2-11-34802/24 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-11-34802 tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 16-20, esialgselt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusena – tl 5-6) ja teiste menetlusdokumentide (tl 108-111, 138-140) kohaselt sõlmisid hageja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja OÜ Goldberry 18.07.2007 liisinglepingu nr 0170728L (tl 21-25). Selle alusel andis hageja sõiduki Ford Transit, reg nr 934 AYX, kostja kasutusse (üleandmise-vastuvõtmise akt tl 33) ning kostja kohustus selle eest tasuma makseid - sh intressi igakuiste osamaksetega vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 26). Samuti võttis kostja kohustuse sõlmida vara kindlustuslepingud (s.o kohustuslik kaskokindlustus ja kindlustuslepe) ning tasuda kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Samal päeval sõlmisid pooled lepingu teenuste lisa (tl 34-35), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale lisateenuse näol Statoili kütuse krediitkaardi kasutamist. Kostja kohustus tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja poolt esitavatele arvetele. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata lepingu ja teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning teenuste lisa maksed. Kostja poolt on hagejale tasumata 2336.68 eurot ning viivisevõlgnevus 537.15 eurot (arved tl 36-50). Sellest tulenevalt saatis hageja kostjale 07.10.2009.a teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 51-52), milles andis veel võimaluse võlg tasuda ja/või võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks ühendust ei võtnud ja hageja ütles lepingu üles, kuivõrd lepingu üldtingimuste (tl 27-32) p 7.1.3 seda võimaldas. Hageja andis pärast kostja poolt vara valduse taastamist selle müügiks üle Amserv Auto AS-ile (müüki suunamise akt ja tehnoakt tl 53-54). Amserv Auto AS esitas hagejale osutatud teenuse (hoiutasu ja istmete keemiline puhastus) eest arved kokku summas 141.65 eurot (käibemaksuta vastavalt 41.81 eurot ja 99.84 eurot), mis on tasutud (tl 55-58, 112). Vara realiseeriti hinnaga 6500 eurot (käibemaksuta, tl 59). Kuna vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, siis on hagejal kostja vastu nõue summas 6065.67 eurot järgmise arvestuse alusel: -

Tsiviilasi nr 2-11-34802 Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja esitatud kirjaliku vastuse (tl 86-89) ja hilisema seisukoha (tl 125-128) järgi tunnistab kostja võlgnevust suuruses 2873.84 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 2336.68 eurot ja viivisvõlgnevus 537.15 eurot. Kostja ei tunnista põhivõlgnevuse nõuet summas 3191.84 eurot. Kostja ei nõustu väitega, et kostja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud. Peale teatise kätte saamist pöördus kostja hageja poole ning tagastas liisingueseme 20.10.2009 hagejale vastavalt 07.10.2009 teatisele lisatud liisingueseme müügiprotseduuri punktile 1 (üleandmise-vastuvõtu akt tl 90). Enne liisingueseme tagastamist tegi kostja liisingueseme hoolduse ja autopesu (tl 91-92 ja 129130). Nagu nähtub liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktist, ei ole märkustes märgitud salongiistmete määrdumist ning seoses märgituga ei tunnista kostja hageja nõuet summas 41.81 eurot sõiduki 05.01.2010 puhastamise eest. Kostja andis liisinguandja korraldusel Amserv Auto AS-le 20.10.2009 üle puhastatud sõiduki. Istmete määrdumine on välisel vaatlusel tuvastatav asjaolu, samas 04.11.2009 tehnoaktis, s.o 15 kalendripäeva pärast sõiduki üleandmist, on salongiistmed märgitud määrdunuks. Kostja on seisukohal, et riisiko sõiduki korrashoiu ja puhtuse eest läks peale sõiduki üleandmist üle hagejale ning kostja ei pea tasuma hagejale neid kulutusi, millised on eeldatavalt põhjustatud hageja enda poolt. Sõiduki võttis kostjalt vastu Amserv Auto AS, sama ametlik esindus, mis hiljem tehnoaktile salongi istmete puhastamise väidetava vajaduse märkis. Tähelepanuväärne on ka esitatud dokumentidest tulenev asjaolu, et sõiduk müüdi väidetavalt 03.12.2009, arve liisitud sõiduki istmete keemilise pesu eest väljastati 21.12.2009 ning nõuete kalkulatsioonis on märgitud sõiduki puhastamise kuupäevaks 05.01.2010.a. Kostja on seisukohal, et nõude kalkulatsioonis märgitud muu kulu „05.01.2010 puhastamine“ on põhjendamatu. Hageja märgib, et kostja esitatud Mesipesu OÜ arve autopesu kohta ei ole allkirjastatud ning seda ei ole võimalik seostada just vaidlusaluse liisinguesemega. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks teostanud sõidukile enne selle üleandmist hoolduse ning pesu. Keemilise pesu arve kohta selgitab hageja, et Amserv Auto AS on esitanud pesu arve nr 4005352 väga mitmete sõidukite puhastamise eest. See tähendab, et Amserv Auto AS on puhastanud palju sõidukeid ning seejärel esitanud koondarve ehk pärast igat pesu ei esitatud eraldi arvet, vaid üks koondarve. Hageja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, mis kuupäeval on arve esitatud, vaid see, et vastav teenus on osutatud ning hageja on selle eest ka tasunud. Antud juhul pidas ametlik esindus sõiduki puhastamist vajalikuks ning hageja hinnangul puuduvad igasugused alused selles kahelda. Hageja juhib tähelepanu ka tehnoaktile, millel on samuti märgitud, et sõiduki istmed olid määrdunud, mistõttu oli vajalik teha istmete keemiline pesu. Lisaks selgitab hageja, et nõude kalkulatsioonis märgitud kuupäev 05.01.2010 ei ole sõiduki puhastamise kuupäev nagu märgib kostja, vaid kuupäev, mil vastav arve kanti hageja programmi. Asjaolu, et tegemist on arve programmi kandmise kuupäevaga kinnitab ka see, et arve on tasutud kaks päeva hiljem, s.o 07.01.2010, mis nähtub kohtule esitatud maksekorraldusest. On tavapärane, et kui hageja saab arve, siis see kantakse programmi, seejärel edastatakse arve raamatupidajale, kes selle tasub. Kostja ei nõustu ka hageja nõutava hoiutasuga 99.84 eurot. Kostja andis liisingueseme üle Amserv Auto AS-le, kes sõiduki müüki suunas. Vara müügiaktist nähtub, et müüja oli Ascar Auto AS (Pärnu). Ascar Auto AS (Pärnu) ja Amserv Auto AS tegutsevad ühel aadressil Tallinna mnt 89A (tl 93-94). Ascar Auto AS komisjonimüüki ei reklaami, samas Amserv Grupp ja Amserv Auto AS kodulehe ja komisjonilepingu üldtingimuste kohaselt on hoiutasu 1.60 eurot (25 krooni) ööpäeva eest (tl 95-98). Kostja andis liisingueseme liisinguandja 3 (9)

Tsiviilasi nr 2-11-34802 korraldusel Amserv Auto AS-le üle 20.10.2009, liisinguese müüdi väidetavalt 03.12.2009 ning seega sai sõiduk Amservi müügiplatsil olla mitte üle 44 päeva. Kostja on seisukohal, et hoiutasu ei saanud korrektse, õige ja kontrollitud arvestuse korral olla nõude kalkulatsioonis ja arvel märgitud suuruses. Hageja selgitab, et kuupäev 01.02.2010 on hoiutasu arve hageja programmi kandmise kuupäev.. Kostja on esitanud väljavõtte Amserv Grupi AS kodulehelt, mille kohaselt on hoiutasu 1.60 eurot (25 krooni) ööpäevas. Samas on ka hageja külastanud Amserv Grupi AS kodulehekülge, kus on aga märgitud, et hoiutasu on 2 eurot ööpäevas (tl 113). Kõnealune Amserv Auto AS arve on hagejale esitatud hageja ja Amserv Grupi AS vahel sõlmitud koostöölepingu alusel, mille leppisid pooled kokku, et hageja poolt koostööpartnerile makstav vara parkimistasu suurus on 25.42 krooni päevas (lisandub käibemaks, tl 114-115). Hageja ei nõustu siinkohal kostja seisukohaga, et liisinguese sai müügiplatsil olla mitte rohkem kui 44 päeva. Siinkohal selgitab hageja, et kuna vaidlusaluse liisingueseme ostjaks oli välismaal tegutsev ettevõte (leping tl 116), siis ei olnud tal tehingu tegemise päeval võimalik koheselt sõidukit müügiplatsilt ära viia ja seetõttu oli sõiduk müügiplatsil kauem. Kuna aga vallasvara puhul läheb omand üle selle ülevõtmisel, siis on ka Amserv Auto AS arve nr 1701579 kogu ulatuses põhjendatud. Kostja leiab, et Amserv Grupi