Õ K hagi A T vastu 19 792,37 euro ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 09.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A T apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Õ K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Sulev Tammemäe; Kostja A T (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.02.2012 otsus Õ K hagis A T vastu 19 792,37 euro ja viivise väljamõistmiseks lõppjärelduses muutmata, arvestades otsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud A T kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.19.12.2008 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 309 683,35 krooni, viivise 71 312,16 krooni ajavahemiku 15.03.2006 kuni 19.12.2008 eest ja alates 20.12.2008 kuni kohustuse täieliku täitmiseni põhivõlgnevuselt 235 353,67 krooni VÕS sätestatud määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu, taotles aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.
3.Harju Maakohus jättis 11.03.2010 otsusega hagi nõuete aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.08.2010 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas kassatsioonkaebuse. Riigikohus 22.02.2011 otsusega muutis Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2010 otsuse õiguslikku põhjendust. Muus osas jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata. Hageja nõue
4.19.12.2008 esitatud hagiavalduse ja 18.10.2011 esitatud täiendavate seisukohtade kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 235 353,67 krooni, viivise 71 312,16 krooni perioodi 15.03.2006-19.12.2008 eest ja viivise põhivõlgnevuselt alates 20.12.2008 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS määras, ja kahjuhüvitise 74 329,68 eurot.
5.BIGBANK AS (endise ärinimega AS Balti Investeeringute Grupp, edaspidi BIG) laenas kostjale 17.05.2004 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel 250 000 krooni. 17.05.2004 seati laenu tagamiseks BIGi kasuks hüpoteek hageja korteriomandile. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, taganes BIG krediidilepingust ning esitas 16.05.2005 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja sissenõude pööramiseks hageja korteriomandile. 15.03.2006 müüdi hageja korteriomand täitemenetluses enampakkumisel. Harju Maakohus kinnitas 01.12.2006 määrusega hageja ja BIGi kompromissi, mille järgi tasuti BIGile kostja kohustuste eest kokku 264 455,23 krooni. Hagejale läks üle BIGi 235 353,67 krooni suurune nõue kostja vastu. Kostja ei ole seda vaatamata hageja korduvatele nõudmistele tasunud.
6.Maksegraafikust ning BIGi teatisest laenulepingu alusel laekunud summade kohta nähtuvalt tasuti enne laenulepingu ülesütlemist (ülesütlemine toimus 25.01.2005) laenu katteks 5 esimest makset. Võlg tekkis alates 6.-st maksest. Laenulepingu ülesütlemise ajaks oli möödunud 6.-8. makse tähtpäevad, vastavalt 12.11.2004, 13.12.2004 ja 12.01.2005. Viimase makse viimane „kehtivuspäev“ oleks TsÜS § 154 kohaselt olnud 31.12.2008 kell 24.00 ning nõue oleks aegunud alates 01.01.2009 kell 00.00. Hagi esitati 19.12.2008. Järelikult ei ole aegunud nõue, mis vastab maksegraafiku järgi 12.01.2005 tasumisele kuuluvale summale 28 984,36 krooni.
