Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
09.02.2012, kell 16.00
Tsiviilasja number
2-08-87940
Tsiviilasi
Õ K hagi AT vastu 309 683 krooni 35 sendi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
19 792,37 eurot (309 683,35 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Õ K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe (OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post menetlus @lplaw.ee)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei
Kostja: AT (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Jõks (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) 20.01.2012
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Õ K (hageja) esitas 19. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi AT (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 309 683 krooni 35 senti, samuti viivise 71 312 krooni 16 senti ajavahemiku eest
Harju Maakohus jättis 11. märtsi 2010 otsusega hagi nõuete aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.08.2010 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas kassatsioonkaebuse. Riigikohus 22.02.2011 otsusega muutis Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2010 otsuse õiguslikku põhjendust. Muus osas jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus leidis muuhulgas, et õigusliku hinnangu andmine (selle kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad, võib kohus hageja nõude lahendada ka käsunduslepingu sätete alusel. Siiski ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul selgeks teha, kas hageja esitatud taotlustest ja asjaoludest lähtudes on võimalik hagi rahuldada käsunduslepingu sätete alusel. Riigikohus märkis, et kohtud ei ole pööranud tähelepanu hageja 74 329 krooni ja 68 sendi suuruse kahju hüvitamise nõude õiguslikule kvalifikatsioonile. Selle nõude õiguslik alus ei ole selge, võimalik võiks olla kahju hüvitamise nõudmine selle tõttu, et kostja on käsunduslepingut rikkunud (VÕS § 628 lg 5). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kahju hüvitamise nõue kvalifitseerida ja lahendada, samuti tuleb lahendada hageja viivisenõue. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. 01.07.2011 esitas hageja Õ K kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohus 11.08.2011 kohtumäärusega rahuldas taotluse, andes Õ K riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. 18.10.2011 esitas hageja esindaja riigi õigusabi korras kohtule hageja kirjalikud seisukohad tulenevalt Riigikohtu 22.02.2011 otsuses antud juhistest. Seisukohtade kohaselt on hageja nõude aegumisel määravaks, kas ja millal oleks aegunud BIGi nõue kostja vastu. Ühtlasi tuli aegumisel eristada nõudeid, mille sissenõutavus saabus maksegraafikus sätestatud maksetähtpäeva saabumisega, ja nõudeid, mille sissenõutavus saabus laenulepingu ülesütlemisega. Nõuded, mille maksetähtpäev määrati kindlaks maksegraafikus sätestatud maksetähtpäeva saabumisega, on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuded TsÜS § 154 tähenduses. Osundatud paragrahvi kohaselt nähakse nende nõuete aegumistähtajaks ette 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kusjuures aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Maksegraafikust ning BIGi teatisest laenulepingu alusel laekunud summade kohta nähtuvalt tasuti enne laenulepingu ülesütlemist (ülesütlemine toimus 25.01.2005) laenu katteks 5 esimest makset. Võlg tekkis alates 6.-st maksest. Laenulepingu ülesütlemise ajaks oli möödunud 6.