Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 224,19 eurot, millest põhivõlgnevus 180 eurot, kahju hüvitis 32,80 eurot ja viivis seisuga 30.04.2012 11,39 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates 01.05.2012 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ja kostja GSSOÜ sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt hageja osutas GSSOÜ-le trükiteenust ja GSSOÜ kohustus maksma teenuse osutamise eest tasu. Hageja esitas kostjale GSSOÜ arve nr 10895 summas 180 eurot, tasumise tähtajaga 23.06.2011. Arve on tasumata. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 180 eurot viivist perioodi 28.06.2011-30.04.2012 eest summas 11,39 eurot. 13.01.2012 esitas hageja kostjatele võlanõude, millega seoses tekkis hagejale kahju summas 32,80 eurot. Hageja palub võlgnevuse välja mõista solidaarselt GSSOÜ ning Lauri Uustalult. LU on GSSOÜ juhatuse liige, kes kohustus korraldama GSSOÜ kohustuse täitmise hageja ees. LU vastutab hageja ees lepinguvälise kahju tekitamise tõttu, kuivõrd LU on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ning tekitanud seeläbi kahju hagejale. LU oli kohustus esitada kohtule GSSOÜ pankrotiavaldus, kuna arvet tasuda ei suudetud ning seega tehti osaühingu poolt tehinguid olukorras, kus oli selge, et osaühingu pankrotimenetlus on vältimatu. Hageja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Juhul kui kostjad tähtaegselt hagile ei vasta, palub hageja lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata ja tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. GSSOÜ-le on hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 09.06.2012 ning LU 10.09.2012. Kostjad hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud ei ole. 26.11.2012 kohus osaliselt rahuldas hagi tagaseljaotsusega. 27.12.2012 esitas hageja avalduse, et soovib esitada apellatsioonkaebuse tagaseljaotsuse peale. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on hageja esitanud hagiavalduses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 448 lg 41 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioon) kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Hageja teatas soovist esitada apellatsioonkaebus 27.12.2012. Kohus täiendab 26.11.2012 tagaseljaotsust. Kuivõrd tegemist on 26.11.2012 tagaseljaotsuse täiendamisega, kannab ka käesolev otsus seda kuupäeva. Täiendatud otsus on kuulutatud 10.01.2013. Hageja ja GSSOÜ on kokku leppinud, et hageja osutab GSSOÜ-le teenust ning GSSOÜ kohustub selle eest tasuma. Poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõue kostjate vastu on 224,19 eurot, millest põhivõlgnevus 180 eurot, kahju hüvitis 32,80 eurot ja viivis seisuga 30.04.2012 11,39 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.05.2012 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et nõude esitamine kostja GSSOÜ suhtes on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi GSSOÜ suhtes. Kohus jätab rahuldamata hagi LU suhtes. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hagist nähtuvalt tuleneb hageja nõue töövõtulepingust. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul on võlaõiguslik suhe AS FAja GSSOÜ vahel. Hageja on seisukohal, et kuna kostja GSSOÜ oli maksejõuetu juba võlaõigusliku suhte tekkimise ajal ning kostja LUoleks pidanud esitama pankrotiavalduse, on tegu õigusvastase tegevusetusega. LU on rikkunud seadusest tulenevat kohustust ning tekitanud sellega hagejale lepinguvälist kahju. Seetõttu vastutavad kostjad solidaarselt hageja ees. Kuigi juhatuse liikme vastutus kolmandate isikute ees on erandlik, võib juriidilise isiku liige vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine võib olla õigusvastane mh ka siis kui on rikutud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 51 kohaselt tekib pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühing on püsivalt maksejõuetu, seega on oluline tuvastada juriidilise isiku püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse hindamisel tuleb arvestada seda, kas võlgniku vara katab tema kohustusi ning kas võlgnik suudab tasuda võlausaldaja kohustusi. GSSOÜ 2010 majandusaastaaruande kohaselt (2011 majandusaasta aruanne puudub) oli 31.12.2010 seisuga osaühing kasumis. Hageja on hagis välja toonud ning esitanud tõendina Krediidiinfo maksehäire raporti, mille kohaselt 01.06.2011 seisuga oli osaühingul maksuvõlg 2 592 eurot, millele lisandusid võlgnevused teiste võlausaldajate ees. Kuigi Krediidiinfo Maksehäire

registri andmed on võivad olla indikaatoriks ettevõtja maksevõime kohta, ei saa ainuüksi nimetatud registri väljavõtet pidada kohaseks tõendiks maksejõuetuse tuvastamisel. Kohus juhib tähelepanu, et nimetatud tõendi kohaselt on maksuvõlga vähendatud oluliselt 01.09.2011 seisuga ning hagiavalduse esitamise seisuga puudus osaühingul maksuvõlg täielikult, mis annab alust arvata, et osaühingu makseraskused olid ajutised. Lisaks nähtub hageja tõendist, et 01.02.2011-01.06.2011 märgitud maksuvõla seisu juures on märge, et tegu on ajatatud maksuvõlaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul üheselt tõendatud GSSOÜ püsiva maksejõuetuse olemasolu ning sellest tulenevalt ei saa ka üheselt väita, et juhatuse liige on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi GSSOÜ suhtes ja mõistab välja GSSOÜ võlgnevuse summas 224,19 eurot, viivise põhivõlgnevuselt alates 01.05.2012 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. LUsuhtes jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses ühe kostja suhtes. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud kostja GSSOÜ kanda. Hageja on kandnud menetluskuludena riigilõivu summas 63,91 eurot ning õigusabikulud summas 125,60 eurot. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioon) mõistab kohus kostjalt välja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks 80 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Täiendava otsuse tegemisel on selgunud, et kohus on varem jätnud lahendamata menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse. TsMS § 448 lg 1 p 1 järgi saab kohus otsust omal algatusel täiendada ning ka seda otsust nimetatakse täiendavaks otsuseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks käesolevas lahendis täiendada 26.11.2012 tagaseljaotsust ka selles osas. TsMS § 177 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuludelt viivise väljamõistmine võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoelva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.