2-08-87940/41 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

15.märtsist 2006 kuni 19. detsembrini 2008 ja alates 20. detsembrist 2008 kuni kohustuse täieliku täitmiseni põhivõlgnevuselt 235 353 krooni 67 senti võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras. Hagiavalduse järgi laenas BIGBANK AS (endise ärinimega AS Balti Investeeringute Grupp) (BIG) kostjale 17. mail 2004 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel 250 000 krooni. 17. mail 2004 seati laenu tagamiseks BIG-i kasuks hüpoteek hageja korteriomandile. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, taganes BIG krediidilepingust ning esitas 16. mail 2005 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja sissenõude pööramiseks hageja korteriomandile. 15. märtsil 2006 müüdi hageja korteriomand täitemenetluses enampakkumisel. Harju Maakohus kinnitas 1. detsembri 2006 määrusega hageja ja BIG-i kompromissi, mille järgi tasuti BIG-ile kostja kohustuste eest kokku 264 455 krooni 23 senti. Hagejale läks üle BIG-i 235 353 krooni 67 sendi suurune nõue kostja vastu. Kostja ei ole seda vaatamata hageja korduvatele nõudmistele tasunud. Kodu kaotus kostja kelmuse tõttu põhjustas hagejale raske moraalse trauma, samuti jäid hageja kanda kohtutäituri kulud, mistõttu tuleb kostjal tasuda hagejale ka 74 329 krooni 68 sendi suurune kahjuhüvitis. Hageja nõudele kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 3 järgi kümneaastane aegumistähtaeg, kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Nõue muutus sissenõutavaks võla tasumisega BIG-ile. Poolte vahel ei olnud käsundussuhet, mille alusel kasutanuks kostja laenu hagejalt saadud käsundi täitmiseks. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel tegutses ta hageja esindajana ja tema huvides. Käsundi põhieesmärk oli hagejale kuuluvate erinevate kinnistutega seotud võlgnevuste likvideerimine erinevate kinnisvaratehingute kombineerimise teel. Laenu võeti ja kasutati hageja juhiste alusel ja tema huvides. Vahe krediidilepingu järgi saadud raha ja dokumenteeritud väljamaksete vahel on 50 575 krooni 69 senti, mis on käsitatav käsundi täitmise kuludena. Käsundisuhe lõppes volikirjade kehtetuks tunnistamisega (käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisega) 28. juunist 2004 ja 5. juulist 2004. Koos käsundi ülesütlemisega pidi hageja VÕS § 628 lg 3 alusel vabastama kostja käsundi täitmiseks võetud kohustustest, st BIG-i laenust. Alusetu on kohaldada TsÜS § 146 lg-t 3. Krediidilepingu järgi tuli laen tagastada 13. juuniks 2005. Tagasinõue aegus 13. juunil 2008, käsunduslepingust tulenevad nõuded hiljemalt 28. juunil 2007. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.

Harju Maakohus jättis 11. märtsi 2010 otsusega hagi nõuete aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.08.2010 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas kassatsioonkaebuse. Riigikohus 22.02.2011 otsusega muutis Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2010 otsuse õiguslikku põhjendust. Muus osas jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus leidis muuhulgas, et õigusliku hinnangu andmine (selle kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad, võib kohus hageja nõude lahendada ka käsunduslepingu sätete alusel. Siiski ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul selgeks teha, kas hageja esitatud taotlustest ja asjaoludest lähtudes on võimalik hagi rahuldada käsunduslepingu sätete alusel. Riigikohus märkis, et kohtud ei ole pööranud tähelepanu hageja 74 329 krooni ja 68 sendi suuruse kahju hüvitamise nõude õiguslikule kvalifikatsioonile. Selle nõude õiguslik alus ei ole selge, võimalik võiks olla kahju hüvitamise nõudmine selle tõttu, et kostja on käsunduslepingut rikkunud (VÕS § 628 lg 5). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kahju hüvitamise nõue kvalifitseerida ja lahendada, samuti tuleb lahendada hageja viivisenõue. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. 01.07.2011 esitas hageja Õ K kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohus 11.08.2011 kohtumäärusega rahuldas taotluse, andes Õ K riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. 