Kohtulahend

hinnaga 1 460 000 krooni, millest 977 700 krooni oli tasutud ja mille saamist kinnitas müüja oma allkirjaga antud lepingul. Ülejäänud 482 300 krooni on tasumata ning ostja kohustub nimetatud summa tasuma Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS arveldusarvele 221012006800 Hansapangas kahe pangapäeva jooksul. Vaidlus puuuds ka selles, et lepingu p-s 2.1 märgitud 977 700 krooni ei ole J J kui müüja saanud pangaülekandega (I kd tl 18-19), 482 300 krooni on kostja kätte saanud (I kd tl 70-71). Kassa väljaminekuorder nr 359 ja väljavõte raamatupidamisest ei tõenda raha üleandmist müüjale, so J J (I kd tl 48-49). Ka 16.05.2002 kokkuleppest ei nähtu, et lepingu p-s 2.1 märgitud summa üleandmine müüjale J J enne lepingu sõlmimist (I kd tl 199-200, 211). Kostja väited dokumendi ebaehtsuse üle on paljasõnalised (II kd tl 11-13, II kd tl 40-41). Samuti puudus vaidlus selles, et 01.09.2003 on ALG Liisingu AS, J J ning tema abikaasa K K ning Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi-, ja asjaõigusleping (I kd tl 12-17, III kd tl 7072). Nimetatud lepingu p 4.1 alusel müüs müüja ALG Liisingu AS lepingu eseme kinnistu Uue-Pääla 1 ostja J J hinnaga 1 460 000 krooni. Lepingu p 4.2 kohaselt on müügihind ostja palvel hüpoteegipidaja Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS poolt müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist, mille kättesaamist müüja esindaja kinnitab oma allkirjaga. Lepingu p 7.1 alusel on kokku lepitud hüpoteegi seadmises summas 1 047 700 Eesti krooni Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS kasuks. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on tekkinud hageja vastu nõue, mis oleks andnud aluse hüpoteegi seadmiseks hageja kinnisasjale kostja kasuks. Kostja on seisukohal, et nimetatud nõue tuleneb 01.09.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi-, ja asjaõiguslepingust. Samas ei ole kostja tõendanud, kuidas (millise maksedokumendi alusel) tasus kostja hageja eest 01.09.2003 sõlmitud lepingus märgitud rahasumma ALG Liisingu AS-le J J eest. Seda ei tõenda ka ALG Liisingu AS 05.12.2005 vastus nr 1-05/879 (I kd tl 70-71), maksekorraldused (I kd tl 50-54), väljavõte raamatupidamisest (I kd tl 48-49). Tunnistajate K K ja H N ütlustega (II kd tl 31-32, II kd tl 35-36) on tõendatud, et kostjal olid rahalised raskused ja kostja vajas rahaliste kohustuste täitmiseks laenu. Sama kinnitab 16.05.2002 kokkulepe (I kd tl 199-200, 211). Olukorras, kus pooled vaidlevad antud kohustuse olemasolu või selle puudumise üle, ei saa lugeda kohustuse olemasolu tõendatuks üksnes antud märkega, vaid seda tuleb eraldi tõendada. Tunnistaja H N ütlused (II kd tl 35-36) kostja rahaliste kohustuste täitmise ning sellega seotud dokumentide vormistamisega seoses on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Kohustuse olemasolu ei tõenda ka G N dateerimata kiri (I kd tl 209-210) ega muud kostja ja K K vahelised laenusuhted (I kd tl 34, II kd tl 18-22). Kohus ei hinnanud tõendina ALG Liisingu AS ja kostja vahel 17.05.2002 sõlmitud vara ostu-müügi eellepingut nr 23186 (I kd tl 28-33), kuna see on tühine notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu (lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 93 lg 3, § 66 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud nõude olemasolu, mille alusel oleks seadusest tulenevalt õigus hagejale kuuluvale varale hüpoteeki seada. Kuivõrd hagi EestiAmeerika Äriakadeemia AS vastu kohustamaks Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS andma nõusolek kustutamaks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxx IV jaos kanne hüpoteegi kohta on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele, siis tulenevalt AÕS § 349 lg-st 1 tulenevalt luges kohus tuvastatuks kostja kohustuse tahteavalduse tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx IV jaost kande nr 2 kustutamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Esimese astme kohus tuvastas, et J J kinnistu ostu eest ALG Liisingu AS-le ostuhinda summas 1 460 000 krooni ei ole tasunud. Samal ajal 01.09.2003 sõlmitud lepingu punktis 4.2. poolte poolt on fikseeritud, et müügihind on ostja palvel hüpoteegipidaja poolt müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist, mille kättesaamist müüja esindaja kinnitab oma allkirjaga käesoleval lepingul. Seega, lepingu punktis 