Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

12.03.2012.a esitas hageja kohtule avalduse, milles võtab tagasi nõude kohustada kostjat kindlustama hagejat XXXüüripindadel küttega. Kohus keeldus 25.04.2012.a. määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest nõude osas, milles palutakse kohustada kostjat kindlustama hagejat XXXüüripindadel küttega. Kohus võttis hagi menetlusse 25.04.2012.a. määrusega nõude osas, milles palutakse kohustada kostjat üle andma hagejale XXXkinnistul asuvas garaaž-töökojas olevad ruumid 1-4 ja 1162 m2 territooriumist. 23.11.2012.a. esitas EMM riigi õigusabi taotluse. Kohus jättis 28.11.2012.a. määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja riigi õigusabi taotluse täiendamiseks, määrus on hagejale kätte toimetatud 02.12.2012.a. Hageja esitas 02.12.2012.a. nõutava majandusliku seisundi teatise. Menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise kohaselt, hageja on pensionär, samuti on pensionil hageja abikaasa. Hageja perekonnaliikmeteks on abikaasa ja lapselaps. Hageja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek ühe kuu kohta on 513 eurot (hageja pension 300 eurot ja hageja abikaasa pension 213 eurot). Ettevõtlusest saadud igakuine sissetulek on 5768,28 eurot ning ettevõtlusega kaasnevad kulutused on 5768,28 eurot. Hageja perekonnale kuulub Tallinna tn 16 Loksal 3 korteriomandit, millest üks on ka hageja perekonna elukohaks: korter 1 (72,5 m2), korter 3 (64,2 m2) ja korter 4 (37,2 m2), mis on koormatud ühishüpoteegiga summas 600 000 krooni AS Eesti Krediidipank kasuks Ü.Masingu eluasemelaenu tagatiseks. Hageja pangakontode jäägid riigi õigusabi taotluse esitamise seisuga on 1,27 – 34,04 eurot. Hagejal on järgmised rahalised kohustused: - AS Bigbank ees tarbimislaen 630 eurot kuni 15.05.2013, igakuise maksega 105 eurot; - PG ees tarbimislaen 630 eurot kuni 02.05.2013, igakuise maksega 105 eurot; - MCB Finance ees tarbimislaen 1130,30 eurot kuni 09.09.2013, igakuise maksega 113,03 eurot, - Finance Estonia ees tarbimislaen 1540 eurot kuni 2015.a. märtsini, igakuise maksega 55 eurot. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta: kulutused toidule 300 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud 200 eurot, kulutused tervishoiule 200 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 102 eurot, muud vältimatud püsikulutused: laenude tagastus 378,03 eurot. Eluasemekulude kohta ei ole hageja andmeid esitanud. Kohus on teinud järelepärimised krediidiasutustele Swedbank AS, AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, Versobank AS, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, SEB Pank AS, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS, DnB NORD Pank ja AS Citadele banka Eesti filiaali teabe saamiseks menetlusabi taotleja majandusliku seisundi ja maksevõime kohta ning elektrooniliselt päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, autoregistrisse ja eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kohtu tehtud päringutest äriregistrisse nähtub, et hagejale kuulub: - Osaühing KQ G osa nimiväärtusega 2 556 eurot, samuti on hageja osaühingu juhatuse liige. Äriregistrile esitatud 2011.majandusaasta aruande kohaselt osaühingul majandustegevus puudus.; - Osaühing M.M.E.O osa nimiväärtusega 1533 eurot, samuti on hageja osaühingu juhatuse liige. Äriregistrile esitatud 2011.majandusaasta aruande kohaselt ei ole tegevvõi kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasusid ja muid olulisi soodustusi. - Kohtu tehtud päringutest autoregistrisse nähtub, et hageja abikaasa nimele on registreeritud sõiduauto Opel Omega (ehitusaasta 1987).

