Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja on emaettevõtja, kellele kuulub osalus mitmekümnes tütarettevõtjas, mis tegutsevad meretranspordi, taastuva energeetika, masinaehituse, avamere nafta- ja gaasitootmistööstuse ning kalakasvatuse valdkonnas. B kontsern on oma valdkonnas hästi tuntud, ühtlasi ka üks suuremaid tööstuskontserne Baltimaades, mille eesmärk on olla turuliider nendes valdkondades, kus kontsern tegutseb. B on lühend, mis tuleneb hageja varasemas ärinimes „BL“ sisalduvate sõnade esitähtedest ning sellel täheühendil ei ole eesti keeles muud tähendust. Tähist „B “ kasutasid kuni B OÜ registreerimiseni ärinimena või ärinimes ning kaubamärgina üksnes hageja ja teised B kontserni ettevõtjad. Hagejale kuulub kaubamärk „BG ” (reg nr XXX), mille taotlus oli esitatud 29. 08. 2002 ning mis on registreeritud klassides 35, 36 ja 39. Kombineeritud kaubamärgi kaitstav sõnaline osa on täheühend „B “, kuna sõna „G “ on määratud mittekaitstavaks osaks. Lisaks on BGAS esitanud 17.02.2012 kaubamärgi „BG ” taotluse nr M201200166 registreerimiseks klassides 6, 12, 35, 36, 37, 39, 40 ja 42. Eesti Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et 20.06.2012 on kantud äriregistrisse B OÜ. Kostja ei ole äriregistrisse kandmisel teatanud kavandatud põhitegevusala. Kostja ei kuulu B kontserni. Kostja asutanud ja juhatusse kuuluvad M G ja V K on hageja väikeaktsionärid, kes üritavad erinevate hagide esitamisega saavutada kontrolli hageja tegevuse üle. Kuna see neil ei ole õnnestunud, siis on ilmselt avalikkuse eksitamiseks loodud OÜ B H , mis jätab mulje nagu nemad kontrolliksid äriühingut, mis omab BGAS-i aktsiaid ja suunab sellega BGAS-i tegevust. Hageja saatis kostjale 24.07.2012 nõudeavalduse, milles selgitas talle kuuluvaid õiguseid ning palus kostjal muuta oma ärinime selliselt, et see ei sisalda sõna „B ” ega sellega moodustavaid sõnaühendeid, mille ühendi (isegi) üheks mitte eraldiseisvaks osaks oleks äratuntavalt tähtede kombinatsioon „B “ (võrdluseks kostja ärinimi „B H “). Kostja saatis 21.08.2012 hagejale vastuse, mille kohaselt kostja hageja poolt esitatud nõudeid ei tunnista ega kavatse muuta oma ärinime. Asjaolu, et registriosakond on teinud ärinime B OÜ kohta kande ei tõenda, et ärinimi on kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Kohus ei ole ärinime ainuõiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte (Riigikohtu 02.02.2006 otsus asjas 3-2-1-157-05, p 11). Hageja leiab, et kohus ei ole hagi lahendamisel seotud kandeotsusega ka osas, mis puudutab seda, kas on rikutud hageja ainuõigust kaubamärgile või muid seadusest tulenevaid kohustusi. Ärinimi B OÜ rikub hageja ainuõigust ärinimele ja kaubamärgile ning eirab seadusest tulenevat keeldu ärinime eksitavuse osas ning keeldu osutada kõlvatut konkurentsi. Hageja äriseadustiku § 15 lõikest 1 tulenev ettevõtja ainuõigus oma ärinimele ning kaubamärgiseaduse § 4 lõikest 2 tulenev ainuõigus kaubamärgile on võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 punkti 5 alusel kaitstavad õigused. Nende rikkumise korral võib hageja VÕS § 1055 lõike 1 kohaselt nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, s.t nõuda ärinime kasutamise lõpetamist ja põhikirja muutmist. Lisaks

eeltoodule tuleneb kostja tegevuse õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 punktist 7, kuna kostja rikub ÄS § 12 lõiget 3 ning KonkS § 50 lg 1 punkte 1 ja 2 ning § 51. Äriseadustiku § 15 lõikes 1 sätestatud ainuõigus tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lõike 2 mõttes (Riigikohtu 02.02.2006 otsus asjas 3-2-1-157-05, p 13). Äriseadustiku § 11 lõike 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Riigikohus on selle sätte osas selgitanud, et ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane (Riigikohtu

kombineeritud kaubamärgi kaitstav osa. Selle kasutamiseks peab tulenevalt ÄS § 12 lg-st 3 olema kaubamärgi omaniku nõusolek (Riigikohtu 07.01.1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-99). Kaubamärgi „BG “ (reg nr XXX) mittekaitstavaks osaks on määratud sõna „G “, mistõttu ainuke kaitse all olev sõnaline osa on tähis „B “. Ärinimi „B OÜ“ sisaldab kombineeritud kaubamärgi „BG “ kaitstavat osa „B “. Hageja ei ole andnud Kostjale nõusolekut tähise „B ” kasutamiseks, mistõttu ei vasta ärinimi B OÜ seaduse nõuetele. Kaubamärk „BG “ on kaitstud muuhulgas klassis 36 investeeringute ja kapitalimahutuste valdkonnas. Selline tegevus hõlmab just valdusäriühingute tegevust, kellel pole muud majandustegevuse peale aktsiate omamist. Kostja väidab oma 21. augusti 2012 vastuses, et tema tegevus on „valdusfirmade tegevus“ (EMTAK 2008 kood XXX). EMTAK kood XXX hõlmab järgmisi tegevusi: „Üksused, kes hoiavad enda valduses tütarettevõtete grupi väärtpabereid/vara, st omavad aktsiate kontrollpakki ning kelle põhitegevuseks on grupi omamine. Valdusfirma ei paku firmadele, kelle väärt-pabereid ta hoiab, mingeid muid teenuseid, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi. Siia ei kuulu: firmade ja ettevõtete tegevjuhtimine, strateegiline plaanimine ja otsuste tegemine, vt 70101“. Seega on tegemist passiivse investeeringuga, mis kaubamärgiõiguses loetakse klassi 36 investeeringute ja kapitalimahutuste alla käivaks. Äriseadustiku § 12 lõike 1 kohaselt ei tohi ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Asjaolu, et ärinimede sarnasuse tõttu võib tekkida hageja ja kostjaga kokkupuutuvatel isikutel arusaam nagu kuuluks kostja hagejaga samasse kontserni ja oleks hagejaga seotud, tähendab, et täidetud ei ole ÄS § 11 lõikest 2 tulenev eristatavuse nõue ning rikutud on hageja ainuõigust ärinimele. Riigikohus on aga leidnud, et sama asjaolu võib ühtlasi tähendada vastuolu ÄS § 12 lõikega 1, s.t kostja ärinimi võib olla eksitav ÄS § 12 lõike 1 tähenduses põhjusel, et võib tekkida väärarusaam, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud ettevõtete g i (Riigikohtu 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 38). Ärinime B OÜ kasutamine on muuhulgas käsitatav ka eksitava teabe avaldamisena konkurentsiseaduse § 50 lg 1 p 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 punkti 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine. Konkurentsiseaduse § 50 lõike 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Kostja ärinimi on käsitletav andmena konkurentsiseaduse § 51 lõike 3 tähenduses. Vastavalt ÄS § 15 lõikele 2 peab ettevõtja ärilistel dokumentidel olema näidatud ettevõtja ärinimi ja muud rekvisiidid, mis on käsitatav teabe avaldamisena. Seejuures on teave eksitav, kui võib jätta tavalise tähelepanelikkuse juures dokumendi koostaja isikust eksliku mulje ning sellega võidakse kahjustada hageja mainet ja majandustegevust. Riigikohus on leidnud, et kui avaldatud teave võib luua väärarusaama nagu kuuluks kostja hagejaga seotud ettevõtjate g i, võib see tähendada kõlvatut konkurentsi eksitava teabe avaldamise näol (Riigikohtu 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 38). Eeltoodust tulenevalt on ärinime B OÜ kasutamine muuhulgas käsitatav ka eksitava teabe avaldamisena konkurentsiseaduse § 50 lg 1 p 1 tähenduses. Hageja taotleb kohustada kostjat muutma põhikirja ärinime osas selliselt, et kostja ärinimi ei sisalda tähist „B ” ja kolme nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest esitama ärinime ja põhikirja muutmise avalduse äriregistri pidajale. Samuti taotleb hageja keelata kostjal tähise „B ” kasutamine ärinimes ja jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu. Kostja