OÜ Aktiva Finants hagi Gert-Erik Rudissaare vastu 136,07 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
136,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Aktiva Finants OÜ (rk 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Ene Solovjev (e-post [email protected]) kostja: Gert-Erik Rudissaar viibimiskoht Tartu vangla)
Menetlus
(ik
38103312720;
kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista Gert-Erik Rudissaarelt 136,07 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
2.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja kanda riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära; jätta muud menetluskulud Gert-Erik Rudissaare kanda.
Välja mõista Gert-Erik Rudissaarelt menetluskulu 130 eurot (ükssada kolmkümmend eurot) Aktiva Finants OÜ kasuks.
4.Gert-Erik Rudissaarel tasuda Aktiva Finants OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
6.Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
8.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 02.01.2009 liitumislepingu, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja/või teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 03.10.2011 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. 14.12.2012 seisukohas leidis hageja, et tema nõue ei ole aegunud. Nõue tuleneb perioodil 20.04.2009-15.07.2009 esitatud arvetest. TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 II lause kohaselt algas nõude aegumine kulgema 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2012 kell 24.00. Kuna hageja pöördus kohtusse 05.09.2012 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, ei ole nõue aegunud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 68,06 eurot ja viivise perioodi 29.07.2009 kuni 09.11.2012 eest 68,01 eurot. Menetluskulud (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159,78 eurot) palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kirjalikus vastuses hagile teatas kostja, et ei ole nõus võlga tasuma, sest nõue on aegunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 02.01.2009 liitumislepingu, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma (tlk 18). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole perioodil 20.04.2009-15.07.2009 Elisa Eesti AS-i esitatud arveid summas 68,06 eurot (tlk 20-27) tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.03.10.2011 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale (tlk 17). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
5.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kuigi hageja on märkinud nõude aegumistähtaja alguse ja lõpu ebaõigesti, nõustub kohus hagejaga, et nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja nõue tuleneb perioodil 20.04.2009-15.07.2009 esitatud arvetest, seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 II lause järgi 01.01.2010 ning nõue oleks aegunud 31.12.2012. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 05.09.2012 (tlk 2-4, 7), seega enne nõude aegumist. 2/3
6.Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ja hageja nõue ei ole aegunud, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 68,06 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist vastavalt liitumislepingule 0,15% võlgnetavalt summalt päevas perioodi 29.07.2009 kuni 09.11.2012 eest kokku 122,41 eurot, kuid vähendab viivise summat ja nõuab 68,01 eurot. Kostja ei ole viivisearvestust ega viivise suurust vaidlustanud. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja põhikohustusest tulenev nõue antud asjas ei ole aegunud, ei ole aegunud ka viivisenõue. Kohus leiab, et hageja viivisenõue 68,01 eurot tuleb rahuldada.
8.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 136,07 eurot (68,06+68,01).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg-id 1-3, 5 ja § 173 lg-id 1, 4, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
10.TsMS § 405 lg 1 p-st 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast (tlk 14, 15) lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 130 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot ja õigusabikulu 70 eurot). Käesoleva hagi hind on TsMS § 133 alusel 136,07 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 kohaselt avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 60 eurot, täismääras aga 75 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.etoimik.ee kaudu ja tasus riigilõivu kokku 75 eurot. Lähtudes eeltoodust ja menetluskulude jaotusest, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 60 eurot. Hageja õigusabikulu on 159,78 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolusid, et pooled vaidlesid vaid nõude aegumise üle ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 70 eurot (TsMS § 175 lg 1).
11.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse (tlk 15) alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.