2-12-3976 Nähtuvalt kohtu tehtud päringutest Swedbank AS-i, on ajavahemikul 28.07.2012 – 28.11.2012 hageja ühele arvelduskontole laekunud 1355,64 eurot, nimetatud laekumise moodustab V.M pension ja saadud laen PGOÜ-lt 500 eurot. 28.11.2012.a. seisuga on pangakonto jääk 0,34 eurot. Nähtuvalt kohtu tehtud päringutest Swedbank AS-i, on ajavahemikul 28.07.2012 – 28.11.2012 hageja teisele arvelduskontole laekunud 3,84 eurot. 28.11.2012.a. seisuga on pangakonto jääk 0 eurot. Nähtuvalt kohtu tehtud päringutest Swedbank AS-i, on ajavahemikul 28.07.2012 – 28.11.2012 hageja kolmandale arvelduskontole laekunud 35,31 eurot. 28.11.2012.a. seisuga on pangakonto jääk 35,31 eurot. Nähtuvalt kohtu tehtud päringutest AS-i Eesti Krediidipank, on ajavahemikul 06.08.2012 – 06.12.2012 hageja kontole laekunud 1076,41 eurot. 06.12.2012.a. seisuga on pangakonto jääk 1,50 eurot. Nähtuvalt kohtu tehtud päringutest SEB Pank AS-i, on ajavahemikul 03.08.2012 – 03.12.2012 hageja arvelduskontole laekunud 24 645,50 eurot. Pangakontole on teinud sissemakseid lisaks täpsustamata sissemaksetele postipanga kaudu ka hageja ise ning M.M.E. O . 03.12.2012.a. seisuga on pangakonto jääk 512,83 eurot. Nähtuvalt kohtu tehtud päringutest SEB Pank AS-i, on ajavahemikul 03.08.2012 – 03.12.2012 hageja abikaasa kontole laekunud 1834,86 eurot, nimetatud laekumise moodustavad saadud laenud Bigbank AS-lt, FEOÜ-lt ja OÜ-lt B . 03.12.2012.a. seisuga on pangakonto jääk 0 eurot. Hageja pangakontodele kokku on ajavahemikul 28.07.2012 – 06.12.2012 laekunud 26 261,06 eurot, seega oli hageja keskmine sissetulek viimase nelja kuu jooksul 6 565,27 eurot, arvestamata hageja abikaasa sissetulekut.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et EMM riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus võttis hagi menetlusse 25.04.2012.a. määrusega nõude osas, milles palutakse kohustada kostjat üle andma hagejale XXX kinnistul asuvas garaaž-töökojas olevad ruumid 1-4 ja 1162 m2 territooriumist. Hagiavaldusest ja menetlusse võetud nõudest tulenevalt on hagi seotud riigi õigusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega. Kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 1). RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 7 kohaselt, riigi õigusabi ei anta, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Vastavalt RÕS §-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 14 lg 5 kohaselt, kohus võib riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Kohus on seisukohal, et esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p 7, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Hagiavaldusest tulenevalt on hagi seotud riigi õigusabi taotleja majandustegevusega. Hagiavaldusele lisatud üürilepingu kohaselt on hageja kasutuses kontorihoones olevad mitteeluruumid ja garaaž-töökojas olevad ruumid, seega äripinnad, millega seotud üürilepingu täitmise kohustamiseks on esitatud käeolev hagi ning hagiavaldusest ei tulene hageja ettevõtlusega mitteseotud õiguste kahjustamine. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt riigi õigusabi taotluses esitatud andmetest ja kohtu poolt tehtud päringutest ei ole EMM kohtu arvates isik, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Hagejale kuulub kolm korteriomandit, millest kõigi kasutamist igapäevase eluasemena ei pea kohus õiglaseks suhteks perekonna suurusega ning eluasemevajadusega. Hageja on märkinud ülapeetavateks abikaasa ja lapselapse. Kohus märgib, et tulenevalt iseseisva sissetuleku olemasolust ei saa abikaasa olla hageja ülalpeetav, samuti ei ole hageja majandusliku seisundi teatises avaldanud, millel põhineb hageja ülalpidamiskohustus lapselapse suhtes. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja igakuised vältimatud püsikulutused vähemalt 1330,03 eurot, mille kandmise võimalikkust ilma täiendava sissetulekuta hageja ja tema abikaasa pensionide arvel ei ole hageja põhistanud, millest kohus järeldab, et hageja ei ole oma majanduslikku seisundit kirjeldanud kooskõlas tegelikkusega. Äriregistri andmetel ei ole EMMäriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, seega ei ole alust nimetada hageja võimalikke olemasolevaid kulusid ettevõtlusega seotud kuludeks ning seega ei ole hageja saanud ka ettevõtlusest füüsilisest isikust ettevõtjana sissetulekut. Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Hageja on kahe äriühingu juhatuse liige, millest äriregistrile esitatud 2011.majandusaasta aruande kohaselt Osaühingul KQ G 2011.a. majandustegevus puudus ning Osaühing M.M.E.O ei ole tegevvõi kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasusid ja muid olulisi soodustusi. 2012.a. kohta vastavaid andmeid veel ei ole. Kohus eeldab, et hageja poolt juhitud äriühingute raamatupidamine on korraldatud vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Hageja ei ole majandusliku seisundi teatises täpsustanud, millisest ettevõtlusest igakuiselt saadud sissetulek 5768,28 eurot pärineb. Hageja pangakontodele kokku on ajavahemikul 28.07.2012 – 06.12.2012 laekunud kokku 26 261,06 eurot, seega oli hageja keskmine sissetulek viimase nelja kuu jooksul 6 565,27 eurot, arvestamata hageja abikaasa sissetulekut. Sealjuures on

2-12-3976 pangakontode väljavõtete andmetel hageja ja tema abikaasa pidanud käesoleva kohtumenetluse ajal võimalikuks võtta tarbimislaene ja seega ka kavandada lähtuvalt sissetulekutest laenude tagasimaksmist. Kohus asub seisukohale, et hageja suudab oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal ise tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Lähtudes eeltoodust jätab kohus EMM riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.