-8. makse tähtpäevad, vastavalt 12.11.2004; 13.12.2004 ja 12.01.2005. Viimase makse viimane „kehtivuspäev“ oleks TsÜS § 154 kohaselt olnud 31.12.2008 kell 24.00 ning nõue oleks aegunud alates 01.01.2009 kell 00.00. Hagi esitati 19.12.2008. Järelikult ei ole aegunud nõue, mis vastab maksegraafiku järgi 12.01.2005 tasumisele kuuluvale summale 28 984,36 krooni. Nimetatud nõudele lisanduvad ka viivised. Hageja viivisnõue seisuga 18.10.2011 on järgmine: summa 28 984,36 krooni, viivis ühes päevas 86,95 krooni, viivitatud päevade arv alates 1.12.2006 1757, viivis kokku 152771,15 krooni ehk 9 763,85 eurot. Eeltoodule lisandub viivis vastavalt TsMS § 367. Hageja oma nõude õigusliku alusena järjepidevalt osundanud AÕS § 349. Samas rõhutas Riigikohus otsuse p-s 16, et kohtud ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike seisukohtadega. Esiletoomist vääriva hagi alusena tuleb osundada hagiavaldusea esitatud asjaolule, et kostja soovis BIG-ist laenu ning hageja pantis oma vara laenu tagatiseks. Oma vara pantimine ei saanud olla tingitud juhusest, asjaolude kokkulangevusest ega sunnist, samuti puudus hagejal seadusest tulenev kohustus oma vara
pantida. Vara pantimine sai võimalikuks üksnes hageja ja kostja kokkuleppel. Vara pantimisega osutas hageja kostjale teenust, mis seisnes oma vara koormamises hüpoteegiga, et kostja saaks astuda BIG-iga laenusuhetesse, kuid tingimusel, et kostja täidab laenulepingut kohaselt. Asjaoludest nähtuvalt oli hageja hüpoteegi seadmine BIG-i kasuks eeltingimuseks kostja poolt laenu saamisele ning vastupidist ei ole kostja ka väitnud. Hageja poolt esitatud asjaolud ei välista eelnimetatud sisuga käsundussuhet hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole välistanud käsundussuhte olemasolu hagejaga, küll on kostja seda sisustanud teisiti. Hageja on aga kostja poolt käsunduslepingule antud sisu jätkuvalt vaidlustanud ning olnud läbivalt seisukohal, et kostja ei osutanud hagejale mistahes teenust. Vastupidist ei ole kostja ka tõendanud, s.t puuduvad tõendid hageja ja kostja vahelise sisesuhte kohta. Hageja soovib rõhutada veel seda, et kostja ei saa enda poolt väidetud sisuga käsundussuhtele enam tugineda, kuivõrd maa- ega ringkonnakohtus kostja poolt sisustatud käsund ei leidnud tuvastamist ning kostja ei vaidlustanud Riigikohtus tõendite vale hindamist seonduvalt käsundussuhte tuvastamisega. Kahjunõue summas 74 329,68 krooni seisneb kohtutäituri tasu katteks tehtud kuludes. Puudub vaidlus, et nimetatud summas on hageja kohtutäituri tasu maksnud. Kuivõrd hageja ja kostja vahelist vaidlust on võimalik lahendada käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi, on kahjunõue võimalik lahendada VÕS § 628 lg 5 alusel.
Kohus leidis, et hagi on võimalik lahendada käsunduslepingu sätete alusel. Pooled nõustusid, et nende vahel oli käsundussuhe, aga vaidlus on selles, kes oli käsundiandja, kes käsundisaaja. Kostja on seisukohal, et laen 250 000 krooni sai võetud hageja võlgade likvideerimiseks, et kostja teeks toiminguid hageja kasuks: maksaks ära võlad GV ja JK kokku 70 000 krooni ning korteriühistule ca 30 000 krooni. Hageja andis kostjale volikirja tulevikus tekkida võivate probleemide lahendamiseks. Kostjal tuli täita volitusega pandud kohustusi, saada tagasi hagejale kuuluvad maaüksused Leppneemes. Hageja kontole on tehtud pangaülekandeid 10 000 krooni ja 6 000 krooni. 70 000 krooni maksis kostja hagejale sularahas osamaksetena. Kui kostja õigesti mäletab, maksis ta hageja eest kokku 200 000 krooni. Selle kohta on hageja poolt kostjale antud volikirjad, maksekorraldused ja hageja ei eita, et kostja maksis tema eest kommunaalteenuste võla. Seega hageja ei olnud käsundisaaja, vaid käsundiandja. Hageja esindaja leidis, et volikirjad ja maksekorraldused on asjakohatud tõendamaks seda, milline oli pooltevaheline sisesuhe. Mis põhjusel makseid tehti, sõltub sisesuhtest. Poolte vahel käsundussuhe oli olemas, aga mitte hageja ei saanud teenust, vaid osutas ise teenust. Hageja pantis korteri, et kostja saaks laenu. Kasu sai kostja, temale osutati teenust. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 235 353,67 krooni, viivise summas 71 312,16 krooni perioodi 15.03.2006 kuni 19.12.2008 eest ja viivis põhivõlgnevuselt alates 20.12.2008 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni vastavalt VÕS määrale. Lisaks välja mõista kostjalt kahjuhüvitis summas 74 329,68 eurot. Pooled arutasid ka kompromissi. Hageja oli nõus põhisummat vähendama 70 000 krooni võrra, kostja oli nõus maksma 50 000 krooni. Pooled kompromissile ei jõudnud.
Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: BIG laenas kostjale 17. mail 2004 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel 250 000 krooni ning samal päeval sõlmitud lepingu alusel seadis hageja BIG-i nõuete tagamiseks BIG-i kasuks hüpoteegi oma korteriomandile;
16.mail 2005 esitas BIG kohtutäiturile avalduse nõude täitmiseks sissenõude pööramiseks hageja korteriomandile;
huvides. Kohus nõustub hagejaga, et vajalike maksete all tuleb mõista hüpoteekide kustutamise ja loovutamisega kaasnevate kulude (notaritasu, riigilõiv) tasumist. Kostja seletuses hageja (käsundiandja) antud käsundite täitmise kohta kostja või kostja vahendusel tasutud maksete loetelu kohaselt (I kd, tl 72): 70 000 krooni GV ja JK tasutud hüpoteegi kustutamise eest; 77 832,75 krooni BIG-ile tasutud tagasimaksed; 10 000 krooni Õ K; 29 101,56 krooni Õ K KÜ XXXvõlg; 70 000 krooni Õ K makstud sularahas osamaksetena. Kostja on hagejale kuulunud kinnisvara tagatisel saadud laenu kasutamist soovinud tõendada erinevate maksekorraldustega, mille hulgas on: a) maksekorraldused kostjalt hagejale tehtud maksete kohta selgitusega „laen“ kogusummas 16 000 krooni (I kd, tl 68,69) b) kostja poolt GV teostatud makse kohta summas 2740 krooni selgitusega „Õ K `i eest (I kd, tl 67) ning c) VK poolt GV teostatud makse kohta summas 70 000 krooni selgitusega „laenuleping 30. oktoober Õ K / AT(I kd, tl 74) ning d) MT`e poolt Balti Investeeringute Grupp AS-le tehtud maksete kohta kogusummas 64 927,72 krooni, selgitusega „ XXX“.(I kd, tl 70). Kohus leiab, et kostja poolt GV ülekantud summa 2740 krooni on tasutud küll viitega hageja nimele, kuid see ei tõenda asjaolu, et selle summa tasumine oleks toimunud hageja poolt saadud ülesande täitmise käigus; VK poolt GV ülekantud summa 70 000 krooni ei ole samastatav AT poolt hageja huvides käsundi täitmisega. Samuti soovib kostja tõendada hageja huvides tehtud kulutusi kostja enda poolt võetud tarbimislaenu tagasimaksetega laenuandjale. Kohus leiab, et kostja poolt võetud ja saadud laenu tagasimaksed ei saa olla seotud kostja väidetel hageja poolt antud käsundi täitmisega. Kohus nõustub hagejaga, et kui AT sai BIG-ist laenu ja tagastas BIG-ile sama raha, siis miks peaks hageja sama raha omakorda ATile maksma. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale antud laenu kogusummas 16 000 krooni (6 000+10 000) puhul on tegemist klassikalise laenusuhtega, millega kostja andis ja hageja võttis laenu. See aga ei puuduta käesolevat vaidlust. Kostja seisukoht on, et kõik, kes maksekorraldusi on teinud, on maksekorralduse selgitusse midagi kirjutanud, muidu ei saa seda teha. Kostja esindaja väide, et selgitusse pannakse laen, ehkki ei anta laenu, ei ole kohtu arvates usutav. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et rahaülekanded (välja arvatud Õ K kommunaalmaksete võlgnevuse tasumine korteriühistule summas 29101,56 krooni ja millise summa on hageja juba hagetavast summast lahutanud) oleks tehtud hageja korraldusel ja hageja huvides teenuse osutamise käigus. Tõendamist ei leidnud ka kostja poolt hagejale 70 000 krooni sularahas maksmine. Hageja raha saamist eitas, kostjal tõendeid hagejale raha maksmise kohta kohtule esitada ei olnud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 4557,68 eurot perioodi eest 15.03.2006 kuni 19.12 2008 eest ja TsMS § 367 alusel viivis põhivõlgnevuselt alates 20.12.2008 kuni kohustuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 162 kohaselt võib kohus vähendada viivist kohustatud lepingupoole nõudmisel.
Kuna kostja taotles viiviste vähendamist esmakordselt kohtukõnes, ei saa kohus sellega TsMS § 402 lg 2 tulenevalt arvestada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitis summas 74 329,68 krooni, mis seisneb kohtutäituri tasu katteks tehtud kuludes. Vaidlust ei ole, et nimetatud summas on hageja kohtutäituri tasu maksnud. Kuna kohus lahendas vaidluse käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi, lähtub kohus kahjunõude lahendamisel VÕS § 628 lg-st 5. Käsundussuhtes, kus käsundisaaja kohustub pantima oma vara käsundiandja kohustuste katteks, kaasneb tavapäraselt risk kaotada pandiõiguse realiseerimise tagajärjel täitemenetluse käigus omand panditud asjale, lisaks kanda ka täitemenetlusega seotud kulud, millest tulenevalt saab hageja nõutud kahju pidada sellist laadi käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohu realiseerimisega kaasnevaks kahjuks VÕS § 628 lg 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.