AS ja hageja vahelises koostöölepingus kokkulepitud parkimistasu on kaudne Amserv Grupi AS rikastamine hageja lepingupoolte arvelt olukorras, kus lepingupooltel ei ole seoses lepingu ülesütlemistega hageja poolt endal võimalust hinda mõjutada. Kostja on seisukohal, et parkimistasu saaks üldjuhul küsida samas suuruses mis on avalikult pakutud teenusehind või vähemal määral, kuid mitte kõrgemas hinnas. Esiteks on hoiutasu hinda eeldatavalt muudetud peale kostja poolt 25.01.2012 teostatud kodulehe külastust ja väljatrükki ning uus hoiutasu ei rakendu vaidlusalusele perioodile. Teiseks on arusaamatu lisatud väljatrüki ajaline viide – 5/11/2012 9:51, milline kuupäev ei ole veel saabunud. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et kuna ostjaks osutus välismaal tegutsev ettevõte, kellel ei olnud tehingu tegemise päeval väidetavalt võimalik koheselt sõidukit müügiplatsilt ära viia ja seetõttu oli sõiduk müügiplatsil kauem ning vallasvara puhul läheb omand üle selle ülevõtmisel, on Amserv Auto AS hoiuteenuse eest esitatud arve täies ulatuses põhjendatud. Kostja, kui liisinguvõtja liisingulepingust tulenev vastutus võõrandamisega seotud kulutuste eest lõpeb võõrandamise, mitte omandi üleandmise hetkel. Võõrandamise tehingus ei ole kostja osapool ning tal puudub võimalus mõjutada asja üleandmise ajafaktorit. Alates võõrandamislepingu sõlmimisest läheb asja üleandmise ja vastuvõtmise riisiko üle liisinguandjale (hagejale) ja uuele omanikule (ostjale). Hagejale ei ole õiguslikku alust nõuda sõiduki hoiutasu kostjalt olukorras, kus sõiduk on juba võõrandatud kolmandale isikule. Täiendavalt märgib kostja, et Amserv Auto AS arvest ei nähtu hoiutasu päevade arv. Seega on arve täies ulatuses ebaselge ning põhjendamatu. Kohane on märkida, et komisjonilepingu üldtingimuste punkt 3.1.2 kohaselt on ostjal õigus saada hoiutasu 25 krooni ööpäeva eest, alates

Tsiviilasi nr 2-11-34802 liisingueseme müügiväärtus olema vähemalt sama suur, kui vara jääkväärtus s.o 13 648.87 eurot (käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et kostja esitatud müügikuulutus ei ole asjakohane tõend, kuna see pärineb aastast 2012, samas vaidlusalune liisinguese tagastati (kostja süül) ning müüdi 2009. aasta detsembris, s.o 2 aastat varem ja seega ei ole neid hindasid võimalik võrrelda. Hageja pöörab tähelepanu sellele, et 2009. aastal valitses muuhulgas ka autoturul äärmiselt raske periood, mil sõidukite hinnad langesid oluliselt. Paraku oli hageja just kostjast tingitud asjaolude tõttu sunnitud vaidlusaluse sõiduki müügiga tegelema just sel keerulisel ajal, mil sõidukite hinnad langesid ja inimestel puudusid võimalused sõidukite ostmiseks. Aastal 2012 on turuolukord oluliselt paranenud ja tõusnud on ka sõidukite hinnad. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et siinkohal on kostja etteheited hageja tegevusele alusetud. Kostja oleks võinud ka ise sõidukile ostja otsida, paraku seda ta aga ei teinud. Kõnealusel sõidukil esines mitmeid puuduseid. Igasuguste puuduste ja vigastuste esinemine sõidukil vähendab selle turuväärtust. Sõiduki müüki suunamise akti ja tehnoaktiga on tõendatud, et tagastatud liisingueseme juhi ukse juures oli karbil värv maas, esines pindmist roostet, kaubaruumi küljeukse juures oli samuti karbil värv maas ja esines pindmine rooste, tagastangel kriimud, küljeuksel mõlgid, küljekarbis mõlgid (roostesed), taga- ja juhiuksel värvikahjustus, sõiduki istmed olid määrdunud, käigud lülitusid külmalt halvasti, lisapidurituli ei põlenud, esimesed stabilisaatorivarda raamipuksid lõtkusid, vajalik oli teha istmete keemiline pesu. Ka kostja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et juhi ukse karbil oli värv maas, esines pindmine rooste, kaubaruumi küljeukse juures karbil värv maas ja pindmine rooste. Kõik nimetatud tõendid kinnitavad, et tagastatud liisinguese oli üsna kehvas seisukorras, sellel esines mitmeid puuduseid ja vigastusi, mis kõik vähendasid sõiduki turuväärtust. Selle asjaolu on aga kostja põhjendamatult täiesti arvestamata jätnud. