lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-1215/8

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1215/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineAÕS § 325 lg 4Hüpoteegi mõisteAÕS § 349 lg 1Hüpoteegi üleminek omanikuleTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 670 lg 1KassatsioonitähtaegTsÜS § 68Tahteavalduse liigidTsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemineTsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-1215/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.20092-05-1215/58Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.07.20122-05-1215/71Tallinna Ringkonnakohus04.12.2012

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-05-15717/26Tallinna Ringkonnakohus25.09.20132-05-15717/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-1215

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2006, Tallinn

Kohtukoosseis

Vaidlustatud kohtulahend

Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Urmas Reinola ja Iko Nõmm J.J hagi E-A Ä AS (E-A Ä AS kuni 05.07.2006) vastu hüpoteegi kande tühistamiseks. Harju Maakohtu 15.05.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.J apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19.10.2006, avalik kohtuistung

Tsiviilasi

Hageja J.J ja esindaja Stanislav Buldakov Menetlusosalised ja nende Kostja E- A Ä AS, esindaja Marina Smirnova esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1p 3). