2-12-18339/9 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 06.10.2011.a. määrusega tsiviilasjas kuulutati välja OÜ GK pankrot. Hageja esitas 19.10.2011.a. võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 749 714 eurot 1. järgu nõudena, kuivõrd nõue on täies ulatuses tagatud pandiga. Samas avalduses palus hageja lugeda kaitsmiseta tunnustatuks hageja nõuet tagavad pandiõigused, kuivõrd pandiõigused on kantud hüpoteekidena kinnistusraamatusse ja kommertspandiregistrisse. Võlgniku pankrotihaldur andis 18.11.2011.a. hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, paludes esitada nõudeavalduse aluseks oleva nõude Hagejale üleminekut tõendavad dokumendid hiljemalt 28.11.2011.a. Hageja edastas 21.11.2011.a. võlgniku pankrotihaldurile halduri poolt nõutud dokumendid (nõude loovutaja Danske Bank A/S Eesti filiaali teate ja kinnituse koos volikirjaga). 11.04.2012.a. toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, millel vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu kostja I ja viivisele summas 246 699,97 eurot ning leppetrahvile summas 65 598,60 eurot kostja II. Võlgnik ja Danske Bank A/S Eesti filiaal vahel sõlmiti 26.11.2009.a. laenuleping nr. XXX. Laenulepingu kohaselt andis Danske võlgnikule laenu summas 521 649,19 eurot tagastamise tähtajaga 26.11.2014.a. 26.11.2009.a. sõlmiti Võlgniku, Danske, AJ ja KJ vahel notariaalne leping (nr. 4139), milles lepiti kokku selles, et kinnistuid registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX Danske kasuks koormavad hüpoteegid tagavad kõiki Danske nõudeid võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust. Käesoleval hetkel on kõigi kinnistute omanik võlgnik. Käesoleval hetkel koormavad kinnistut nr. XXX 1. järjekoha hüpoteek summas 479 337,36 eurot (lisaks kõrvalnõuded 95 867,47 eurot) ja 2. järjekohal hüpoteek summas 319 558,24 eurot (lisaks kõrvalnõuded 63 911,65 eurot). Kinnistuid nr. XXX ja XXX koormavad 1. järjekohal hüpoteegid summas 31 636,27 eurot. 26.11.2009.a. sõlmiti võlgniku ja Danske vahel notariaalne leping (nr. XXX), milles lepiti kokku kommertspandi seadmises Võlgniku varale, mille kohaselt on tagatud kõik Danske nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad Laenulepingust. Kommertspandi summaks lepiti kokku 1 500 000 krooni ja see seati 1. järjekohale. 26.11.2010.a. sõlmiti notariaalne leping (nr. 2664), mille kohaselt jagati kinnistu nr. XXX selliselt, et sellest eraldati uus kinnistu, mis on registreeritud kinnistusraamatus registriosa numbri XXX all. Lepingu kohaselt jäi jagunenud kinnistut koormanud hüpoteek koormama ühishüpoteegina mõlemat kinnistut, tagades samade kohustuste täitmist. Käesoleval hetkel on mõlema kinnistu omanik võlgnik ning käesoleval hetkel koormab eraldatud kinnistut nr. XXX 1. järjekoha hüpoteek summas 479 337,36 eurot (lisaks kõrvalnõuded 95 867,47 eurot) ja 2. järjekohal hüpoteek summas 319 558,24 eurot (lisaks kõrvalnõuded 63 911,65 eurot). Kuivõrd Võlgnik ei täitnud Laenulepingut nõuetekohaselt, ütles Danske 22.03.2011.a. avaldusega Laenulepingu üles alates 01.04.2011.a. ning esitas Võlgnikule nõude tasuda Laenulepingu täitmiseks tagastamata laenusumma 437 324 eurot, tasumata intressid summas 8 995,29 eurot (22.03.2011.a. seisuga), viivis summas 4 647,35 eurot (22.03.2011.a. seisuga) ja leppetrahv summas 65 598,60 eurot, kokku 516 565,24 eurot. 21.04.2011.a. sõlmisid Danske ja hageja nõude loovutamise lepingu nr. XXX, millega Danske loovutas hagejale kõik laenulepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu, mis koosnesid 21.04.2011.a. seisuga alljärgnevast: tagastamata laenusumma 426 029,75 eurot, intressid 11 385,68 eurot, viivised 31 980,99 eurot ja leppetrahv 65 598,60 eurot. Koos nõude loovutamisega loovutas Danske vastavalt seadusele hagejale ka laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seatud tagatised, s.o. eelpool nimetatud hüpoteegid ja kommertspandid, mille kohta on registrites (s.o. kinnistusraamatus ja kommertspandiregistris) tehtud ka vastavad kanded. Võlgnik Laenulepingust ja selle ülesütlemisest tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Samuti on võlgnik teadlik nõuete loovutamisest hagejale ning VÕS § 170 kohaselt on loovutus võlgnikule siduv.

Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o. 06.10.2011) koosneb Laenulepingust tulenev Hageja nõue Võlgniku vastu alljärgnevast: 1) Tagastamata laenusumma 426 029,75 eurot. 2) Tasumata intressid summas 11 385,68 eurot (lepingu lõppemisega seisuga 01.04.2011). 3) Viivis summas 246 699,97 eurot (0.3 % tasumata summalt päevas vastavalt Laenulepingule). 4) Leppetrahv summas 65 598,60 eurot (vastavalt Laenulepingu punktile 12.2). Kokku: 749 714 eurot. Kuivõrd tagavate hüpoteekide ja kommertspandi summad ületavad nõude suurust, on nõue täies ulatuses tagatud pandiga, mistõttu on tegemist PankrS § 153 lg.1 tähenduses 1. järgu nõudega ehk eesõigusnõudega. Kostjate vastus Kostjad paluvad jätta hagiavalduse rahuldamata. Osaühing OF leiab, et hageja ei ole esitanud ei pankrotimenetluses nõudeavaldust esitades ega ka käesolevas tsiviilasjas üheselt mõistetavat ja selget tõendit selle kohta, et OÜ R on 21.04.2011.a. omandanud Danske Bank AS Eesti filiaalilt laenulepingust nr. XXX tuleneva nõudeõiguse OÜ GK( pankrotis ) vastu. Hagejal on tõendamata nõudeõiguse olemasolu. Hageja poolt on nii pankrotihaldurile kui ka kohtule esitatud üksnes Danske Bank AS Eesti filiaali kinnitus selle kohta, et Danske Bank AS Eesti filiaali ja hageja vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping nr. XXX ja selle esemeks olevad nõuded on üle läinud hagejale. Nimetatud teates ei ole aga märgitud, millised konkreetsed nõuded on nõude loovutamise lepingu nr. XXX esemeks, mistõttu ei ole teada ega ka tõendatud, et just laenulepingust nr. XXX tuleneva nõudeõiguse OÜ GK( pankrotis ) vastu on omandatud hageja poolt. Nõudeavalduse lisaks on küll märgitud nõude loovutamise leping, kuid kohtu vahendusel kostjatele saadetud dokumentide hulgas seda paraku ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks omandanud laenulepingust nr. XXX tuleneva nõudeõiguse OÜ GK( pankrotis ) vastu. Hageja ei ole tõendanud, et temale väidetavalt kuuluva põhinõude suurus on just 437 324 eurot ja intressinõue on just 11 385,68 eurot. Kostjale teadaolevalt on võlgnik alates laenu saamisest kohustust osade kaupa täitnud. Hageja tõendamiskoormus tähendab muuhulgas seda, et hageja poolt nõutava summa peab olema hagiavalduse lisaks olevate dokumentaalsete tõenditega jälgitav ja kontrollitav. Käesolevas menetluses ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema põhinõude suurus on just 437 324 eurot ja intressinõue oleks 11 385,68 eurot. Kostja on käesoleval ajal seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhi- ja intressinõude suuust ega seda, et nimetatud nõuded kuuluvad talle. Osaühing OF ja Osaühing SS vaidlevad koos vastu hageja viivise ja leppetrahvi nõudele. Hageja on esitanud lisaks põhinõudele summas 437 324 eurot ja intressinõudele summas 11 385,68 eurot ka viivisenõude summas 246 699,97 eurot ning leppetrahvinõude summas 65 598,60 eurot. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud viivisenõude suurust. Samuti on kostjad seisukohal, et hagejal ja/või hageja õiguseellasel ei ole õigust nõuda viivist, kuna lepingu ülesütlemise avaldust ei ole OÜ-le GK( pankrotis ) üle antud. Hageja ei ole tõendanud kooskõlas TsMS § 230 lg 1 , et OÜle GK( pankrotis ) oleks üle antud 22.03.2011.a. kuupäeva kandev laenulepingu ülesütlemise teatis ja leppetrahvinõue. Kuna hagejal on tõendamata lepingu ülesütlemine 22.03.2011.a. ei ole hageja põhinõue ka muutunud 01.04.2011.a. sissenõutavaks ja viivise nõudmiseks puudub õiguslik ja faktiline alus. Hageja väidetav põhinõue on muutunud küll iseenesest sissenõutavaks OÜ-gu GK pankroti väljakuulutamisega ( juhul, kui hageja on võlausaldaja ), kuid viivise nõudeõigust hagejal tulenevalt PankS § 35 lg 1 p 6 ei ole.

