Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX .

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et MTÜKS pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, kohustusi on aga 11 295,93 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud mingit selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlalt tagasivõidetavad. Samuti ei ole ajutise haldur ajutise menetluse raames juhtumisvigu tuvastanud. Kohus määras 03.12.2012 määrusega MTÜKS pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul MTÜKS pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tal ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud, on põhjendatud lõpetada MTÜKS poolt esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 807,50 eurot. Tasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Tehtud kulude katteks palub haldur hüvitada 95,90 euro. Haldur palub tasu ja kulutused 903,40 eurot, millele lisandub käibemaks 180,86 eurot, kokku 1 084,08 eurot, välja mõista riigi vahenditest ja puudujäävas osas võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 807,50 eurot ja kulud 95,90 eurot (käibemaksuga kokku 1 084,08 eurot), on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest, kuna kohus lõpetab MTÜKS pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku juhatuse liige HV on kinnitanud 03.12.2012 toimunud kohtuistungil, et ta nõustub tasuma riigi vahenditest puudujääva osa 687,08 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasust ja kuludest 687,08 eurot välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt HV Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule HV (isikukood XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.