- ja Tolliametile. Võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist ei ole ajutine haldur tuvastanud. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2(4)

PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 392 eurot ja tehtud kulutuste katteks 135,01 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja AK solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 670,40 eurot (sh. käibemaks 20%) ajutise halduri Andrias Palmits’a kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AK.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.