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et kui sõidukil esinevad mitmed puudused, siis on ka selle turuväärtus oluliselt madalam sarnastest, kuid puudusteta sõidukite väärtustest. Liisinguese suunati müüki 09.11.2009 hinnaga 199 000 Eesti krooni, sh käibemaks (tl 117-119) ja selle kohta saatis hageja vastavasisulise teatise ka kostjale. Kostja müüki suunamise hinnale vastuväiteid ei esitanud, järelikult ta aktsepteeris seda. Hageja on seisukohal, arvestades tagastatud sõiduki seisukorda, sellel esinenud puuduseid ja vigastusi, et 10 598.68 eurot ilma käibemaksuta vastas kõnealuse sõiduki tegelikule turuväärtusele. Hageja oli müügiprotsessi kaasanud ka kostja, kellel olid kõik võimalused selleks, et sõiduki müügiprotsessile kaasa aidata, sellele ise ostja otsida vms. Seda kostja aga ei teinud. Kostja ei nõustu, et kostja poolt esitatud müügipakkumist ei saa võrrelda hageja poolt võõrandatud sõiduki hinnaga. Hageja poolt esitatud dokumentidest tulenevalt müüdi liisinguese vähem kui kuu pärast müüki suunamist 4918.42 eurot odavamalt alghinnast. Sõidukite hindade langus oli otseselt seotud liisinguandjate tegevusega (tl 132) ja kostja hinnangul üliodavalt müüdud sõiduki hinnavahe riisikot kannab hageja. Hageja kirjeldus sõiduki väidetava halva tehnilise seisukorra kohta on aga suisa pahatahtlik ning esitatud varasemate faktiliste asjaoludega vastuolus. Kostja ei nõustu ühegi täiendava puudusega, milline on kirjeldatud lisaks 20.10.2009 üleandmise-vastuvõtmise aktile. Kostja rõhutab, et tehnoakt on koostatud 15 päeva peale seda, kui kostja sõiduki hageja poolt märgitud isikule üle andis. Kuna tegemist oli sama ettevõttega, siis oleks väidetavate puuduste olemasolu korral pädeva isiku poolt need fikseeritud koheselt. Seega on need tekkinud hiljem ning kostja nende eest ei vastuta. Hageja loetletud väidetavad puudused müügikuulutusest ei nähtu. Vastupidi, kostja hooldas korralikult sõidukit, mida kinnitab ka informatsioon müügikuulutuses hooldusraamatu kohta. Hageja väide, et kostja ei ole müügihinnale vastuväiteid esitanud, on 5 (9)

Tsiviilasi nr 2-11-34802 kohatu, kuna kostjal puudus ettekujutus müügihinna suhtes. Kostja ei ole saanud hageja teatist liisingueseme müüki suunamise ja alghinna kohta. Teatis on saadetud aadressile (Savi 3, Pärnu), kus kostja ei ole registreeritud ega tegutsenud. Arvestades sõiduki head seisukorda, iga ning väikest läbisõitu, eeldas kostja, et hageja paneb sõiduki müüki vähemalt jääkväärtusega, kui mitte kõrgema hinnaga. Fakt, et liisinguandja pani sõiduki esmamüüki alla selle jääkväärtuse, on kostja jaoks uudne. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta suunas sõiduki müüki kohaliku keskmise turuhinnaga. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et sõiduki hindade langus oli otseselt seotud liisinguandjate tegevusega ning selle osas kannab üliodavalt müüdud sõiduki hinnavahe riisikot müüjana liisinguandja, mitte liisinguvõtja, kes sõiduki müüki mõjutada ei saa. Kostja aadress on sellisena hageja andmebaasides, muidu ei oleks olnud vajadust müüki suunamise teatist sel aadressil saata. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Asjas puudub vaidlus osas, mis puudutab kostjale esitatud ja tasumata arveid (sh viivisarved) summas 2873.84 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 2336.68 eurot ja viivisvõlgnevus 537.15 eurot. Selles osas kohus menetlusosaliste esitatud väiteid ja tõendeid allpool ei käsitle ja rahuldab esitatud nõude. Vaidlusalused küsimused on antud asjas liisingueseme turuväärtus (hageja nõutav nn müügikahju) ning hagejale ülesütlemisest tekkinud lisakulud sõiduki puhastuse ja hoiutasu näol. Neid küsimusi käsitleb kohus alljärgnevalt ükshaaval. Müügikahju. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lõikele 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja VÕS § 367 lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast (liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja muud maksed, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega). Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Samuti sätestab ka liisinglepingu üldtingimuste p 7.4.1, et kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Riigikohus on korduvates lahendites (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08, 32-1-77-08, 3-2-1-52-11) rõhutanud põhimõtet, et oluline on määratleda liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel. Iseenesest ei ole välistatud ka asja lõpliku müügihinna arvestamine, eriti kui see tegelikult turuväärtusest oluliselt (mitte üle 10%) ei erine, kuid antud asjas hageja müügihinnale ei tugine. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, milline oli liisingueseme tegelik väärtus selle hagejale üleandmise ajal. Kohus nõustub hagejaga, et 2012.a müügikuulutus sarnase sõiduki kohta ei ole ega saa olla asjakohane määratlemaks konkreetse liisingueseme hinda 2009.aasta lõpus. On üldteada, et 2009.aasta majandussurutise ajal olid 6 (9)

Tsiviilasi nr 2-11-34802 sõidukite hinnad oluliselt madalamad kui mõni aasta varem või hiljem ja seega ei saa käesoleva aasta sõidukite hindu selle ajaga võrrelda. Oluline on märkida, et liisinguese tagastati hagejale puudustega. Konkreetse sõiduki müüki suunamise akti ja tehnoaktiga on kohtu hinnangul tõendatud vähemalt järgmised puudused: tagastatud liisingueseme juhi ukse juures oli karbil värv maas, esines pindmist roostet, kaubaruumi küljeukse juures oli samuti karbil värv maas ja esines pindmine rooste. Samad puudused olid märgitud ka kostja enda esitatud sõiduki üleandmise-vastuvõtu aktil. Kuna viimatinimetatud akti koostamisel ja kohaselt ei tehtud sõidukile tehnilist ülevaatust, leiab kohus, et 15 päeva hiljem koostatud tehnoaktis nimetatud käikude külmalt halvasti lülitumine, lisapiduritule mittepõlemine ja esimeste stabilisaatorivarraste raamipukside lõtk pidid asja üleandmisel samuti esinema. Tegemist on puudustega, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik visuaalsel vaatlusel tuvastada ning kohtul ei ole alust arvata, et need tekitati hageja või Amserv Auto AS poolt tahtlikult või mõeldi välja. Mis puutub tehnoaktis nimetatud tagastange kriimudesse, küljeukse mõlkidesse, küljekarbi mõlkidesse (roostesed), taga- ja juhiukse värvikahjustustesse, siis need olid kohtu hinnangul ilmselt mõeldud müüki suunamise aktil ja sõiduki üleandmis-vastuvõtu aktil nimetatud puuduste sisse, kuid kuna neid täpsemalt välja ei toodud, siis kohus nende puuduste esinemist tuvastatuks ei pea. Istmete määrdumise osa käsitleb kohus allpool, keemilise pesu vajalikkuse juures. Kohus märgib, et sõiduki müügikuulutuses puuduste märkimata jätmine ei tähenda nende puudumist, mida näitab muuhulgas ka kuulutuses eraldi rõhutatud (tähisega NB!) märge, et hind ei ole tingitav ja et tegemist on liisingule tagastatud varaga. Eelnev kinnitab, et tagastatud liisinguese ei olnud seisukorras, millises ta pidanuks selle tavakasutusel olema ja mida pooled liisingulepingu sõlmimisel ja jääkväärtuse määramisel arvestasid. Ka liisingulepingu p 8.2 järgi ei tohtinud liisinguesemel selle tagastamisel kahjustusi olla. Seega on hageja poolt tõendatud, et vaidlusalune sõiduk tagastati hagejale mitmete puudustega, mis võis vähendasid sõiduki turuväärtust. Sõiduki turuväärtus sõltub aga enamasti just sõiduki iseärasustest ja seisukorrast. Liisingulepingu järgi oli sõiduki jääkväärtus selle tagastamisel oktoobris 2009 13 648.87 eurot (käibemaksuta, ka edaspidi on kõik hageja esitatud nõuded ja väited käibemaksuta, mis vastab Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 toodule). Sõiduk suunati müüki hinnaga 10 598.68 eurot ehk jääkväärtusest 22% madalama