Tsiviilasja number
2-12-27150
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.12.2012, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Swedbank AS hagi J. V. (pankrotis) vastu võlausaldajate 11.07.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Pärnu Maakohtu 17.08.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. V. (pankrotis) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Istugi toimumise aeg
12.11.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Olavi Järve Kostja J. V. (ik XXXXXXXXXXX), pankrotitoimkonna esimees Sulev Mander
esindaja
Pankrotihaldur Martin Krupp
Tühistada Pärnu Maakohtu 17.08.2012 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Swedbank AS esitas 12.07.2012 hagi J. V. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku 11.07.2012 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega valiti I. P. pankrotitoimkonna liikmeks. PankrS § 74 lg 3 keelab võlgniku lähikondsel pankrotitoimkonda kuulumise. PankrS § 117 lg 1 p 1 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku abikaasa. PankrS § 117 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka võlgnikule lähedase isiku. P. V. on võlgniku abikaasa, kes on ka võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses. I. P. on P. V.volitatud esindaja, kes esindab P. V. pankrotimenetluses volituse alusel. Seega on I. P. puhul tegemist võlgniku abikaasa, P. V. huve esindava isikuga, mistõttu tuleb hageja hinnangul I. P. lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Asjaolu, et pankrotitoimkonda valitud I. P. esindab võlgniku lähikondset ehk võlgniku abikaasat P. V. , ei ole tagatud pankrotitoimkonna liikme I. P. erapooletus võlausaldajate huvide kaitsmisel. Seega on I. P. P. V. volitatud esindajana käesolevas pankrotimenetluses eelkõige huvitatud võlgniku lähikondse P. V. huvide kaitsmisest. Võlgniku pankrotimenetluses on vaatluse alusteks tehinguteks muu hulgas võlgniku ja tema abikaasa vahelised tehingud – võlgniku ja võlgniku abikaasa vahel sõlmitud abieluvaraleping. Pankrotitoimkonna liikmena võib I. P. hakata võlgniku huvides pankrotimenetlust mõjutama. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus olukord, kui P. V. omandab õiguse osaleda pankrotitoimkonna töös läbi esindussuhte. Pankrotitoimkonnast taandamiseks ei pea ära ootama, et toimkonna liige rikuks oma kohustusi, piisab ohu olemasolust. Kostja vastuväited Pankrotitoimkonna esimees S. M. vaidles hagile vastu. Kuna hageja palub kohtul tuvastada I. P. lähikontsust PankrS § 117 lg 1 p 1 alusel, tähendab see sisuliselt seda, et hageja palub tuvastada, et I. P. on J. V.abikaasa või endine abikaasa, seega puudub mistahes alus kohaldada PankrS § 117 lg 1 p-s 1 sätestatut. Kostja hinnangul puudub alus kohaldada ka PankrS § 117 lg-s 3 sätestatut. Hageja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et I. P. oleks kostjale lähedane isik. Hageja ei ole mingilgi viisil tõendanud, kostja ja/või tema abikaasa P. V.ning I. P. vahel võimalikest majandussuhetest tulenevaid ühiseid huvisid. Arvestades ka asjaolu, et pankrotitoimkond on kollegiaalne organ - pankrotitoimkond võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega (PankrS § 74 lg 4), puudub ühel pankrotitoimkonna liikmel võimalus ainuisikuliselt midagi otsustada, mistõttu on asjakohatud hageja arutlused selle üle, et I. P. on eelkõige huvitatud võlgniku lähikondse P. V. huvide kaitsmisest ning võib seeläbi pankrotitoimkonna liikmena kahjustada teiste võlausaldajate huve. Hageja väited I. P. erapoolikusest on tõendamata. Pankrotihaldur Martin Krupi seisukoht Teadaolevalt ei ole tõendatud võlgniku ja/või tema abikaasa P. V. ning I. P. vahel majandussuhetest tulenevaid ühiseid huvisid. Samas, tsiviilasjas 2-12-20481 tehtud kohtuotsuse analoogiat arvestades, tuleb tühistada 11.07.2012 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega I. P. valiti J. V. pankrotimenetluses toimkonna liikmeks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning vabastas I. P. pankrotipoimkonna liikme kohalt. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
