Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Nõue ja põhjendused HÜ XXXon moodustatud eesmärgil arendada ja soodustada liikmete majanduslikke huve läbi majandustegevuse XXX,. Tallinn asuva kinnisasja selle osaks oleva garaaži kompleksi omamisel ja valitsemisel. Kostja on HÜ XXX liige ja kasutab hoone osa nr 200. Kostja on jätnud täitmata põhikirja p 19.4 tuleneva kohustuse maksete tasumisel 2010.a. ja 2009a., mille kohta on esitatud talle ka vastavad arved. Nr 90200 ja 10-200 kokku summas 192,41 € ja võla sissenõudmisega seotud kulud 50 €, kuna hageja oli võla sissenõudmiseks sunnitud pöörduma Adolfi Õigusbüroo poole, kes esitas kostjale vastava nõude. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Arve nr 90200 järgne summa 104,71 € tuli tasuda 29.08.09 ja arve nr 10-200 järgne summa 104,18 € tuli tasuda 30.04.2011. hageja palus välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 50 €, mis on hageja kahju. Hageja palus välja mõista viivise hagi esitamise ajast alates VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses põhivõlalt selle tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagis esitatud varasemad nõuded 2006.a. eest on aegunud. Kostja tasus 2011-200 arve alusel 115,74 € 24.08.2011, hageja ei ole arvestanud sellega, et arve 80200 104,18 € pole põhjendatud, kuna on aegunud. 2009 ja 2010 kulude kohta ei ole üldkoosolek seisuga 04.01.2012 (esimene kostja vastus) vastu võtnud. Arveid ei ole saanud, arvetel ei ole juhatuse liikme allkirju, need ei vasta vormilt seaduse nõuetele, ei saa aru, kes need on saatnud. A. K ei ole juhatuse liikme õigusi, sest need on lõppenud, ta ei saanud ühistu nimel hagi esitada ega sõlmida õigusabilepingut OÜ-ga Adolf Õigusabibüroo. Leping on võltsitud, sest selle sõlmis õigusabilepingu õigusbüroo poolt Jüri Ž , kuid juhatuse liige on E. C . Üldkoosoleku otsused 04.01.2011 ja 22.02.2012 on tühised, kuna on rikutud MTÜS § 20 lg 1 1, 5, 7, § 21 lg 3. Otsuste alusel ei ole kandeid registrisse tehtud. Hageja ei ole registriaadressilt kätte saadav, ei vasta kostja E-kirjadele, sj 19.07.11 kirjale, ei saa juhatusega kokku, juhatus ei anna aru ega võimalda tutvuda põhikirjaga, ei võta vastu liikmeid isiklikult, ruum ei ole selleks kohandatud, ei ole infolehti, tööde teostamise plaani. Kostja viitas ka kohtuotsustele 2-07-39738, 2-07-4470, kuid 13.03.12 esitatud avalduses neile ei tuginenud. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et HÜ XXX on moodustatud eesmärgil arendada ja soodustada liikmete majanduslikke huve läbi majandustegevuse XXX, Tallinn asuva kinnisasja selle osaks oleva garaaži kompleksi omamisel ja valitsemisel. Märgitu on nähtav ka ühistu põhikirja p 2 (kohus omal algatusel nõudis välja, lihtmenetluses lubatav t lk 26jj). Vaidlus puudus ka selles, et kostja on selle ühistu liige, kes kasutab kinniasjas osa – boksi nr 200. HÜS § 13 lg 1 järgi on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel.