ärinimi B OÜ ei riku hageja ainuõigust ärinimele, ei ole hageja ärinimega BGAS eksitavalt sarnane ega eksitav kostja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse osas. Ärinimi on ÄS § 7 järgi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi eristab juriidilist isikut teistest ning ettevõtjal on ÄS § 15 lg 1 kohaselt ainuõigus oma ärinimele. ÄS § 9 lg 1 sätestatud ärinime ühtsuse nõudest tulenevalt saab igal äriühingul olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab vastama ÄS-i I. osa 2. peatükis sätestatud nõuetele. ÄS § 11 lõike 2 järgi peab ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-157-05 punktis 12 ÄS § 11 lõike 2 sisustamisel selgitanud, et ärinimi ei pruugi olla selgesti eristatav mitte ainult juhul, kui see on teise äriühingu ärinimega identne, vaid ka siis, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Vaidlust ei ole selles osas, et Kostja ärinimi B OÜ ei ole hageja ärinimega BGAS identne. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ärinimi B OÜ on hageja ärinimega BGAS eksitavalt sarnane. See, kas ärinimi on teise ärinimega eksitavalt sarnane või mitte, on fakti küsimus, mille üle otsustamisel tuleb muuhulgas võrrelda väidetavalt sarnaste ärinimedega ettevõtjate õiguslikku vormi, nime koostisosasid, täiendeid, samuti nimede kirjapilti jms. B OÜ ja BGAS ärinimede kirjapilt ja koostisosad on piisavalt erinevad, et lugeda ärinimed selgesti eristatavateks ÄS § 11 lg 2 tähenduses. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ärinimi võib luua väärarusaama, nagu B OÜ kuuluks B kontserni ning oleks hagejaga seotud. Hageja tugineb oma väites asjaolule, et kostja ärinimi B OÜ sisaldab endas tähekombinatsiooni „B “, mis on kasutusel hageja ning viimasega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate ärinimes. B OÜ ärinimi ei saa tekitada ekslikku muljet, et tegemist võiks olla BGAS kontserni kuuluva ettevõttega. Kõikides BGAS kontserni ettevõtete ärinimedes on „B " kasutusel eraldiseisva lühendikombinatsioonina koos täiendiga. Mitte ükski B kontserniettevõte ei kasuta ärinime, milles täheühend „B “ oleks ärinime kui tervikliku sõna osa sarnaselt B OÜ ärinimega. Kostja ärinimes moodustab ühend „B “ üksnes ühe osa ühtsest täheühendist B OÜ. „B “ ei sisaldu eraldiseisva tähise või sõnana B OÜ ärinimes. Arvestades BGAS kontserni ettevõtete ärinimede praktikat ning erinevusi kostja ärinimega, ei saa mõistlikult tekkida väärarusaama, et B OÜ näol on tegemist BGAS kontserni kuuluva ettevõttega. Analoogselt ei ole sarnased või eksitavad näiteks äriregistris registreeritud ärinimed Idea ja Ideaalkaminad, Ideahouse, Ideakodu või Ideamill. Ei ole võimalik väita, et kui ärinimes sisalduvad tähekombinatsioonid osaliselt kattuvad varasemalt registreeritud ärinimedes sisalduvate sõnadega või tähekombinatsioonidega, muudab see ärinime eksitavaks või mitte eristatavaks. Kui hageja sellekohane väide oleks tõene, ei oleks praktiliselt üldse võimalik ärinime valida, kuivõrd enamike lühikeste täheühendite kombinatsioonid, mida eesti-ladina tähestik võimaldab, on juba kaubamärkide või ärinimede koosseisus kasutatavad. Samuti ei ole B OÜ ärinimi eksitav ÄS § 12 lg 1 tähenduses ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse osas. B OÜ ärinimi kajastab õigesti ja täpselt nii äriühingu õiguslikku vormi kui ka tegevusala ja tegevust. B OÜ on ettevõtja, kelle ainsaks eesmärgiks on hoida BGAS vähemusaktsionäride poolt B OÜ-le üleantud BGAS aktsiaid ja teostada nendest tulenevaid õigusi. B OÜ ärinimi kajastab selgelt ja üheselt äriühingu õiguslikku vormi ning tegevusvaldkonda, sealhulgas asjaolu, et tegemist ei ole reaalselt kauba- ja teenuseturul osaleva äriühinguga, vaid ühinguga, kellel sisuline majandustegevus