7.Kostja soovis BIGist laenu ning hageja pantis oma vara laenu tagatiseks. Oma vara pantimine ei saanud olla tingitud juhusest, asjaolude kokkulangevusest ega sunnist, samuti puudus hagejal seadusest tulenev kohustus oma vara pantida. Vara pantimine sai võimalikuks üksnes poolte kokkuleppel. Vara pantimisega osutas hageja kostjale teenust, mis seisnes oma vara koormamises hüpoteegiga, et kostja saaks astuda BIGiga laenusuhetesse, kuid tingimusel, et kostja täidab laenulepingut kohaselt. Hageja hüpoteegi seadmine BIGi kasuks oli eeltingimuseks kostja poolt laenu saamisele ning
vastupidist ei ole kostja ka väitnud. Volikirjad ja maksekorraldused on asjakohatud tõendamaks seda, milline oli pooltevaheline sisesuhe. Mis põhjusel makseid tehti, sõltub sisesuhtest. Poolte vahel oli käsundussuhe olemas. Hageja ei saanud teenust, vaid osutas ise teenust. Hageja pantis korteri, et kostja saaks laenu. Kasu sai kostja, temale osutati teenust. Kostja ei saa enda poolt väidetud sisuga käsundussuhtele enam tugineda, kuivõrd maa- ega ringkonnakohtus ei leidnud kostja poolt sisustatud käsund tuvastamist ning kostja ei vaidlustanud Riigikohtus tõendite vale hindamist seonduvalt käsundussuhte tuvastamisega. Kahjunõue 74 329,68 krooni seisneb kohtutäituri tasu katteks tehtud kuludes. Puudub vaidlus, et nimetatud summas on hageja kohtutäituri tasu maksnud. Kuivõrd pooltevahelist vaidlust on võimalik lahendada käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi, on kahjunõue võimalik lahendada VÕS § 628 lg 5 alusel. Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tegutses kostja hageja esindajana ja tema huvides. Laen 250 000 krooni sai võetud hageja võlgade likvideerimiseks, et kostja teeks toiminguid hageja kasuks, s.o maksaks ära võlad G V ja J K kokku 70 000 krooni ning korteriühistule ca 30 000 krooni. Laenu võeti ja kasutati hageja juhiste alusel ja tema huvides. Hageja andis kostjale volikirja tulevikus tekkida võivate probleemide lahendamiseks. Kostjal tuli täita volitusega pandud kohustusi, saada tagasi hagejale kuuluvad maaüksused Leppneemes. Hageja kontole on tehtud pangaülekandeid 10 000 krooni ja 6000 krooni. 70 000 krooni maksis kostja hagejale sularahas osamaksetena. Kostja maksis hageja eest kokku 200 000 krooni. Selle kohta on hageja poolt kostjale antud volikirjad, maksekorraldused ja hageja ei eita, et kostja maksis tema eest kommunaalteenuste võla. Vahe krediidilepingu järgi saadud raha ja dokumenteeritud väljamaksete vahel on 50 575,69 krooni, mis on käsitatav käsundi täitmise kuludena. Hageja ei olnud käsundisaaja, vaid käsundiandja. Käsundisuhe lõppes volikirjade kehtetuks tunnistamisega (käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisega) 28.06.2004 ja 05.07.2004. Koos käsundi ülesütlemisega pidi hageja VÕS § 628 lg 3 alusel vabastama kostja käsundi täitmiseks võetud kohustustest, st BIGi laenust. Krediidilepingu järgi tuli laen tagastada 13.06.2005. Tagasinõue aegus 13.06.2008, käsunduslepingust tulenevad nõuded hiljemalt 28.06.2007. Maakohtu otsus
9.09.02.2012 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 15 041,84 eurot, viivise 4557,68 eurot perioodi 15.03.200619.12.2008 eest, viivise põhivõlgnevuselt alates 20.12.2008 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, ning kahjuhüvitise 4750,53 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle. BIG laenas kostjale 17.05.2004 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel 250 000 krooni ning samal päeval sõlmitud lepingu alusel seadis hageja BIGi nõuete tagamiseks BIGi kasuks hüpoteegi oma korteriomandile; 25.01.2005 ütles BIG krediidilepingu üles; 16.05.2005 esitas BIG kohtutäiturile avalduse nõude täitmiseks sissenõude pööramiseks hageja korteriomandile; 15.03.2006 müüdi hageja korteriomand täitemenetluses enampakkumisel; 04.04.2006 kandis kohtutäitur BIGile kostja võla katteks üle 224 455,33 krooni ja 31.01.2007 veel 40 000 krooni. Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli käsundussuhe.