2 (6)

Vastavalt HÜ XXX põhikirja p 19. 4 kohustub tasuma osa ja liikme ja muid makse põhikirjas ja üldkoosoleku otsuse määratud ulatuses. Üldkoosoleku pädevuses on majanduskava kinnitamine ja majandusaasta aruande kinnitamine vastavalt p 52 alap 5,6. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on arve nr 90200 esitatud 01.04.2009 summas 104,71 € ja arve nr 10-200 on esitatud 01.12.2010 summas 104,18 €. Kostja kinnitas, et arvetes nr 90200 ja 10-200 märgitud nõuded on täitmata. Kostja väitis, et ta ei ole arveid saanud. Kostja on ise kinnitanud, et ta on tasunud näiteks ära arve 2011-200 115,74 €, seega saadab ühistu talle arveid, et nende järgi täita ära oma kohustused. Viidatud arveist 90200 ja 10-200 nähtuvalt on need saadetud aadressile Vilde tee 108-12, Tallinn ehk aadressilt, kus kostja on kätte saanud ka kohtu materjalid ja märkinud oma menetlusdokumendis selle aadressi enda aadressina. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ühistu on mõistlikult võttes eeldanud, et märgitud arved on kostja saanud kätte, pealegi ei nähtu põhikirjast, et arved tuleks liikmele saata tähitult või väljastusteaega. Seega ei ole usutav, et hageja pole saatnud kostjale märgitud arveid 2009. ja 2010. aasta kohta maksete tasumiseks. Kohtule esitatud majandusaasta aruanded 2009 ja 2010 (lk 87-98) on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 22.02.2012 vastavalt p 4. Sama koosoleku otsusega p 10.1 on kinnitatud 2009.a. aastamaks 1400+238,40 (maamaks) kr =1638,40 kr ja p 10.3 vastavalt 2010.a. aastamaks 1400+230,10 kr (maamaks)=1630,10 kr. Märgitud kohustuste sama ulatus on näidatud ka esitatud arvel 90200 ja 10-200 (lk 12,13). Kostja väitis, et koosolekute otsused on tühised, kuna need on vastu võetud MTÜS § 20 lg 1, 5, 7 ja 21 lg 3 rikkudes. Kohus sellega ei nõustu. Ühistu põhikirja p 1,3 järgi on tegemist hooneühistuga, mille õiguslik režiim on reguleeritud põhikirjaga, hooneühistuseaduse ja tulundusühistuseadusega vastavalt HÜS § 2 lg 2 mitte mittetulundusühingute seadusega. Seega on üldkoosolek 22.02.2012 vastavalt põhikirja p 52 alalp 5,6 kinnitanud ühistu liikme aastamaksu 2009.a. kohta 1638,40 kr ja 2010.a. kohta 1630,10 kr, mida liige on kohustatud põhikirja p 19.4 ja HÜS § 13 lg 1 järgi ühistule tasuma. Eeltoodu alusel tuleb ka kostjal märgitud kohustust täita. Samas on märgitud liikmemaksud kinnitatud alles 22.02.2012 toimunud üldkoosolekul, seega õiged kostja esimeses vastuses toodud väide, et märgitud arvete esitamise ajal 01.04.09 ja 01.12.2010 ei olnud kinnitatud vastavalt üldkoosoleku otsusega selliseid makseid ning seega olid märgitud liikmemaksu tasunõuded esitatud enne kui üldkoosolek oli need HÜS § 13 lg 1 ja põhikirja p 52 alap 5,6 järgi kinnitanud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kostja on jätkuvalt vaielnud hagile ka vastu pärast 22.02.2012 koosolekut, mil vastavad liikmemaksud kinnitati. Seega rikub kostja põhikirja p 19.4 tulenevat liikmemaksu tasumise kohustust 2009.a. ja 2010.a. eest ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 1 ja põhikirja p 19.4 ja HÜS § 11 lg 3 alusel kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue summas 192,41 € tõendatud ja põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väide sellest, et arvetel ei ole juhatuse liikme allkirja ja ei saa aru, kes arved koostas, mistõttu on need alusetud, ei ole õige. Nimelt tekib kohustus seadusest, lepingust (antud juhul põhikirja p 19.4 ja põhikirja p 52 järgi kinnitatud otsus ja HÜS § 13 lg 3), mitte arve esitamisest. Arve vaid kajastab võlausaldaja nägemust kohustuse ulatusest ega loo ise kohustust, seega arve vormistuslik külg ei mõjuta kohustuse tekkimist ja selle täitmist. Siinjuures ei saa jätta märkimata, et arveil 10-200 ja 90200 on märgitud et see on esitatud kostjale ja selle 3 (6)