puudub. Samuti on B OÜ ärinimest endast selgelt tuletatav, et kostja ei ole hageja kontserni ühing, vaid ühing, mis koondab hageja aktsiaid. Kõnealusel juhul tuleb ärinimede eristatavuse hindamisel arvestada, et avalikkusele on arvukate meediakajastuste tõttu teada, et B OÜ ei kuulu BGAS kontserni, vaid on asutatud BGAS aktsionäride M G , V K ja V T poolt. Näiteks avaldas 18.07.2012 Delfi Majandus uudise „Kolm B väikeaktsionäri lõid ühise firma B H “, mille kohaselt on üheselt selge, et B OÜ on asutatud BGAS aktsionäride poolt ega kuulu BGAS kontserni. Samuti on hageja ise meedia

vahendusel korduvalt rõhutanud, et B OÜ ei ole BGAS kontserni kuuluv ettevõtja. Lisaks käesolevale kostja vastusele lisatud tõenditele, on avaldatud samasisulisi uudiseid veel mitmetes teistes meediakanalites, mistõttu ei saa mõistlikult ühelgi hageja või kostjaga kokkupuutuval tavapäraselt hoolsal isikul olla või tekkida arusaama, nagu kuuluks kostja hagejaga samasse kontserni. Kostja ärinimi ei sisalda hageja registreeritud kaubamärki „BG “ või kombineeritud kaubamärgi õiguskaitse saanud osa õiguskaitse saanud reproduktsiooni kujul ega riku hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Samuti ei tegutse B OÜ tegevusaladel, mille suhtes „BG “ on kaubamärgina kaitstud. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ärinimi sisaldab hageja kaubamärgi „BG “ kaitse all olevat sõna „B “, mistõttu rikub kostja ärinimi hageja kaubamärgist „BG “ tulenevaid ainuõigusi. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 12 lg 1 p 2 kohaselt määrab kaubamärgi õiguskaitse ulatuse registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Hageja kaubamärk on kombineeritud kaubamärk, mis koosneb nii kujutisest kui sõnalisest tähisest. Hageja kaubamärk ei sisaldu õiguskaitse saanud kujul kostja ärinimes. Riigikohtu 07.01.1999 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-1-99 tuleneb, et ärinimi ei tohi sisaldada ka kombineeritud kaubamärgi kaitstavat osa. Hageja kaubamärk koosneb kahest osast: kujutis ja sõnaline tähis „B G “. Kaubamärgi kaitse ulatuse määramisel tuleb KaMS § 12 lg 1 p 2 kohaselt lähtuda kaubamärgi osaks oleva sõnalise tähise reproduktsioonist tervikuna, mitte selle üksikutest osadest. Seega ulatub BGAS kaubamärgi ainuõiguse kaitse sõnalisele tähisele „B G “. B OÜ ärinimi ei sisalda „BG “ kaubamärki ega kaubamärgi sõnalist tähist „B G “. Isegi kui hageja väide, et kaubamärgi kaitse ulatub üksnes tähisele „B “, oleks tõene, ei riku B OÜ ärinimi kaubamärgi omaniku ainuõigusi, kuna B OÜ ärinimi ei sisalda tähist „B “ kaubamärgi õiguskaitse saanud reproduktsiooni kujul. B OÜ ei sisalda tähist „B “ reproduktsioonina, vaid kõnealune täheühend on üksnes B OÜ 11-tähelise ärinime koosseisus. Kaubamärgiga kattuva tähekombinatsiooni sisaldumine ärinimes ei riku kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Nagu eelnevalt selgitatud, oleks vastasel juhul ärinimede valik praktikas äärmiselt keeruline, kuna suurel hulgal lühikeste täheühendite kombinatsioone, mida eesti-ladina tähestik võimaldab, on kaubamärkidena registreeritud. Lisaks on oluline märkida, et kaubamärgi kõige olulisem funktsioon on eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku kaubast või teenusest. Lisaks on kaubamärgil ka päritolufunktsioon, seostades kaupa või teenust konkreetse kauba pakkuja või teenuse osutajaga. Sellest tulenevalt annab ÄS § 12 lg 3 kaubamärgi omanikule kaitse kaubamärgis sisalduva tähise ärinimes kasutamise vastu üksnes sellise ettevõtja puhul, kes tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk on kaitstud (Riigikohtu 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06). Kaubamärki võib omaniku nõusolekuta kasutada oma ärinimes ettevõtja, kes tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Antud juhul on vaidlus võimaliku kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise üle ainetu ka põhjusel, et B OÜ ei müü kaupu ega osuta teenuseid, ja seega ei tegutse tegevusaladel, mille suhtes on „BG “ kaubamärk kaitstud. B OÜ on BGAS aktsiaid omav ning nendest tulenevaid õigusi realiseeriv ühing. Sisuline majandustegevus B OÜ-l puudub ning seda ei ole kavas alustada. Kuna B OÜ-l sisuline igapäevane majandustegevus puudub, ei ole B OÜ näol tegemist ettevõtjaga, kes tegutseks tegevusaladel, mille suhtes oli kaubamärk ärinime registrisse kandmisel kaitstud. Seega ei välista BGAS-i kui kaubamärgiomaniku ainuõigus ÄS § 12 lg 3 kohaselt B OÜ ärinime kasutamist.

Hageja väide, et kostja poolt BGAS vähemusaktsiate hoidmine ja nendest tulenevate õiguste teostamine on Nizza klassifikatsiooni klassi 36 kuuluv tegevus, ei ole õige. Kaubamärgid on kaitstud teenuste või kaupade klasside suhtes. Kaubamärgi klass, sh klass 36, hõlmab selles kirjeldatud kaupade või teenuste osutamist ning annab kaubamärgi omanikule vastavate kaupade või teenuste osutamisel ainuõiguse kaubamärgi kasutamiseks. Üksnes aktsiate hoidmine ei ole teenus, muuhulgas ei ole see kaubamärgi klassiga 36 hõlmatud teenus. WIPO andmebaasis kaubamärgiklasside selgitustes on klassi 36 osas selgitatud järgmist: „klass 36 hõlmab peamiselt finants- ja rahaliste asjade ning kindlustuslepingutega seotud erinevate teenuste osutamist“. Sellisteks teenusteks loetakse muuhulgas „investeerimisfondi teenuseid ja valdusfirmade teenuseid“. Kostja ei osuta ei oma osanikele ega ühelegi teisele isikule mitte mingeid teenuseid ega müü kaupu, sealhulgas ei osuta kaubamärgi klassiga 36 hõlmatud teenuseid. Kostjal ei ole ka plaanis sellist majandustegevust alustada. Seega ei saa kostja kuidagi tegutseda ühelgi tegevusalal, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Arvestades, et kostja ärinimi B OÜ ei sisalda hageja kaubamärki ega kaubamärgi sõnalist tähist õiguskaitse saanud reproduktsiooni kujul ning kostja ei tegutse tegevusaladel, mille suhtes hageja kaubamärk omas kostja ärinime registrisse kandmise hetkel kaitset, on kostja ärinimi vastavuses ÄS § 12 lg-s 3 sätestatud nõuetega ega riku hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Hageja väide, et kostja poolt ärinime kasutamine ettevõtja ärilistel dokumentidel on käsitletav eksitava teabe avaldamisena konkurentsiseaduse (KonkS“) § 50 lg 1 tähenduses ning seega kujutab endast kõlvatut konkurentsi, ei ole õige. Kõlvatu konkurentsi instituudi eesmärgiks ei ole ärinimedest tulenevate vaidluste lahendamine. Seega on juba olemuslikult põhjendamatu käesoleval juhul hageja poolt KonkSi sätetele viitamine. Vastavad hageja poolsed väited on otsitud, põhjendamatud ning ei oma mistahes õiguslikku sisu. Vaatamata eelnevale, vastab aga kostja hageja väidetele ka sisuliselt. Kõlvatu konkurents on KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine. Eksitavaks teabeks KonkS § 51 lg 1 järgi on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. KonkS § 51 lg 2 järgi on keelatud mh eksitava teabe avaldamine enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta. Selliste andmete all mõistetakse KonkS § 51 lg 3 järgi mh teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, hankimisviisi või -allikate ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta. Seega saab KonkS tähenduses käsitleda kõlvatu konkurentsina andmete esitamist üksnes juhul, kui samaaegselt esinevad järgmised eeldused: 1) esitatakse ebaõigeid andmeid – kostja ärilistel dokumentidel ärinime B OÜ näitamisel ei esitata ebaõigeid andmeid, vaid kostja nõuetekohaselt registreeritud ärinime, mille kasutamise ainuõigus ÄS § 15 lõike 1 kohaselt