11.VÕS § 619 lg 1 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad selle üle, kes oli käsundiandja ja kes käsundisaaja. Hageja on seisukohal, et kostjale laenu
väljamaksmise eeltingimuseks oli tagatise andmine. Hageja poolt oma korteri pantimine BIGi kasuks teenis kostja huve ning oli kostjale kasulik. Ilma pandita ei oleks kostja laenu saanud. Seega osutas hageja teenust kostjale, mitte vastupidi. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et laen võeti hageja huvides ning seda ka kasutati hageja huvides ning et sellise käsundi sisu on tõendatud 27.04.2004 ja 07.05.2004 volikirjadega.
12.27.04.2004 Pärnu notar Marje Jürioja poolt koostatud ja tõestatud volikirjaga hageja volitas kostjat esindama hagejat kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides küsimustes, mis on seotud tema omandiõiguse tunnistamisega Kivineeme kinnistule (registriosa nr 7406), asukohaga Harju maakonnas Viimsi vallas Leppneeme külas; esindama hagejat kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides küsimustes, mis on seotud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele kuuluva Kivineeme I ja Kivineeme II kinnistute tagastamisega; esindama hagejat kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides küsimustes, mis on seotud hagejale kuuluvale korteriomandile, asukohaga Tallinnas Kivila tn 11 krt 153 kinnistusraamatusse IV jakku 1.jrk seotud hüpoteegi kustutamisega ja/või ülekandmisega kostja ja/või panga- ja/või krediidiasutuste kasuks hageja rahaliste kohustuste tagamiseks ja tingimustel kostja äranägemisel; algatama ja ajama hageja nimel tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, administratiivja riigiasutustes. Selleks volitas hageja kostjat välja nõudma ja vastu võtma kõiki vajalikke dokumente, esitama taotlusi ja avaldusi, sõlmima korteriomandi hüpoteegi seadmise-, ülekandmise ja asjaõiguslepingu lepingud, kokkulepped, alla kirjutama volitaja nimel, tasuma vajalikud maksed ning täitma kõik mis tuleneb eelnimetatud ülesannetest. 07.05.2004 Tallinna notari Maive Ottase asendaja Mall Vendeli poolt koostatud ja tõestatud volikirjaga hageja volitas kostja esindama hagejat kõigis ametiasutustes ja organisatsioonides, kõikide juriidiliste- ja füüsiliste isikute ees, seoses hagejale kuuluvale korteriomandile, mille reaalosaks on korter nr 153, mis on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr 94165, asukohaga Tallinn, Kivila tn 11, seatud hüpoteekide loovutamisel, muutmisel või kustutamisel ning eelpoolnimetatud korteriomandile hüpoteegi seadmisel, tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele. Selleks volitas hageja kostjat nõudma, saama ja esitama kõiki vajalikke dokumente, esitama hageja nimel avaldusi ja taotlusi, kõikidele dokumentidele hageja nimel alla kirjutama, sõlmima hageja nimel eelpoolnimetatud toimingute ja tehingutega seotud lepinguid ja kokkuleppeid, tasuma kõik vajalikud kulud ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. Vaidlust ei ole, et teated hageja poolt kostjale antud volikirjade kehtetuks tunnistamiseks avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.07.2004 ja 26.06.2004. Kohus leidis, et volikirjade tekst ei võimalda tuvastada käsundit, mille sisuks oli saadava laenu arvel hageja väidetavate võlgnevuste tasumine või muul otstarbel rahaülekannete tegemine hageja huvides. Kohus nõustus hagejaga, et vajalike maksete all tuleb mõista hüpoteekide kustutamise ja loovutamisega kaasnevate kulude (notaritasu, riigilõiv) tasumist.