Hagis on taotletud pankrotitoimkonna liikme vabastamist põhjusel, et võlgniku abikaasa, kes ei või PankrS § 117 lg 1 p 1 alusel olla pankrotitoimkonna liige ei saa ka läbi esindussuhte osaleda pankrotitoimkonna töös. P. V. on 11.07.2012 andnud I. P-le üldvolituse, mille kohaselt P. V. volitab esindama ennast J. V. pankrotimenetluses kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud võlausaldajale. PankrS § 117 lg 3 võimaldab kohtul lugeda võlgniku lähikondseks ka muu isiku, kellel on võlgnikuga pankrotimenetluses haakuvad huvid. Kohtupraktikas on leitud, et võlgniku lähikondseks võib lugeda isikut, kellel on võlgnikuga lähedased suhted (majanduslikud või isiklikud), millest tulenevalt võib arvata, et isik võib tegutseda kooskõlastatult võlgnikuga ja teiste võlausaldajate vastu (RKTKo nr 3-2-1-53-03). PankrS § 117 lg 1, 3 ja § 74 lg 5 tagavad pankrotimenetluse kulgemise erapooletuse, sätestades isikute ringi, kes võivad olla pankrotitoimkonnas. Kuigi kostja hinnangul saaks I. P. PankrS § 117 lg 1 sätestatud taandamise aluse puudumise tõttu olla pankrotitoimkonna liige on käesolevas tsiviilasjas üksnes formaalselt kehtivale õiguspositsioonile tuginemine põhjendamatu. Vastupidiselt olukorrale, kus I. P. oleks mõne teise võlausaldaja esindaja ei tekiks võlgnikuga seose puudumise tõttu küsimust, kas isik võib tegutseda teiste võlausaldajate huvide vastu. Eelduslikult on võlgniku lähedastest sõltumatu isik erapooletu, millega on tagatud PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärkide täitmine. Seega I. P. tuleb lugeda võlgniku lähikondseks isikliku suhte tõttu võlgniku abikaasaga. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo nr 3-2-1-102-07, p 16). On leidnud tõendamist, et P. V. on võlgniku abikaasa ja asjaolu, et I. P. on volitatud P. V-it pankrotimenetluses esindama. Eeltooduga on loodud olukord, millega võlgniku lähikondne omandab õiguse esindussuhte kaudu osaleda pankrotitoimkonna töös ja mõjutada seeläbi pankrotimenetluse käiku. Hea usu põhimõttega on vastuolus õiguse ebaaus omandamine, millega minnakse pahauskselt mööda seaduses sätestatud piirangust. Seega P. V. esindaja I. P. pankrotitoimkonna liikmeks kinnitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Juba võlausaldajate üldkoosolekul tuleb arvestada pankrotitoimkonna liikme valimisel tema seotust võlgnikuga ja sellest tulenevalt kaaluda ohtu võlausaldajate ühistele huvidele. Kui on tõenäosus, et isik tegutseb kooskõlastatult võlgnikuga ei tohiks teda pankrotitoimkonna liikmeks lubada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus täielikult ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta Swedbank AS hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud Swedbank AS kanda. Maakohus rikkunud olulisel määral hagimenetlust reguleerivaid sätteid ning teiseks on maakohus vääralt sisustanud PankrS § 117 lg-t 3. Kohus on tuvastanud, et I. P. ei ole võlgniku J. V. lähikondne PankrS § 117 lg 1 tähenduses, samuti seda, et ei ole tõendatud, et I. P. omaks võlgnikuga ühiseid majanduslikke huve. Samuti on maakohus tuvastanud, et I. P. võlgniku abikaasa P. V. vahel on esindussuhe. Samas ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et I. P-l oleks võlgniku abikaasa P. V-ga lähedased suhted (majanduslikud või isiklikud), millest tulenevalt võiks arvata, et isik võib tegutseda kooskõlastatult võlgnikuga ja teiste võlausaldajate vastu. Maakohus on rajanud otsuse üksnes hageja subjektiivsetele seisukohtadele tuginedes, eeldades, et I. P. asub pankrotitoimkonna liikmena tegutsema teiste võlausaldajate vastu. Pelgalt esindusõiguse olemasolu ei anna alust kahtlustuseks, et I. P. hakkab toimkonna