18.10.2011 esitas hageja esindaja riigi õigusabi korras kohtule hageja kirjalikud seisukohad tulenevalt Riigikohtu 22.02.2011 otsuses antud juhistest. Seisukohtade kohaselt on hageja nõude aegumisel määravaks, kas ja millal oleks aegunud BIGi nõue kostja vastu. Ühtlasi tuli aegumisel eristada nõudeid, mille sissenõutavus saabus maksegraafikus sätestatud maksetähtpäeva saabumisega, ja nõudeid, mille sissenõutavus saabus laenulepingu ülesütlemisega. Nõuded, mille maksetähtpäev määrati kindlaks maksegraafikus sätestatud maksetähtpäeva saabumisega, on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuded TsÜS § 154 tähenduses. Osundatud paragrahvi kohaselt nähakse nende nõuete aegumistähtajaks ette 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kusjuures aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Maksegraafikust ning BIGi teatisest laenulepingu alusel laekunud summade kohta nähtuvalt tasuti enne laenulepingu ülesütlemist (ülesütlemine toimus 25.01.2005) laenu katteks 5 esimest makset. Võlg tekkis alates 6.-st maksest. Laenulepingu ülesütlemise ajaks oli möödunud 6.-8. makse tähtpäevad, vastavalt 12.11.2004; 13.12.2004 ja 12.01.2005. Viimase makse viimane „kehtivuspäev“ oleks TsÜS § 154 kohaselt olnud 31.12.2008 kell 24.00 ning nõue oleks aegunud alates 01.01.2009 kell 00.00. Hagi esitati 19.12.2008. Järelikult ei ole aegunud nõue, mis vastab maksegraafiku järgi 12.01.2005 tasumisele kuuluvale summale 28 984,36 krooni. Nimetatud nõudele lisanduvad ka viivised. Hageja viivisnõue seisuga 18.10.2011 on järgmine: summa 28 984,36 krooni, viivis ühes päevas 86,95 krooni, viivitatud päevade arv alates 1.12.2006 1757, viivis kokku 152771,15 krooni ehk 9 763,85 eurot. Eeltoodule lisandub viivis vastavalt TsMS § 367. Hageja oma nõude õigusliku alusena järjepidevalt osundanud AÕS § 349. Samas rõhutas Riigikohus otsuse p-s 16, et kohtud ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike seisukohtadega. Esiletoomist vääriva hagi alusena tuleb osundada hagiavaldusea esitatud asjaolule, et kostja soovis BIG-ist laenu ning hageja pantis oma vara laenu tagatiseks. Oma vara pantimine ei saanud olla tingitud juhusest, asjaolude kokkulangevusest ega sunnist, samuti puudus hagejal seadusest tulenev kohustus oma vara

15.märtsil 2006 müüdi hageja korteriomand täitemenetluses enampakkumisel; 4.aprillil 2006 kandis kohtutäitur BIG-ile kostja võla katteks üle 224 455 krooni 23 senti ja 31. jaanuaril 2007 veel 40 000 krooni. Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli käsundussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad selle üle, kes oli käsundiandja ja kes käsundisaaja. Hageja on seisukohal, et AT laenu väljamaksmise eeltingimuseks oli tagatise andmine. Hageja poolt oma korteri pantimine BIG-i kasuks teenis AT huve ning oli AT kasulik. Ilma pandita ei oleks AT laenu saanud. Seega teenust osutas hageja kostjale, mitte vastupidi. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et laen võeti hageja huvides ning seda ka kasutati hageja huvides ning et sellise käsundi sisu on tõendatud 27.04.2004 ja 07.05.2004 volikirjadega. 27.04.2004 Pärnu notar Marje Jürioja poolt koostatud ja tõestatud volikirjaga volitas Õ K AT`it esindama Õ K `it kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides küsimustes, mis on seotud tema omandiõiguse tunnistamisega XXXX kinnistule (registriosa nr XXXX), asukohaga XXX; esindama Õ K it kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides küsimustes, mis on seotud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele kuuluva XXXX I ja XXXX II kinnistute tagastamisega; esindama Õ K kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides küsimustes, mis on seotud Õ K kuuluvale korteriomandile, asukohaga Tallinnas XXXX krt 153 kinnistusraamatusse IV jakku 1.jrk seotud hüpoteegi kustutamisega ja/või ülekandmisega AT`i ja/või panga-ja/või krediidiasutuste kasuks Õ K rahaliste kohustuste tagamiseks ja tingimustel AK äranägemisel; algatama ja ajama Õ K nimel tsiviil-, kriminaal-, haldus-ja muid asju kõigis kohtu-, administratiiv- ja riigiasutustes. Selleks volitas Õ K AT`it välja nõudma ja vastu võtma kõiki vajalikke dokumente, esitama taotlusi ja avaldusi, sõlmima korteriomandi hüpoteegi seadmise-,ülekandmise ja asjaõiguslepingu lepingud, kokkulepped, alla kirjutama volitaja nimel, tasuma vajalikud maksed ning täitma kõik mis tuleneb eelnimetatud ülesannetest. 