esitaja on HÜ XXX, XXX, Tallinn. Seega on arusaadav üheselt, et arve esitajaks on hageja ja saajaks kostja. Muudele hageja esitatud arvetele (t lk 7-11) kohus hinnangut ei anna, sest nende tasumist hageja täpsustatud nõudes 01.03.2012 (lk 46) ei nõudnud ega nendele ei tuginenud. Seega on alusetud kostja väited, et hageja on keeldunud lubamatult arvestamast seda, et ta tasus arve nr 2011 järgi 115,74 eurot ja ole arvestanud, et varasemate arvete järgi esitatud nõuded on aegunud. Hageja ei ole nõudnud arve 2011-200 tasumist ega muude arvete tasumist kui ainult arve nr 90200 ja 10-200 järgi liikmemaksu tasumist. Viidatud arved on esitatud vastavalt 2009 ja 2010 aastal nende aastate maksekohustuse kohta (lk 12, 13). Nende nõuete osas, mille kohta on esitatud arve 90200 ja 10-200, ei ole kostja aegumise vastuväidet esitanud, seega selles osas kohus aegumist ei kontrolli TsÜS § 143 järgi. Kuna hageja ei nõua arves nr 2011-200 kohustuse täitmist, mille kostja on väidetavalt tasunud, siis ei anna kohus hinnangut kostja pangakonto väljavõttele (lk 114), mille kostja esitas selle kohta, et ta on tasunud 2011-200 arve järgi 115,714 €. 04.01.2011 koosoleku otsuse p 5 valiti juhatus endises koosseisus tagasi, sh nähtub otsusest, et koosseisu kuulus ka AK (lk 51) 22.02.2012 koosoleku otsuse p 5 on kinnitatud (lk 101p-102) ja valitud juhatuse liikmeks endiselt A. K . Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et 04.11.2011 ja 22.02.2012 kinnitati A. K järjekordselt juhatuse liikmeks. Seega on ebaõiged kostja väited, et A. K ei olnud hagi esitamise ajal 13.12.2011 ja Adolf Õigusabibürooga lepingu sõlmimise ajal 01.10.2011 (lk 16) ning ka hiljem hageja esindusõigust. Asjaolu, kas juhatuse liikme kanne on tehtud äriregistris, ei oma tähtust, sest juhatuse liikme kohta tehtud kanne registris ei ole õigustloov, õiguslikku tähtust omab üldkoosoleku otsus, millega juhatuse liige on valitud. Nimetatud põhjustel ei ole õige ka kostja väide, et hageja ei saanud sõlmida õigusabilepingut 01.10.2011 (lk 16) OÜ-ga Adolf Õigusbürooga. Juhatuse liikmel kui juriidilise isiku juhtorgani liikmel on õigus esindada TsÜS § 31 lg 1 ja § 34 lg 2, 3 järgi juriidilist isikut ja hageja põhikirjast ei nähtu, et ühingut saaks esindada vaid mitu isikut korraga; seda ei nähtu ka registriväljavõttest (lk 5p). Seega oli A. K ühistu nimel õigus sõlmida OÜ-ga Adolf Õigusbüroo õigusabilepingut. Kes aga õigusbüroo nimel lepingule alla kirjutas, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtust, õigusbürool oli õigus anda enda nimel lepingu sõlmimiseks esindust muule isikule (J Ž , lk 16) TsÜS § 119 lg 1, 2 järgi. Hageja on tuginenud VÕS § 115 lg 1, 128 lg 3, mis võimaldavad kohustuse rikkumise korral nõuda ka kahju hüvitamist ja sellega seotud kulude hüvitamist 50 €, mis on hageja kahju. Eelpool märkis kohus, et alles 22.02.2012.a. kinnitati koosolekul 2009.a. ja 2010.a. liikmemaks. Kuna arved nr 90200 ja nr 10-200 esitati varem kui selle aluseks olev kohustus üldkoosolekul kinnitati, ei olnud kostjal kohustust ka kinnitamata liikmemaksu tasuda. Seega oli hageja alusetult nõudnud Adolf Õigusbüroo kaudu 14.10.2011 hoiatuskirjaga (lk 15,14) kostjalt võla, sh aegunud võla (mida hagis enam ei nõutud) tasumist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjal ei olnud tekkinud võlateatise ajaks 14.10.2011, kui temalt nõuti ka hagetavat võlga arvete nr 90200 ja nr 10-200 järgi, kohustust, mida täita ja seega ei ole ka võlateatisega kaasnevad sissnõudekulud, mille hageja väidetavalt on kandnud, sissenõutavad ega põhjendatud. Seega ei ole hageja nõue 50 € kui võla sissenõudmisega seotud kahju hüvitamiseks põhjendatud VÕS § 115 lg 1 järgi, § 128 lg 3 järgi. Lisaks ei ole hageja tõendanud ka selliste kulude 50 € kandmist. Kui hageja on kandnud kohtumenetluse käigus õigusabikulusid, siis lahendatakse nende 4 (6)