liikmena kahjustama teiste võlausaldajate huve. Lisaks sellele, et hageja ei ole suutnud selle kohta esitada mitte ühtegi tõendit, ei ole hageja suutnud menetluses isegi konkreetselt täpsustada, milles I. P. toimkonna liikmeks olemise korral võlausaldajate huvide kahjustamine väljenduda võiks. TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga kooskõlas olevaks ei ole võimalik lugeda otsust, mis ei tugine sisuliselt mitte ühelegi tõendile ning on rajatud ühe menetlusosalise oletustele ja kahtlustustele. Lisaks eeltoodule jääb otsusest selgusetuks, millele tuginedes on kohus teinud järelduse, et I. P. on asunud või asub oma pankrotitoimkonna liikme õigusi teostama vastuolus hea usu põhimõttega. Pelgalt esindussuhte olemasolu võlgniku abikaasaga selleks alust ei anna. Tulenevalt TsÜS §-s 139 sätestatust tuleb heausksust eeldada ning pahausksust tõendada. Seega tuleb I. P. heausksust, st soovi oma pankrotitoimkonna liikme õigusi ja kohustusi teostada heas usus, eeldada ning vastupidist tõendada. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kuna neid puudusi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsiooniastmes, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Esitatud hagiavalduses (vormistatud avaldusena) taotles Swedbank AS J. V. (pankrotis) võlausaldajate 11.07.2012 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist osas, millega I. P. valiti pankrotitoimkonna liikmeks. Ühtlasi palus hageja tunnistada I. P. võlgniku lähikondseks. Viimase taotluse puhul on tegemist asjaoluga, millele tuginedes palub hageja tunnistada 11.07.2012 võlausaldajate üldkoosoleku vaidlustatud otsuse kehtetuks, mitte nõudega. Nimetatud asjaolu tuvastamist ei pea kajastama otsuse resolutsioonis. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vaidlus puudub selles, et hagiavalduses palus hageja tühistada J. V. (pankrotis) 11.07.2012 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse I. P. valimise kohta pankrotitoimkonna liikmeks, kuna nimetatud otsus on seadusevastane PankrS § 83 lg 1 alusel. Nimetatud nõuet maakohus lahendanud ei ole. Kolleegium leiab, et sellega jättis maakohus tuvastamata, kas vaidlusalune üldkoosolek valis I. P. pankrotitoimkonna liikmeks pankrotiseadust rikkudes või oli otsus kooskõlas seadusega. Maakohus vabastas I. P. pankrotitoimkonna liikme kohalt PankrS § 74 lg 5 alusel. Hageja sellist nõuet ega taotlust esitanud ei ole. Järgnevalt kolleegium kontrollib, kas kohus on vabastanud I. P. pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmisest seadust järgides. Kolleegium on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine ja kohtu õigus teostada järelevalvet pankrotimenetluses, on erinevad menetlused. Õige on, et PankrS § 74 lg 5 kohaselt võlausaldaja taotlusel või kohtu algatusel võib kohus vabastada pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige või kes on kohustusi rikkunud. Seega pankrotitoimkonna liikme vabastamiseks PankrS § 74 lg 5 alusel peab ta olema eelnevalt kooskõlas pankrotiseadusega sinna valitud. Kuivõrd maakohus ei teinud otsust hagiavalduses esitatud nõude kohta, siis kohaldas maakohus ennatlikult omal algatusel PankrS § 74 lg-t 5 ja vabastas I. P. pankrotitoimkonna liikme kohalt.
Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima, kas I. P. valiti 11.07.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul pankrotitoimkonna liikmeks kooskõlas seadusega, s.t andma hinnangu hagiavalduses esitatud nõudele. Kui maakohus tuvastab, et I. P. valiti pankrotitoimkonna liikmeks seaduses ettenähtud korda järgides, alles siis saab maakohus otsustada ka omal algatusel, kas esinevad alused I. P. vabastamiseks PankrS § 74 lg 5 alusel. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.