07.05.2004 Tallinna notari Maive Ottase asendaja Mall Vendeli poolt koostatud ja tõestatud volikirjaga volitas Õ K AT` it esindama Õ K kõigis ametiasutustes ja organisatsioonides, kõikide juriidiliste-ja füüsiliste isikute ees, seoses Õ K kuuluvale korteriomandile, mille reaalosaks on korter nr 153, mis on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX, asukohaga Tallinn, XXX, seatud hüpoteekide loovutamisel, muutmisel või kustutamisel ning eelpoolnimetatud korteriomandile hüpoteegi seadmisel, tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele. Selleks volitas Õ K AT`it nõudma, saama ja esitama kõiki vajalikke dokumente, esitama Õ K nimel avaldusi ja taotlusi, kõikidele dokumentidele Õ K nimel alla kirjutama, sõlmima Õ K nimel eelpoolnimetatud toimingute ja tehingutega seotud lepinguid ja kokkuleppeid, tasuma kõik vajalikud kulud ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. Vaidlust ei ole, et teated hageja poolt kostjale antud volikirjade kehtetuks tunnistamiseks avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.07.2004 ja 26.06.2004. Kohus leiab, et volikirjade tekst ei võimalda tuvastada käsundit, mille sisuks oli saadava laenu arvel hageja väidetavate võlgnevuste tasumine või muul otstarbel rahaülekannete tegemine hageja

huvides. Kohus nõustub hagejaga, et vajalike maksete all tuleb mõista hüpoteekide kustutamise ja loovutamisega kaasnevate kulude (notaritasu, riigilõiv) tasumist. Kostja seletuses hageja (käsundiandja) antud käsundite täitmise kohta kostja või kostja vahendusel tasutud maksete loetelu kohaselt (I kd, tl 72): 70 000 krooni GV ja JK tasutud hüpoteegi kustutamise eest; 77 832,75 krooni BIG-ile tasutud tagasimaksed; 10 000 krooni Õ K; 29 101,56 krooni Õ K KÜ XXXvõlg; 70 000 krooni Õ K makstud sularahas osamaksetena. Kostja on hagejale kuulunud kinnisvara tagatisel saadud laenu kasutamist soovinud tõendada erinevate maksekorraldustega, mille hulgas on: a) maksekorraldused kostjalt hagejale tehtud maksete kohta selgitusega „laen“ kogusummas 16 000 krooni (I kd, tl 68,69) b) kostja poolt GV teostatud makse kohta summas 2740 krooni selgitusega „Õ K `i eest (I kd, tl 67) ning c) VK poolt GV teostatud makse kohta summas 70 000 krooni selgitusega „laenuleping 30. oktoober Õ K / AT(I kd, tl 74) ning d) MT`e poolt Balti Investeeringute Grupp AS-le tehtud maksete kohta kogusummas 64 927,72 krooni, selgitusega „ XXX“.(I kd, tl 70). Kohus leiab, et kostja poolt GV ülekantud summa 2740 krooni on tasutud küll viitega hageja nimele, kuid see ei tõenda asjaolu, et selle summa tasumine oleks toimunud hageja poolt saadud ülesande täitmise käigus; VK poolt GV ülekantud summa 70 000 krooni ei ole samastatav AT poolt hageja huvides käsundi täitmisega. Samuti soovib kostja tõendada hageja huvides tehtud kulutusi kostja enda poolt võetud tarbimislaenu tagasimaksetega laenuandjale. Kohus leiab, et kostja poolt võetud ja saadud laenu tagasimaksed ei saa olla seotud kostja väidetel hageja poolt antud käsundi täitmisega. Kohus nõustub hagejaga, et kui AT sai BIG-ist laenu ja tagastas BIG-ile sama raha, siis miks peaks hageja sama raha omakorda ATile maksma. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale antud laenu kogusummas 16 000 krooni (6 000+10 000) puhul on tegemist klassikalise laenusuhtega, millega kostja andis ja hageja võttis laenu. See aga ei puuduta käesolevat vaidlust. Kostja seisukoht on, et kõik, kes maksekorraldusi on teinud, on maksekorralduse selgitusse midagi kirjutanud, muidu ei saa seda teha. Kostja esindaja väide, et selgitusse pannakse laen, ehkki ei anta laenu, ei ole kohtu arvates usutav. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et rahaülekanded (välja arvatud Õ K kommunaalmaksete võlgnevuse tasumine korteriühistule summas 29101,56 krooni ja millise summa on hageja juba hagetavast summast lahutanud) oleks tehtud hageja korraldusel ja hageja huvides teenuse osutamise käigus. Tõendamist ei leidnud ka kostja poolt hagejale 70 000 krooni sularahas maksmine. Hageja raha saamist eitas, kostjal tõendeid hagejale raha maksmise kohta kohtule esitada ei olnud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 4557,68 eurot perioodi eest 15.03.2006 kuni 19.12 2008 eest ja TsMS § 367 alusel viivis põhivõlgnevuselt alates 20.12.2008 kuni kohustuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 162 kohaselt võib kohus vähendada viivist kohustatud lepingupoole nõudmisel.