13.Kostja andis järgmise seletuse hageja (käsundiandja) antud käsundite täitmise kohta kostja või kostja vahendusel tasutud maksete loetelu kohta (I tlk 72): 70 000 krooni tasuti G. V ja J. K hüpoteegi kustutamise eest; 77 832,75 krooni tasuti BIGile tagasimaksed; 10 000 krooni tasuti hagejale; 29 101,56 krooni tasuti hageja KÜ Kivila võlg; 70 000 krooni maksti hagejale sularahas osamaksetena. Kostja on hagejale kuulunud kinnisvara tagatisel saadud laenu kasutamist soovinud tõendada erinevate maksekorraldustega, mille hulgas on: a) maksekorraldused kostjalt hagejale tehtud maksete kohta selgitusega „laen“ kogusummas 16 000 krooni (I tlk 68,69) b) kostja poolt G. V teostatud makse kohta summas 2740 krooni selgitusega „hageja eest“ (I tlk 67) ning c) V K poolt G. V teostatud makse kohta summas 70 000 krooni selgitusega „laenuleping 30. oktoober hageja/kostja
(I tlk 74) ning d) M T poolt BIGile tehtud maksete kohta kogusummas 64 927,72 krooni, selgitusega „kostja 04332/25at“ (I tlk 70). Kohus leidis, et kostja poolt G. V ülekantud summa 2740 krooni on tasutud küll viitega hageja nimele, kuid see ei tõenda asjaolu, et selle summa tasumine oleks toimunud hageja poolt saadud ülesande täitmise käigus; V. K poolt G. V ülekantud summa 70 000 krooni ei ole samastatav kostja poolt hageja huvides käsundi täitmisega. Samuti soovib kostja tõendada hageja huvides tehtud kulutusi kostja enda poolt võetud tarbimislaenu tagasimaksetega laenuandjale. Kohus leidis, et kostja poolt võetud ja saadud laenu tagasimaksed ei saa olla seotud kostja väidetel hageja poolt antud käsundi täitmisega. Kohus nõustus hagejaga, et kui kostja sai BIGist laenu ja tagastas BIGile sama raha, siis miks peaks hageja sama raha omakorda kostjale maksma. Kostja poolt hagejale antud laenu 16 000 krooni (6000 + 10 000) puhul on tegemist klassikalise laenusuhtega, millega kostja andis ja hageja võttis laenu. See aga ei puuduta käesolevat vaidlust. Kostja seisukoht on, et kõik, kes on maksekorraldusi teinud, on maksekorralduse selgitusse midagi kirjutanud, muidu ei saa seda teha. Kostja esindaja väide, et selgitusse pannakse laen, ehkki ei anta laenu, ei ole kohtu arvates usutav. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et rahaülekanded (välja arvatud hageja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumine korteriühistule summas 29101,56 krooni ja millise summa on hageja juba hagetavast summast lahutanud) oleks tehtud hageja korraldusel ja hageja huvides teenuse osutamise käigus. Tõendamist ei leidnud ka kostja poolt hagejale 70 000 krooni sularahas maksmine. Hageja raha saamist eitas, kostjal tõendeid hagejale raha maksmise kohta kohtule esitada ei olnud.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 4557,68 eurot perioodi eest 15.03.2006-19.12.2008 eest ja TsMS § 367 alusel viivis põhivõlgnevuselt alates 20.12.2008 kuni kohustuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 162 kohaselt võib kohus vähendada viivist kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kuna kostja taotles viivise vähendamist esmakordselt kohtukõnes, ei saa kohus sellega TsMS § 402 lg 2 tulenevalt arvestada.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitis summas 74 329,68 krooni, mis seisneb kohtutäituri tasu katteks tehtud kuludes. Vaidlust ei ole, et nimetatud summas on hageja kohtutäituri tasu maksnud. Kuna kohus lahendas vaidluse käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi, lähtub kohus kahjunõude lahendamisel VÕS § 628 lg-st 5. Käsundussuhtes, kus käsundisaaja kohustub pantima oma vara käsundiandja kohustuste katteks, kaasneb tavapäraselt risk kaotada pandiõiguse realiseerimise tagajärjel täitemenetluse käigus omand panditud asjale, lisaks kanda ka täitemenetlusega seotud kulud, millest tulenevalt saab hageja nõutud kahju pidada sellist laadi käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohu realiseerimisega kaasnevaks kahjuks VÕS § 628 lg 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jäid menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Riigikohus märkis, et asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul selgeks teha, kas hageja esitatud taotlustest ja asjaoludest lähtudes on võimalik hagi rahuldada käsunduslepingu sätete alusel. Praeguses asjas ei ole kohus seda kindlaks teinud. Kohus on jätnud hageja nõude õigusliku olemuse ja sisu tegelikkuses välja selgitamata ega ole viidanud ka
ühelegi tõendile, mis kinnitaks hageja väidetud sisuga käsundisuhte olemasolu. Kohus ei ole lahendis märkinud, milline materiaalõigusnorm võimaldab hagi rahuldamist.
