OSAÜHINGU V hagi osaühingu P vastu 543,25 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
543,25 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OSAÜHING V (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige OS Kostja osaühing P (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige TS
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19.12.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või 1(4)
2-12-19909 rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OSAÜHING V (hageja) esitas 21.05.2012.a Harju Maakohtule hagi osaühingu P (kostja) vastu 543,25 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.09.2008.a veotellimuse nr 09-09-08, mille alusel võttis hageja endale kohustuse osutada kostjale veoteenust ja toimetada kaup Venemaale. Hageja osutas kostjale ajavahemikul 10.09.2008-15.09.2008 veoteenust CMR nr 1009/12 alusel. Vastavalt veotellimusele oli veotasu määratud summas 21 500 krooni (1374,10 eurot) ning maksmine pidi toimuma 25 päeva jooksul peale CMR originaali ja arve esitamist. 22.09.2008.a esitas hageja kostjale CMR nr 1009/12 originaali ja arve nr 1547 summas 21 500 krooni, mille tasumise kuupäevaks oli 25.10.2008.a. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud osaliselt kokku summas 13 000 krooni ning ülejäänud summa (s.o 8500 krooni) ulatuses andis kostja 01.06.2009.a hagejale võlatunnistuse. Võlgnevust kostja hagejale tasunud ei ole.
3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1, § 147 lg-test 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-st 7 tulenevalt ei ole hagi aegunud, kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks vastavalt kostja võlatunnistusele 01.06.2009.a.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Lähtudes kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni (CMR) § 32 lg 1 p-st c ja VÕS §-st 802 hakkas käesolevas vaidluses aegumistähtaeg kulgema alates 11.12.2008.a kuni 10.12.2011.a. Oma informatsioonilises 01.06.2009.a kirjas kinnitas kostja (vastavalt raamatupidamise nõudele) võlgnevuse (jääk) olemasolu, kuid nimetatud kirja ei saa antud vaidluses pidada aegumistähtaja pikendamise asjaoluks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Õiguslikku tähtsust omavate asjaolude osas puudub pooltel vaidlus selles, et hageja osutas kostjale nende vahel 09.09.2008.a sõlmitud veotellimuse nr 09-09-08 alusel veoteenust ajavahemikul 10.09.2008-15.09.2008 ning veotasu summas 21 500 krooni tuli 2(4)
2-12-19909 kostjal tasuda 25.10.2008.a, kuid kostja on tasunud hagejale 13 000 krooni ja 8500 krooni on käesoleva ajani tasumata. Vaidlus puudub ka selles, et kostja väljastas 01.06.2009.a hagejale kirja, milles kinnitas võlgnevuse olemasolu. Kostja leiab, et hageja nõue tema vastu on aegunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas 01.06.2009.a kostja poolt hagejale väljastatud võlakiri mõjutab aegumistähtaja kulgemist.
7.Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist.
8.Kostja on 01.06.2009.a võlakirjas kinnitanud hagejale, et tema võlgnevus hageja ees seisuga 01.06.2009.a on 8500 krooni ning rahaliste vahendite saamisel nimetatud summa kustutatakse. Samuti on võlakirjas märgitud arve nr 1547 tähtajaga 25.10.2008.a ja summaga 21 500 krooni, millest on makstud 14.11.2008.a 6000 krooni, 10.12.2008.a 3000 krooni ja 09.01.2009 4000 krooni ning maksmata 8500 krooni (vt t lk 7-8). VÕS § 30 lg-st 1 tulenevalt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohus leiab, et veosuhtest tuleneva nõude kohta sõlmisid pooled deklaratiivse võlatunnistuse, mille sisuks oli tasumata osas veotasu maksmise kohustuse olemasolu tunnistamine. Riigikohus on jätkuvalt olnud seisukohal, et lisaks VÕS §-s 30 sätestatule on võimalik ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.09.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13). Deklaratiivne võlatunnistus, mille sisuks on olemasoleva nõude tunnustamine, on sõltuvuses võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest ning ei lõpeta ega muuda olemasolevat võlasuhet. Sellest tulenevalt kohaldub deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele põhikohustusest tuleneva nõude aegumistähtaeg.
9.Kauba rahvusvahelise autoveo lepingust tulenevale veotasu nõudele kohaldub VÕS §-s 802 sätestatud aegumistähtaeg. VÕS § 802 lg 1 järgi on võlaõigusseaduse kaubaveolepingu jaos sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta. Võlatunnistuse andmine katkestab TsÜS § 158 järgi aegumise. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seega kostja poolt nõude tunnustamisega 01.06.2009.a aegumine katkes ja algas uuesti.
10.Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Selleks vastavaks päevaks on aastates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus, praegusel juhul 01.06.2009.a (vt Riigikohtu 23.05.2002.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1902, p 7, 14.11.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07, p 15 ja 07.12.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07, p 15). Tähtaja möödumist täpsustab TsÜS § 137 lg 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg üldjuhul vastaval päeval kell 24.00. Seega algas veotasu nõude üheaastane aegumistähtaeg pärast katkemist uuesti 02.06.2009.a kell 00.00 ja lõppes 01.06.2010.a kell 24.00. Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 21.05.2012.a, seega pärast aegumistähtaja lõppu. 3(4)
2-12-19909
11.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p-st 3 tulenevalt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
13.Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda, kuid ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 115,04 eurot (t lk 12) ja õigusabikulud summas 76,80 eurot (t lk 11). Kuna kostja ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Sirje Õunpuu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.