Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Osaühing N esitas 08.11.2012 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli kuni 2008.a jaanuarini kosmeetikatoodete jaemüük ning 2008.a jaanuarist mööbli komisjonimüük. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli odavmööbli müügiga tegelevate kauplusekettide laienemisega kaasnenud võlgniku käibe vähenemine, millest tekkisid maksu- ja muud võlad. Võlgnikul on kohustusi 46 376,43 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 21.11.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 3,78 eurot ning kohustusi on kokku 46 720,96 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 190 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 392,70 eurot, ning teostatud kulutuste hüvituseks 120 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning maksta summa välja Mari Männiko arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 1 174,70 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku endiselt juhatuse liikmelt SV. 13.12.2012 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja palus dokumentide hoidjaks määrata endise juhatuse liikme juhul, kui võlgniku esindaja saab temalt kirjaliku nõusoleku. 18.12.2012 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning avaldas 18.12.2012 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18.12.2012 saatis võlgniku lepinguline esindaja kohtule taotluse protokolli parandamiseks, ajutine haldur vastuväiteid sellele taotlusele ei esitanud. Kohus rahuldas taotluse 10.01.2013. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 3,78 eurot ja kohustusi on 46 720,96 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 190 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 392,70 eurot, ning teostatud kulutuste hüvituseks 120 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 14 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 190 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 120 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Mari Männiko arveldusarvele. Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitiseks 1 174,70 eurot välja mõista võlgniku endiselt juhatuse liikmelt SV. SV ei ole andnud nõusolekut nimetatud tasu maksmiseks. Kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige ei ole nõustunud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamisega, tuleb jätta ajutise halduri taotlus tasu väljamõistmiseks SV rahuldamata, kuna taotluse rahuldamiseks puudub antud juhul alus.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme AP vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.