kuludega seonduva vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Eeltoodu tõttu jääb hageja nõue 50 € saamiseks selle põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 järgi rahuldamata. Hageja palus välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 järgi. Eelpool tuvastas kohus, et alles 22.02.2012 kinnitati vastavalt põhikirjale 2009 ja 2010.a. liikmemaksud, seega muutusid need nõuded sissenõutavaks ka 22.02.2012 kui üldkoosolek need kinnitas kooskõlas põhikirja p 19.4 ja p 52 alap 5,6. Seega ei saanud võlausaldaja ehk hageja nõude VÕS § 84 lg 12 I lause järgi kohustuse täitmist kostjalt enne 22.02.2012. Seega muutus 2009 ja 2010 liikmemaksu tasumise kohustus sissenõutavaks 22.02.2012. VÕS § 101 lg 1 p6 ja 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda viivist kohustuse rikkumise korral alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna vaidlus puudus selles, et kostjal on 2009 ja 2010 liikmemaks kokku summas 192,41 € tasumata alates 23.02.2012 ja kostja ei ole võlaga ka nõus, siis on ta viivituses ja rikub kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnetavalt summalt alates 23.02.2012 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Seega ei ole hageja viivisenõue viivise saamiseks alates hagi esitamist 13.11.11 põhjendatud, kuid on põhjendatud alates 23.02.2012. Põhikirja p 34 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,07% võlalt päevas, kuid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määr (VÕS § 94 sätestatud määr+7% aastas) on väiksem kui põhikirja-järgne määr. Võlasusaldajal on alati õigus nõuda vähem viivist. Eeltoodu alusel kuulub viivisenõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb viivis välja mõista alates 23.02.2012 VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras 192,41-lt eurolt kuni võla tasumiseni. Eeltoodu tõttu kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõisa võlga 192,41€ ja viivist alates 23.02.2012 VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras 192,41-lt eurolt kuni võla tasumiseni. Hageja nõue sissenõudmiskulude kui kahju hüvitamiseks 50 € jääb rahuldamata. Kostja väitis, et hageja ei ole registriaadressilt kätte saadav, ei vasta kostja e-kirjadelele, sj 19.07.11 kirjadele, ei saa juhatusega kokku, juhatus ei anna aru ega võimalda tutvuda põhikirjaga, ei võta vastu liikmeid isiklikult, ruum ei ole selleks kohandatud, ei ole infolehti, tööde teostamise plaanist. Küll aga ei ole need väited aluseks 2009a. ja 2010.a. liikmemaksu tasumisest keeldumiseks, kuna seda ei tule põhikirjast. Liikme ja juhatuse vahelise suhtlemise korraldamise probleeme saab liige tõstatada ka koosolekutel, sj on liikmel võimalik põhikirjaga tutvuda alati äriregistri andmebaasist elektrooniliselt või kohapeal registris andmetega tutvudes. Seega ei pea kohus andma hinnangut kostja kirjadele (lk 63-65,110). Kostja viitas ka kohtuotsustele 2-07-39738, 2-07-4470, mis puudutavad 2006.a. otsuseid maksete või muu kohta, ent kuivõrd hageja nõuab 2009.a ja 2010.a. liikmemakse, siis ei oma kõik, mis puudutab 2006.a. makseid, vaidluses tähtsust. Lisaks ei tuginenud kostja ise ka enda nendele otsustele (lk 62). Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind.

5 (6)

Kostja poolt hagejale esitatud kiri 19.07.2011 (lk 64) on esitatud seoses kohtuvaidlusega käesolevas asjas võimaliku kompromissi läbirääkimiseks ning kuna pooled kompromissi ei saavutanud ja kumbki pool ka selget kompromissi ei pakkunud, ei ole võimalik kohaldada TsMS 163 lg 2. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt rahuldatud/rahuldamata jäetud osale teise poole kanda. Hageja esitas esialgselt hagi 485,63 € ja kahju hüvitamiseks 50 € ja viivise saamiseks. Menetluse käigus vähendas hageja ise nõuet, kuivõrd tulenevalt kostja vastuväidetest ei olnud osaliselt hageja põhinõue 485,63 € põhjendatud ja hageja vähendas seda nõuet 192,41-le, kahjunõude 50€ juurde jäi. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt /79%, 192,41: /192,40+50/*100/, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal ja kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 ja § 133 lg 1, 2 järgi 535,63 € (põhivõla 485,63 € +kahju nõue 50 €).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.