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks leppetrahvi mõistliku aja jooksul peale kohustuse rikkumisest teadasaamist nõudnud. Seega on hageja ja/või hageja õiguseellane minetanud nõudeõiguse leppetrahvile. Lisaks on kostjatele arusaamatu, millise kohustuse rikkumisega seoses on esitatud leppetrahvi nõue summas 65 598,60 eurot. Kostjad on seisukohal, et viivise ja leppetrahvi nõuded on esitatud vastuolus hea usu põhimõttega ja nii nõudeavalduse kui ka käesoleva hagi esitamisega teostab hageja oma õigusi vastuolus TsÜS § 138 lg 1 ja TsMS § 200 lg 1 viidatud hea usu põhimõttele ning õiguste teostamise eesmärgiks on ilma õigusliku aluseta rikastumine OÜ GK( pankrotis ) vara arvelt ning sellega kahju tekitamine nii võlgnikule kui ka võlgniku teistele võlausaldajatele. Laenulepingu sõlmimisel oli laenu intressiks 5 % pluss EURIBOR 0,991 % aastas, seega kokku oli aastane intress laenulepingu sõlmimisel 6,991 %. Aastane viivise määr on aga 109,50 %, mis ületab praktiliselt 20 kordselt kokkulepitud intressimäära. Selline viivise suurus on ilmselgelt ebamõistlik ja ei teeni temale seatud eesmärki – võlausaldaja kahju katmine. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 6. oktoobri 2011. a määrusega välja OÜ GK (pankrotis) pankroti. Hageja esitas 19.10.2011. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 749 714 euro tunnustamiseks (tl 19-22). Nõude aluseks on Danske Bank AS ja võlgniku vahel 26.11.2009 sõlmitud laenuleping, mille alusel OÜ GK sai laenu 521 649,19 eurot ning kohustus selle tagasi maksma 26.11.2014. a (tl 24). Võlgnikupoolse laenulepingu täitmata jätmise tõttu ütles laenuandja lepingu üles alates 01.04.2011. a (tl 144-145). 21.04.2011. a loovutas Danske Bank AS hagejale kõik laenulepingust tulenevad nõuded laenusaaja vastu (tl 133). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles täies ulatuses vastu kostja I. Kostja II vaidles vastu hageja viivisenõudele summas 246 699,97 eurot ja leppetrahvi nõudele summas 65 598,60 eurot (tl 88). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue Danske Bank AS ja võlgniku vahel 26.11.2009 sõlmitud laenulepingust, mille alusel OÜ GK sai laenu 521 649,19 eurot. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole hageja oma nõudeõigust tõendanud. Samuti ei ole hageja esitanud dokumente, mis võimaldaksid kontrollida põhi- ja intressinõude suurust ning tõendamata on lepingu ülesütlemine 22.03.2011. a. Lisaks vaidlevad kostjad vastu hageja viivise ja leppetrahvi nõudele (tl 113). Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited ei anna alust jätta hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustamata. Kohtule on esitatud nõude loovutamise leping, millest nähtub nõude omanik. Samuti on Danske Bank AS 21.11.2011. a kinnitanud, et 21.04.2011. a on OÜ-le R täies ulatuses üle läinud laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded OÜ GK vastu. Kohtule on esitatud ka laenulepingujärgse võlgnevuse kujunemise kronoloogia, mistõttu on kohtu hinnangul selgelt jälgitav hageja nõude suurus ning intressiarvestus. Kostjate vastuväited hageja põhinõudele ning intressinõudele on kohtu hinnangul otsitud ja paljasõnalised. Kohus ei nõustu kostjatega ka selles, et lepingu ülesütlemine on tõendamata. Hageja on saatnud ülesütlemise avalduse võlgniku juhatuse liikmele e-kirja teel ning juhatuse liige on saadud e-kirjale ka vastanud. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 on lepingu ülesütlemine ühepoolne vastuvõtmist vajav

tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust, et Kaili Jaamu ja Kaili Pesti on sama isik, siis ei saa kohtu hinnangul ka vaidlust olla selles, et tahteavaldus on kätte saadud ja ülesütlemine kehtiv. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 100 loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 108 lõikele 1 nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist. OÜ GK (pankrotis) võttis endale kohustuse tasuda laenuandajale 521 649,19 eurot hiljemalt 26.11.2014. a . Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ GK oleks oma kohustuse täies ulatuses täitnud. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega selle kohta, et hageja viivisenõue ja leppetrahvi nõue on põhjendamatud. Hageja on esitanud leppetrahvi nõue lepingu ülesütlemisel, laenulepingu p 2.3 rikkumise tõttu (tl 27). Hageja on esitanud leppetrahvi nõude kolm kuud pärast laenusaaja poolset lepingu rikkumist. Kohtu hinnangul ei saa leppetrahvi nõude esitamist pidada ebamõistlikuks. Kostjad on ebamõistlikult suureks pidanud ka hageja viivisenõuet. Kohtu hinnangul ei saa üksnes viivisenõude suurusest järeldada selle ebamõistlikuks. Lepingupooled on kokku leppinud viivisemääras 0,3% võlgnetavast summast päevas ning pidanud seda mõistlikuks. Kohtul puudub alus pidada lepingupoolte kokkulepet ebamõistlikuks. Viivise rakendumine sõltub kohustatud isikust endast. Hageja ei nõua viivist põhinõuet ületavas osas, mistõttu ei ole see kohtu hinnangul vastuolus ka hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele ja hageja nõuet OÜ GK(pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada esimeses järgus summas 749 714 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.