19.Hageja ei ole kostjale osutanud mingeid teenuseid. Käsundisuhe hagi rahuldamist võimaldavas tähenduses puudub. Kostja laenu tagastamise kohustus tulenes kostja ja BIGi vahel sõlmitud laenulepingust, mitte hageja ja kostja vahelisest võimalikust käsundisuhtest. See on aga välissuhe, mitte sisesuhe. Seega ei ole võimalik järeldada, et lepingulepingu rikkumise faktist tuletatav hageja nõue oleks sisesuhte (st käsundisuhte) rikkumisest tulenev nõue. Kohus on ka sisulises mõttes vääralt tuvastanud õigussuhte sisu.
20.Algne käsundisuhe lõppes hageja poolt erakorralise ülesütlemisega. Hageja nõue on olemuslikult seadusest tulenev tagastusnõue, mitte teenuse osutamine. Nõue on aegunud. Riigikohus selgitas detailselt hageja primaarnõude ja selle aegumisega seonduvat ning andis konkreetsed juhised aegumise kontrollimiseks. Kohus on jätnud need seisukohad asja uuel läbivaatamisel tähelepanuta. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning kohaldanud kahjunõude rahuldamisel vääralt VÕS § 628 lg-t 5. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 09.02.2012 otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada maakohtu otsuse motiive. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Maakohus on teinud õige järelduse, et kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust väita, et poolte vahel oli sõlmitud kostja poolt väidetud sisuga käsundusleping. Ringkonnkohtu arvates on maakohus selle vaidlusküsimuse osas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ning kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus on käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja tõendeid nõutava põhjalikkusega ning selgitanud piisavalt, miks ei saa lugeda kostja konstruktsiooni käsunduslepingu sisu kohta tuvastatuks. Kostja mittenõustumine maakohtu järelduste ja arutluskäiguga ei anna alust väita, et maakohus oleks tõendeid hinnates ning otsust tehes kõnealuses osas eksinud. Kuna ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
24.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohti ka selles, et hageja esitatud 74 329,68 krooni suurune kahju hüvitamise nõue on kvalifitseeritav käsunduslepingu täitmisest tekkinud kahju hüvitamise nõudena ning ka selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse motiive taasesitada. Maakohus on teinud õige järelduse, et täitemenetlusega kaasnenud kulud on käsitletavad kahjuna, mis on hüvitatav VÕS § 628 lg-s 5 silmas peetud kahju hüvitamise erikoosseisu järgi, mille elementideks on kahju seos käsundi täitmisega ning kahju tulenemine sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust. Hüvitatava kahju suurus on ka erikoosseisu puhul määratav VÕS § 127 jj alusel. Õige on maakohtu järeldus, et hagejale tekkinud kahju kuulub hüvitamisele kogu ulatuses (VÕS § 127 lg 1). Poolte vahelise kokkuleppe eesmärgiks tuleb pidada hagejale tekkinud kahju ärahoidmist (VÕS § 127 lg 2) ning tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav (VÕS § § 127 lg 3). Kuna hageja esitatud nõue mahub VÕS § 628 lg-s 5 sätestatud erikoosseisu alla, puudus maakohtul vajadus hinnata hageja nõuet lepingurikkumisest tuleneva kahju
hüvitamise üldkoosseisu järgi (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115). Ühtegi asjaolu, mis kahju hüvitamist välistaks, ei ole kostja esile toonud (VÕS § 103).