hinnaga. Arvestades turusituatsiooni majandussurutise tingimustes, sõidukil esinenud puudusi ja tema tegelikku lõplikku müügihinda (mis jäi koguni alla poole jääkväärtusest vaatamata suhteliselt kiirele, ühe kuu jooksul toimunud, müügiprotsessile) peab kohus veenvaks ja piisavalt tõendatuks hageja väidet, et sõiduki müüki suunamise hind oli ka tema tegelik objektiivne turuväärtus, millest VÕS § 367 lg 3 kohaldamisel käesolevas asjas peaks lähtuma. Suuremat turuväärtust kostja tõendanud ei ole. Kostja väide sõiduki vähese läbisõidu kohta ei ole tõendatud – 56 000 km (lähtuvalt müügikuulutusest) veidi enam kui kahe aastaga seda ei kinnita. Puutuvalt kostja kaasamisse müügiprotsessi märgib kohus, et kostja on kinnitanud müügiprotseduurist (dokument lisatud 07.10.2009 teatisele lepingute ülesütlemise kohta) teadlikkust. Nimetatud dokumendis on edasist müügiprotsessi piisavalt detailselt kirjeldatud ning kostjal olid võimalused selles osaleda, vajadusel ka teada saada müügi alghinda või ise ostja leida. Kohus küll nõustub kostjaga, et arusaamatu on müüki suunamise teatise saatmine aadressile Savi 3 Pärnus (sellist aadressi ei tulene ühestki muust esitatud dokumendist) ning selle kättesaamist kostja poolt ei saa lugeda tõendatuks, kuid see ei muuda eelnevalt kohtu poolt tuvastatut.

Tsiviilasi nr 2-11-34802 Sõiduki puhastuse kulud. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Põhimõtteliselt võivad sellisteks kuludeks olla ka sõiduki müügieelsed kulud, muuhulgas selle puhastamiseks. Sama on öeldud ka Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06. Käesoleval juhul on hageja palunud kostjalt välja mõista lisakuludena 41.80 eurot istmete puhastamise eest. Kohus peab põhjendatuks nimetatud lisakulu. Kostja väidab, et ta andis liisinguandja korraldusel Amserv Auto AS-le 20.10.2009 üle puhastatud sõiduki. Kostja on esitanud küll Mesipesu OÜ arve nr 124, millel on märgitud autopesu, kuid arvelt ei nähtu, et autole oleks tehtud istmete keemiline puhastus või salongipesu. Tegelikult ei nähtu arvelt sedagi, millist autot puhastatud on. Seega ei pea kohus usutavaks, et hageja oleks lasknud istmeid teist korda keemiliselt puhastada, kui selleks vajadust ei olnud. Istmete määrdumist kinnitatakse ka sõiduki tehnoaktis, mis on koostatud 04.11.2009.a. Seega peab kohus põhjendatud kuluks 41.80 eurot. Hoiutasu. Hageja nõuab hoiutasu Amserv Auto AS-le tasutud arve alusel perioodi eest 20.10.2009 – 01.02.2010 summas 99.84 eurot. Kohus asub seisukohale, et sellekohane nõue on põhjendamatu. Kostjale edastatud liisingueseme müügiprotseduuril ei ole märgitud võimaliku hoiutasu lisandumist hiljem esitatavatele nõuetele. Lisaks märgib kohus, et kostja, teades, et sõidukit asub müüma Amserv Auto AS, sai õigustatult loota müüja üldiselt kättesaadavate komisjonilepingu üldtingimuste punktile 3.1.2, mille kohaselt saab hoiutasu nõuda vaid juhul, kui leping lõpetatakse ilma sõiduauto müügita. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus hageja oli müüjaga omavahelise lepinguga kokku leppinud, et hoiutasu makstakse igal juhul, pidanuks ta sellest kostjat informeerima ning selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 mõttes. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, 99.84 eurot (hoiutasu võrra vähem) väiksemas summas, kui hagis nõutakse ehk summas 5965.83 eurot (sellest põhinõue 5428.68 eurot ja viivis 537.15 eurot). Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud viivise. Selles osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul olid pooled kokku leppinud eraldi viivisemääras, mis ei ole vastuolus seadusega ja millist määra kostja ei vaidlusta (0,25% päevas vastavalt lepingu p 5.1). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 537.15 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla (5428.68 eurot) tasumiseni lepingujärgses määras. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8 (9)