kuulub Kostjale; 2) ebaõiged andmed võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje – kostja ei paku kaupu ega teenuseid ega osale mis tahes viisil ühelgi kaubaturul. Kuna kostja kaupu ja teenuseid ei paku ega müü, ei saa ta kuidagi olla kaubaturu osaline, veel vähem hagejaga kaubaturul konkureerida. Seega ei saa ka kostja ärinimi tekitada kaupade ja teenuste ostjates mis tahes ekslikku muljet; 3) ebaõigete andmete esitamisega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või majandustegevust – B OÜ ärinimi ei riku BGAS ärinime või kaubamärgi ainuõigust. Samuti ei osale B OÜ majandustegevuses ega osuta BGAS kontserni ettevõtetega konkureerivaid teenuseid ega müü konkureerivaid kaupu. Seega ei saa kostja ärinime kasutamine kuidagi kahjustada hageja mainet või äritegevust ega olla käsitletav ebaausa äritegevusena.

Avalikkus on meediakanalite vahendusel teadlik, et B OÜ ei kuulu hageja kontserni, vaid on BGAS vähemusaktsionäride poolt oma õiguse ühiseks esindamiseks loodud äriühing, mistõttu on põhjendamatu hageja väide, et mõni kolmas isik tavalise tähelepanu juures saaks mingilgi viisil arvata, et B OÜ ja BGAS on samasse g i kuuluvad ettevõtjad. Arvestades eeltoodut, eelkõige, et: 1) B OÜ ärinimi on piisavalt erinev BGAS või temaga samasse kontserni kuuluvate ühingute ärinimedest ega ole eksitav ÄS § 11 lg 2 tähenduses; 2) B OÜ ärinimi vastab ÄS § 12 lg 1 sätestatud nõuetele ega ole eksitav äriühingu õigusliku vormi, tegevusala või tegevuse suhtes, sh ei tekita tavalise tähelepanelikkuse juures kolmandatel isikutel arusaama, nagu kuuluks kostja hagejaga samasse kontserni; 3) kostja kaubamärk, selle sõnaline tähis ega sõnalise tähise kaitstav osa ei sisaldu õiguskaitse saanud reproduktsiooni kujul B OÜ ärinimes ning kostja ei tegutse tegevusaladel, mille suhtes oli kaubamärk ärinime registrisse kandmisel kaitstud; 4) tähise „B “ sisaldumine B OÜ 11-tähelise ärinime koosseisus ei riku BGAS ainuõigust ärinimele ja kaubamärgile; 5) B OÜ poolt oma ärinime kasutamine ei ole käsitletav kõlvatu konkurentsina KonkS § 50 lg 1 punkti 1 tähenduses; tuleb hageja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktide 5 ja 7 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõuded jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte nõusolekul määras kohus 08.11.2012 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse ning määras pooltele 20 päevase tähtaja kõigi tähtsust omavate ja seni esitamata dokumentide ja taotluste esitamiseks. Kostja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 08.11.2012 ja hageja 09.11.2012. Seega pidi hageja esitama soovitud dokumendid kohtule hiljemalt 29.11.2012 ja kostja hiljemalt 28.11.2012. Hageja esitas kohtule 28.11.2012 täiendavad selgitused hagi suhtes ja tõendina Patendiameti 23.11.2012 vastuse selgitustaotlusele. Kostja esitas kohtule 10.12.2012 vastuse hageja 28.11.2012 arvamusele ning hageja esitas 12.12.2012 taotluse ja seisukohad. Nimetatud kaks menetlusdokumenti (10.12. ja 12.12. esitatud) jätab kohus tähelepanuta, kuna need on esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaega. Pooled vaidlevad, kas kostjal on õigus kasutada oma ärinimena B OÜ-d. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus kasutada ärinimes tähist „B “, kuna kostja rikub sellega hageja ainuõigust ärinimele ja kaubamärgile, eirab seadusest tulenevat keeldu ärinime eksitavuse osas ja keeldu osutada kõlvatut konkurentsi. