2-12-36863/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kasuks tehtud vajalike kulutuste katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 91 senti. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) . Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 14.09.2012. a ja 25.09.2012. a esitas võlgniku likvideerija avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt osaühingul vara puudub ja kohustused moodustavad kokku 132 605,71 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 13.11.2012. a nimetas kohus OÜ M ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused143 316,93 eurot, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu maksejõuetus tekkis 2011. aasta lõpus. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et võlgniku endine juhatuse liige ja likvideerija on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgniku likvideerija esitas avalduse kohtule alles 14.09.2012. a. Pankrotiavalduse kohustuse täitmata jätmise eest on KarS § 385 ette nähtud kriminaalvastutus – rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest 2(4)

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku likvideerija ja endine juhatuse liige on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on äriplaani ebaõnnestumine. Käibe vähendamise tõttu tekkis võlgnikul rahaliste vahendite defitsiit ning võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi nõuetekohaselt nii oma lepingupartnerite kui ka riigi ees. Maksuvõlgnevuse tõttu oli võlgniku arveldusarved arestitud ning majandustegevus pärsitud. Kirjeldatud asjaolude põhjal on ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tehniline võimatus tegutseda põhi- ja kõrvaltegevusalal ning teenida tulu ning taasta maksejõu ehk siis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Samas leiab ajutine haldur, et ettevõtte äriplaan ei olnud põhjalikult läbimõeldud ja seda siis alljärgnevatel põhjustel. Võlgnik oli asutatud eesmärgil osutada teenust, sh. tööjõurent ja pagartoodete valmistamine, OÜ-le B . Nõudlus nimetatud teenuste järele tekkis seoses B müügikohtade arvu suurenemisega kaasnes vajadus täiendava tööjõu ning seadmete kasutamiseks. Sageli oli vajadus tööjõu ja seadmete järele erinevate müügipunktide vahel erinev sõltuvalt hooajast. Samuti erines tööjõu ja seadmete vajadus müügikohtades töötajate haigestumiste, lapsehoolduspuhkuste, puhkuste jne põhjustel. Selleks, et töötajaid ja seadmeid operatiivselt ja majanduslikult kasulikult saaks umber suunata sai asutatud ettevõte. Raamatupidamisdokumentatsioonist nähtub, et peale tööjõu renditeenuste osutamist ostis võlgnik pagaritoodete valmistamiseks kaupu ja teenuseid samuti OÜ-lt B . Seega antud äriplaani nõrkus seisneb selles, et ettevõtte edukus oli otseses sõltuvuses ühe ja ainukese kliendi ning ühtlasi ka tarnija majandustegevusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni analüüsimisel on haldur tuvastanud, et võlgniku peamisteks lepingupartneriteks olid OÜ B ja JK OÜ, kelle juhatuse liikmeks on samuti võlgniku endine juhatuse liige AT. Nimetatud juriidilised isikud on võimalik käsitada PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi võlgniku lähikondsetena. Nimetatud isikute vahel on pidevalt toimunud tasaarvelduse, mille puhul võivad esineda alused tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud võimalused vajaksid täiendavat analüüsi pankrotimenetluses. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 000 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 71,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja endiselt juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu 1 330 3(4)