4.2. märgitud tingimused selgitavad seda, kuidas kinnistu ostuhind kostja poolt ostja eest müüjale oli tasutud. Esimese astme kohus ei hinnanud tõendina ALG Liisingu AS ja kostja vahel 17.05.2002 sõlmitud vara ostu-müügi eellepingut, kuna see on tühine notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu. Samal ajal kostja väidab, et eelnimetatud lepingu alusel tema poolt ALG Liisingu AS-le vaidlustatud kinnistu välja ostu eest oli tasutud kokku 1 562 464,40 krooni, peale mida kostja loobus kinnistu ostu eesõigusest hageja kasuks ja tasutud müüjale raha poolte kokkuleppe alusel oli arvestatud nagu kostja poolt tasutud hageja eest 01.09.2003 lepingu sõlmimisel. Kuna kostja tasus kinnistu müüjale hageja eest kinnistu ostuhinna 1 460 000 krooni, siis kostjal on tekkinud hageja vastu nõue tasutud ostuhinna ulatuses, mis andis aluse hüpoteegi seadmiseks hageja kinnisasjale kostja kasuks. J J, kui ka tema abikaasa H K ei ole andnud selgesõnalisi seletusi asjaolu kohta, milleks ja millistel põhjustel 01.09.2003 lepingu sõlmimisel nad andsid nõusoleku kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks kostja kasuks. Samuti hageja ei ole esitanud arusaadavaid seletusi, millised kostja nõuded hageja vastu olid tagatud hüpoteegiga ja miks hüpoteegi summa oli märgitud summas 1 047 700 krooni. Esimese astme kohus on leidnud, et hageja ja kostja võlakohustuse puudumist tõendavad tunnistajate K K ja H N ütlused ning 16.05.2002 sõlmitud kokkulepe. Samas kostja palus kriitiliselt suhtuda kohtuistungil tunnistaja H N poolt antud ütlustesse summa 997 700 krooni kohta, kus tunnistaja ütles, et „mind vallandati töölt, kuna ma ei saanud koostööd jätkata kolledži juhtkonnaga“ (II köide, t.lk. 35-36). Kostja on kohtule esitanud tõendid kinnistu ostuhinna 1 460 000 krooni tasumise tõendamiseks. Lisaks nähtub 17.05.2002 sõlmitud ALG Liisingu AS ja kostja vahel vara ostumüügi eellepingust, et kostja on nimetatud lepingu alusel tasunud intresse summas 84 764,40 krooni, milliseid on arvestatud kinnistu hinnast 1 460 000 krooni, aga mitte hinnast 500 000 krooni nagu väidab hageja, et tegelikuks kinnistu hinnaks oli 500 000 krooni. Tunnistaja H N ütlustele peab suhtuma kriitiliselt ka seetõttu, et hageja poolt tõendina esitatud 16.05.2002 sõlmitud kokkulepe on võltsitud ja tehtud tunnistajate H N ja H K poolt 2008. Kõik kokkuleppe kolm eksemplari olid H N käes, kokkuleppe tekstid erinevad üksteisest, kuna on trükitud erinevatel plankidel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 05.07.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses kordab kostja juba maakohtus esitatud

vastuväiteid hagile ja hinnanguid esitatud tõenditele. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud. Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud ja korranud asjaolusid, mis on seotud vaidlusaluse hüpoteegi seadmisega. Vaidlus puudub selles, et 01.09.2003 ostis hageja ALG Liisingu AS-lt vaidlusaluse kinnistu tagasi. Lepingu sõlmimisel osales kostja hüpoteegipidajana. Lepingu p-s 4.2 kinnitas ALG Liisingu AS, et on kogu ostuhinna 1 460 000 krooni kätte saanud kostjalt. Sama lepingu p 3.2 alusel seati kinnitusele hüpoteek summas 1 047 000 krooni, tagamaks kõiki hüpoteegipidaja nõudeid, mis tulenevad ostja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest, samuti tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et kostjal puudub rahaline nõue J J vastu. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas kostja, et nad ei ole J J vastu peale hüpoteegi seadmist samast lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid esitanud ja ka käesoleval ajal puuduvad igasugused rahalised nõuded J J vastu. Ühtegi kostja poolt esitatud hagi J J ega H K vastu raha nõudes kohtumenetluses käesoleval ajal ei ole. AÕS § 339 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kuivõrd maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastas, et kostjal puudub nõue hageja vastu, siis on hagi rahuldamine igati põhjendatud. Kuna hüpoteegipidaja on kohustatud andma hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku ja kui ta sellest keeldub, siis tuleb tema nõusolek TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada kohtuotsusega. Seega on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmist osutatud õigusabi eest hageja taotlenud ei ole.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.