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu ning on seisukohal, et kostjal on õigus ärinime „B H “ kasutamiseks, kuna kostja ei riku hageja õigusi. Kohus analüüsib esmalt, kas kostja rikub hageja ainuõigust ärinimele. Äriseadustiku (ÄS) § 15 lg 1 kohaselt on ettevõttel ainuõigus oma ärinimele. ÄS § 11 lg-st 2 tulenevalt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-05 p 12 kohaselt ei ole ärinimi selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Punktis 13 on Riigikohus märkinud, et ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-4-06 p-s 38 asunud seisukohale, et ärinimi võib olla eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam, nagu kuuluks vastav ettevõte konkreetsesse kontserni. Nähtuvalt äriregistri väljatrükist on hageja ärinimi selle praeguses formatsioonis kantud äriregistrisse 10.12.2001 (lk 23). Kostja ärinimi on registreeritud 20.06.2012 (lk 9). Hageja ärinimes sisalduv tähis „B “ tuleneb hageja varasemas ärinimes sisaldunud „BL“ sisalduvate

sõnade esitähtedest ning sellel ei ole eesti keeles muud tähendust. Kuni kostja ärinime registreerimiseni sisaldasid tähist „B “ üksnes hagejaga samasse kontserni kuuluvate tütarettevõtete ärinimed. Kohus on seisukohal, et „B “ ei ole eestikeelelises mõistes sõna, kuid tegemist on tähekombinatsiooniga, mis seostub spetsiifiliselt üksnes hageja ärinime ning hageja tütarettevõtetega ja võib välistada ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Seega on hagejal õigus keelata kostja poolt tähise „B “ kasutamine tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1157-05 p-s 13 väljendatud seisukohast. Samuti on kohus seisukohal, et kostja ärinimi on eksitav seetõttu, et see võib tekitada väärarusaama kostja kuulumisest hageja ja selle tütarettevõtetega samasse kontserni, kuna tähist „B “ kasutavad oma ärinimes üksnes hageja ja sellega seotud äriühingud. Seoses kostja vastuväitega, et kostja ärinimi on hageja omast selgelt erinev, kuna kostja ärinimes ei jää tähise „B “ ja sõna „H “ vahele tühikut, märgib kohus, et kõnealune asjaolu ei ole tavainimese jaoks taoline erinevus, mis muudaks kostja ärinime selgelt eristatavaks või lubaks jõuda üheselt järeldusele, et just tühiku puudumise tõttu ei ole kostja näol tegemist hageja kontserni kuuluva ettevõttega. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleb eeldada hageja ja kostja eristamist kolmandate isikute poolt, kuna kõnealusel teemal on ilmunud mitmeid ajaleheartikleid. Kohus leiab, et antud meediakajastus ei lükka ümber eelnevalt käsitletud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja ärinimi vastuolus ÄS § 11 lg-st 2 tuleneva nõudega. Kostja ärinimi on kolmandate isikute suhtes eksitav, kuna võib tekitada arusaama, et kostja kuulub hagejaga samasse ettevõtjate g i, mistõttu kohus seisukohal, et kostja ärinimi rikub hageja ainuõigust oma ärinimele ning hagejal on ÄS § 15 lg 1 alusel õigus keelata kostjal selle kasutamine. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-05 p 11 kohaselt on ÄS § 15 lg-st 1 tulenev õigus kaitstav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel. Nimelt sätestab VÕS § 1045 lg 1 p 5, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitatikannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus leiab, et ÄS § 15 lg 1, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb kostjal keelata oma ärinimes tähise „B “ kasutamine. Kostjal tuleb muuta oma põhikirja ärinime osas ning esitada äriregistrile ärinime ja põhikirja muutmise avalduse kolme nädala jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Kuigi eeltooduga leidis tuvastamist, et kostja rikub hageja ainuõigust ärinimele, analüüsib kohus ka poolte esitatud seisukohti seoses kaubamärgi õiguse rikkumusega. Kohus märgib, et ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 13.10.2003 on hageja nimele registreeritud kaubamärk „B G “, mille mittekaitstav osa on sõna „G “ (lk 10). Kohus leiab, et antud juhul rikub kostja ka ÄS § 12 lg-st 3 tulenevat keeldu kasutada ärinimes kaubamärgina kaitstavat tähelist kombinatsiooni, kuna täheline kombinatsioon „B “ on registreeritud hageja kaubamärgina. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on kostjale kõnealuse tähise kasutamise loa andnud. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-06 p-s 42 asunud seisukohale, et kandeotsus ei vasta ärinime osas seaduse nõuetele, kui selles sisaldub sõna, mis kandeotsuse tegemise ajal on kombineeritud kaubamärgi kaitstav osa. Seega ei vasta kostja ärinime suhtes tehtud kandeotsus seaduse nõuetele, kuna 20.06.2012, s.t kostja ärinime registreerimise hetkel, sisaldus selles hageja kaubamärgi kaitstav osa. Ka siinkohal ei nõustu kohus kostjaga, et hagejale kuuluvat kaubamärgiõigust ei rikuta, kuna tähis „B “ üksnes sisaldub kostja ärinimes, mitte ei ole selle eraldiseisev osa. Kohus kordab eelnevalt analüüsitud seisukohta, et tühiku puudumine kostja ärinimes ei ole asjaolu, mis lubaks mõistliku

tähelepanelikkusega isikul jõuda veendumusele, et kostja näol ei ole tegemist hagejaga seotud ettevõttega. Seoses kostja vastuväitega, et kostja ei tegutse tegevusaladel, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud, märgib kohus järgmist. Nähtuvalt hageja kaubamärgi registreeringust on hageja kaubamärk muuhulgas registreeritud klassis 36, mis hõlmab finantstegevuse hinnanguid, rahandushinnanguid, investeeringuid, kapitalimahutusi, kinnisvara haldamist, juhtimist, kinnisvara üürimist, rentimist ja merekindlustuse sõlmimist (lk 10). Kohus osundab, et kostja äriregistri kande kohaselt ei ole kostja nimetanud oma tegevusala (lk 9), kuid 21.08.2012 kirjast nähtuvalt on kostja seaduslikud esindajad selgitanud, et kostja näol on tegemist valdusühinguga, mis teostab BGAS-is väikeaktsionäride poolt kostjale üleantud BGAS aktsiatest tulenevaid õigusi (lk 17). Seega on kostja ise kinnitanud, et ettevõte tegutseb investeeringute ja kapitalimajutuse valdkonnas, s.o tegevusalades, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud. Ka ilmneb kostja viidatud WIPO andmebaasist kaubamärgiklasside kohta, et klass 36 hõlmab muuhulgas valdusfirmade teenuseid. Samuti on Patendiamet kinnitanud 23.11.2012 vastuses hageja selgitustaotlusele, et Patendiamet loeb klassi 36 kuuluvate h -kompaniide (valdusühingute) teenused samaliigilisteks klassi 36 kuuluvate teenustega investeeringud ja kapitalimajutused. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt tähise „B “ kasutamine oma ärinimes on vastuolus ka ÄS § 12 lg-ga 3, kuna tegemist on hageja registreeritud kaubamärgiga. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tähise „B “ kasutamine on käsitletav ka kõlvatu konkurentsi osutamisena. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-06 p-s 38 leidnud, et olukorras, kus ettevõte jätab oma ärinime kaudu väära mulje, et tegemist võib olla konkreetsesse kontserni kuuluva äriühinguga, võib tegemist olla kõlvatu konkurentsiga. Antud juhul leidis tuvastamist, et kostja ärinimi on kolmandate isikute suhtes eksitav, kuna kasutab üksnes hageja ja tema tütarettevõtete ärinimedes sisalduvat tähist. Sellega jätab kostja mulje hageja kontserni kuulumisest ning võib kahjustada hageja mainet ja äritegevust, kuna kostja tegevusi omistatakse hageja ettevõtete grupile. Seega on KonkS § 50 lg 1 p 1 ja eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tegemist eksitava teabe avaldamisega ning seeläbi ka kõlvatu konkurentsi osutamisega. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi kostja vastu ärinime osas põhikirja muutmiseks ja tähise „B “ ärinimes kasutamise keelamiseks tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 1 oli hagihind 7000 eurot, millelt hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluse kulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.