25.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud asjaolusid ja tõendeid, mis annavad alust väita, et poolte vahel oli sõlmitud hageja väidetud sisuga käsundusleping, on õige. Nimetatud minetus ei anna kolleegiumi hinnangul siiski alust maakohtu otsust tühistada ning ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvalda. Kolleegiumi hinnangul annab aluse lugeda poolte vahel sõlmituks hageja poolt esiletoodud sisuga käsundusleping asjaolu, et hageja on nõustunud pantima oma vara kostja võla tagamiseks. Öeldut kinnitab 17.05.2004 sõlmitud tarbijakrediidi lepingus nr 04332/25at olev kokkulepe tagatise kohta ning samal kuupäeval laenuandja ja hageja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, millega hageja pantis kostja võetud laenu tagamiseks oma korteriomandi (I kd, tl 10-20). Mõlemast lepingust järeldub üheselt, et laenusaajaks on olnud kostja. Õige on hageja väide, et pantimine oli möödapääsmatu tingimus selleks, et kostja võiks laenu saada ning vaidlust ei ole selles, et kostja laenu sai. Kostja väide, et laen võeti hageja huvides, ei ole veenev, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi arusaadavat põhjendust selle kohta, miks hageja ise laenusaajaks ei sobinud ehk miks oli vaja kasutada hagejale laenu saamiseks laenusaajana kostjat.
26.Kostja soov, et hageja tagaks laenu oma korteriomandiga ning hageja nõustumine sellega viitab kolleegiumi hinnangul selgelt pooltevahelisele kokkuleppele, mille sisuks oli tagatise andmisest tulenevate õiguste ja kohustuste määramine. Tegemist oli käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille alusel kohustus hageja pantima oma vara kostja võla tagamiseks. Ka juhul, kui poolte vahel ei olnud VÕS §-de 619 ja 627 sisu silmas pidades kokku lepitud käsundi täitmise eest tasu maksmist, lasus kostjal VÕS § 628 lg 2 esimese lause järgi kohustus hüvitada hagejale kui käsundisaajale mõistlikud kulud käsundi täitmiseks. Selline nõue muutub sissenõutavaks üldises korras, st muude kokkulepete puudumisel mõistliku aja möödumisel kulutuste tegemisest (vt VÕS § 82 lg 3, lg 7 kolmas lause) ning sellest ajast tuleb arvestada TsÜS § 147 lg 1 järgi ka nõude aegumist. Kulutusteks tuleb lugeda hageja kulutusi, mida ta kandis kostja vastu esitatud nõude rahuldamiseks, kuna seda tehti hageja vara arvel täitemenetluses. Hageja korteriomand müüdi 15.03.2006 ning hagi on esitatud 19.12.2008. Seega ei ole hageja nõue käsundi täitmisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud ning maakohus on hagi õigesti rahuldanud. Samuti on maakohus mõistnud õigesti välja hageja nõutud viivise.
27.Kostja viide käsunduslepingu ülesütlemisele ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole tõendanud volikirjade seost kohtu poolt tuvastatud sisuga käsunduslepinguga. Õige on hageja tähelepanek, et kostja sisustab apellatsioonkaebuses volikirjade tähendust vastupidiselt sellele, millise tähenduse ta neile maakohtus anda püüdis. Esimese astme kohtus soovis kostja volikirjadele tuginedes tõendada kostja väidetud sisuga käsundussuhte olemasolu, apellatsioonkaebuses aga hageja poolt väidetud sisuga käsundussuhte lõppemist. Ringkonnakohtu arvates ei ole volikirjadel kohtu tuvastatud käsunduslepinguga seose puudumise tõttu tõenditena tähtsust.
28.Kuna maakohus on eeltoodu põhjal hagi õigesti rahuldanud, puudus kohtul vajadus anda hinnang alternatiivsetele nõude alustele.
29.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude
jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.