Võlaõigus › Võõrandamislepingud

välja arvatud juhul, kui menetlus antud tsiviilasjas taastatakse. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tartu Maakohtu menetluses on Pafet Grupp OÜ hagi Nord Mills OÜ vastu 39 547,95 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 39 547.95 eurot, viivised summas 658.52 eurot 29.10.2012 seisuga, kokku 40 206.47 eurot ja täiendava viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõude aluseks on hageja poolt kostjale müüdud saematerjali kohta väljastatud 15.06.2012 arve nr 22 summas 29 553.65 eurot ja OÜ Betula Puu poolt kostjale müüdud saematerjali kohta väljastatud 31.07.2012 arve nr 60 summas 9994.30 eurot. OÜ Betula Puu loovutas 31.07.2012 arvest nr 60 tulenevad õigused hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 30 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja asukoha aadressil allkirja vastu sekretärile 19.11.2012. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, 208 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus kindlaksmääramine ja väljamõistmine.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud antud asjas riigilõivust summas 900 eurot (850 eurot hagiavaluse riigilõiv ja 50 eurot hagi tagamise riigilõiv), hagi tagamisega seotud kohtutäituri tasud summas 293.97 eurot ja õigusabikulud 1753.75 eurot. Menetluskulud kokku on 2 947.72 eurot (ei sisalda käibemaksu). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohtukuluks on riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Riigilõivu seaduse lisa 1 järgi tasutakse hagilt hinnaga 43 470.31 eurot hagiavalduse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 850 eurot. Vastavalt RLS § 57 lg 15 tasutakse hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 850 eurot ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Seega on hagejad tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ning riigilõiv summas 900 eurot on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 144 p 5 on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi tagamisega seotud kohtutäituri tasud summas 293.97 eurot. Esitatud taotlusele on lisatud 9.11.2012 kohtutäituri Jane Rumjantseva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus summas 293.97 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna kohtutäituri tasu suurus tuleneb seadusest, siis on hageja kulud kohtutäituri tasule põhjendatud summas 293.97 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 144 p 1kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Antud tsiviilhagi on esitatud 29.10.2012.a. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb lähtuda menetluskulude piirmääradest, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 137). Määruse nr 137 § 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 44 700 eurot 12 800 eurot. Hageja avaldusest menetluskulude kindlaksmääramiseks nähtub, et esindaja õigusabi koosnes alljärgnevast: hagi ettevalmistamine, kohtule edastamine, kohtuga suhtlemine, liiklusregistrile päringu esitamine, kohtutäituriga suhtlemine, kostja määruskaebusele vastamine ja hagi tagamise alternatiivse taotluse esitamine, kokku kulus aega 15 tundi ja 15 minutit. Teenuse tunnihind on kohtule esitatud arvete kohaselt 115 eurot. Toimiku materjalide kohaselt on hageja esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti esitanud kohtule hagiavalduse (tl. 4-9) hagi tagamise avalduse täpsustuse (tl. 23-24), vastuse kostja määruskaebusele ja täiendava hagi tagamise taotluse (tl. 82- 87).

Kohus hinnanud hageja esindaja poolt kohtule esitatud hagiavalduse, hagi tagamise taotluste ja määruskaebuse vastuse pikkust ja selles esitatud õigusliku argumentatsiooni ja nimetatud taotlustele märgitud ajakulu, loeb kohus põhjendatuks antud tsiviilasjas hageja esindaja poolt tehtud toimingute ajakuluks kogumina 10 tundi. Kohus märgib siinjuures, et antud tsiviilasjas ei ole toimunud asja sisulist arutamist nõude üle ja hageja poolt esitatud nõue ei ole juriidiliselt keerukas. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu 115 eurot põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud 10 tunni eest summas 1 150 eurot, ilma käibemaksuta on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab Pafet Grupp OÜu menetluskulude rahaliseks suuruseks (900 + 293.97+1150) 2 343.97 eurot. Nimetatud summa kuulub Nord Mills OÜlt Pafet Grupp OÜu kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud avalduse, milles palub TsMS § 177 lg 2 alusel teha menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märge viiviste kohta. Kohus teeb vastavalt avaldusele käesolevas otsuses märke, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.