Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajutiseks

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nõudis ajutine pankrotihaldur krediidiasutustelt ning riiklikelt registritelt andmeid LS varade, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste ja nõuete kohta. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulunud LS omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi LS nimel ei ole. Ajutise pankrotihalduri poolt tehtud päringute kohaselt omab/omas LS alljärgnevaid pangakontosid: AS-is SEB Pank konto nr XXXXXXXX (arvelduskonto), mille rahaliste vahendite jääk on 0.03 eurot. Konto on arestitud seisuga 13.11.2012.; Nordea Bank Finland Plc konto nr XXXXXXXXXXX, mille rahaliste vahendite jääk on 0,02 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmetel LS nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja perioodil 31.10.2009 kuni 31.10.2012 ei ole olnud. Muu vara võlgnikul puudub. Kokku on võlgnikul vara väärtusega 0.05 eurot. LSsuhtes jõustunud kohtuotsused või määrused: - Tsiviilasi nr 2-10-22436, Swedbank Varakindlustus AS-i hagi LS vastu kahju hüvitamiseks, nõude suurus 2706.05 eurot. - Kohtutäituri Elin Vilippuse tasu ja täitekulude väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2010/4817, nõude suurus 643.54 eurot. - Kohtutäitur Elin Vilippuse 26.11.2012 meilikirja kohaselt on täitemenetlus nr 022/2010/4817 võlgniku LS suhtes lõpetatud. - Maksu- ja tolliameti andmetel on maksukohustuslasel LS seisuga 27.11.2012 maksuvõlg 30 eurot. Järelepärimiste vastuste kohaselt võlgnikul puudusid lepingulised suhted ja kohustused alljärgnevate krediidiasutuste ees: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, BIGBANK AS, Swedbank AS, Danske Pank A/S Eesti Filiaal, Äripank; Krediidipank. LS teadaolevad võlad moodustavad kokku 3379 eurot ja 59 senti. LS pärandvara kohustuste suurus on 3379 eurot ja 59 senti ning vara kohustuste ei ole, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. LSsuri 08.07.2012. Tallinna notar Alla Ševtšuk’i poolt on 14.09.2012 välja antud pärimistunnistus, mille kohaselt on LS pärandvara pärijateks ühe kahendiku suuruses mõttelises osas tema tütar LS (isikukood XXX) ja ühe kahendiku suuruses mõttelises osas tema poeg AS(isikukood XXX). LS pärandvara on vastu võtnud pärijad AS ja JS LS esitaski kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust. JS puudub ülevaade asjaoludest, millest tingituna olid LS’l üksnes kohustused kuid puudus vara. Ka LS maksejõuetuse tekkimise aja ning põhjuste osas puudub informatsioon. LSAS SEB Pank konto nr XXXXXXXX väljavõttest perioodil 01.01.2009- 27.11.2012 ei nähtu ebatavalisi makseid, mis annaksid aluse tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Konto väljavõttest nähtub, et 20.01.2009 on võlgniku tütar LS teinud LS kontole märkimisväärse sissemakse 33 000 krooni, et tasuda krediitkaardi võlgnevus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et LS võõrandas 26.05.2004 korteriomandi registriosa nr XXX aadressil XXX Tallinnas. Ülaltoodust järeldub, et tagasivõitmise nõuete esitamiseks LS pärandvarasse ei ole alust. Maksejõuetuse põhjuseks on LS surm. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Tuvastatud on, et LS pärandvaral puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 22 ja 29 palub ajutine pankrotihaldur lõpetada LS pärandvara (isikukood XXX, surnud XXX.a.) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu Eve Selberg ́i arveldusarvele XXXXXXXXXXXX SEB Pank, summas 237,50 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht 3379,59 eurot ja pärandvara on 0,05 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 237,50 eurot ja mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt halduri taotlusele hüvitada riigi vahenditest.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.