Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Jätta menetluskulud kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

OÜ 2 WTeam esitas 15.09.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. S. vastu 4626,46 krooni saamiseks ja menetluskulu 750 krooni hüvitamiseks. 01.10.2010 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. 19.10.2010 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.11.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 18.11.2010 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 14.03.2011, esitades Viru Maakohtule hagi V. S. vastu 457,40 euro nõudes ja menetluskulude summas 102,25 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse koahselt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx. Hageja hooldab elamut 01.04.2009 lepingu alusel. Kostjal on tekkinud hoolduskulude võlgnevus summas 457,40 eurot. Hageja palus kostjal välja mõista võlgnevus summas 457,40 eurot ja riigilõiv kogusummas 102,25 eurot. Kohus võttis 15.03.2011 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 17.03.2011.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (k. 1, tl. 35).

Kostja V. S. esitas 20.12.2011 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kostja sõnul ei ole tal piisavalt õigusalaseid teadmisi enda huvide kaitseks antud kohtuvaidluses ning majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenistuse eest. Viru Maakohtu 07.02.2012 määrusega anti V. S.`le riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. (k. 1, tl. 168-169). Määruse võttis täitmisele advokaat

V. G..

12.03.2012 esitas kostja esindaja, advokaat V. G. vastuse hagile. Esindaja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavaldused ei vasta TsMS nõuetele ning juba sellest lähtuvalt tuleb jätta läbi vaatamata. Hagile lisatud tõendid ei kajasta tegelikku olukorda, hagile lisatud ja kostjale esitatud arved erinevad teineteisest (näiteks 04.05.2009 arve E0409/6301). Kostja ei saa anda hagile korrektset ja täielikku vastust, kuna hagi faktilised asjaolud on ebaselged. Esindaja palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda (k. 1, tl. 180-182). 22. mai 2012 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja teatas, et võlgnevus on veelgi suurenenud, hageja soovib nõuet suurendada ja esitada uue hagiavalduse. Kostja esindaja hagiga ei nõustunud, leides, et hagi on põhistamata ning tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi on tõendamata. Kostja nõustus asjaoluga, et on hageja poolt arvetel märgitud teenuseid tarbinud, samuti nõustus ta faktiga, et on vaidlusaluse korteri omanik, mitte üürnik (k. 1, tl. 190-193). 19.11.2012 esitas hageja esindaja kohtule täiendavad tõendid ja taotluse mõista kostjalt välja võlgnevus summas 295,68 eurot (võlgnevus kuni 31.08.2010). 20.11.2012 teatas kohus menetlusosalistele, et tsiviilasi lahendatakse lihtmenetluse korras vastavalt TsMS § 405 lg. Kohus andis täiendava tähtaja tõendite esitamiseks kuni 30.11.2012. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, 2 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Hageja esindaja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja esindaja teatas, et midagi lisada ei soovi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 19.11.2012 esitatud nõude ulatuses. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et OÜ 2WTeam hagi V. S. vastu võlgnevuse nõudes vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et V. S. on hagejale võlgu ning temalt tuleb välja mõista võlgnevus 295,68 eurot OÜ 2WTeam kasuks. KOS § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KOS § 15 lg 1, lg 3, lg 5 ja lg 6, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena: 1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist; 2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist; 3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist; 4) kohase suurusega remondifondi kogumist; 5) majanduskava koostamist; 6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist. Seega, lähtudes KOS § 15 lg 1, lg 3, lg 5 ja lg 6, on kostja korteri, asukohaga Humala 11-22, Kohtla-Järve, omanikuna kohustatud kandma korteriomandi hooldamise ja haldamisega kaasnevaid kulusid. Kostja nõustus 22.05.2012 kohtuistungil asjaoluga, et on kasutanud hageja poolt osutatud teenuseid. Kohus leiab, et hageja nõue summas 295,68 EUR on põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel kogusummas 127,82 eurot. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 127,82 EUR. Kostjale on Viru Maakohtu 07.02.2012 määrusega antud riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.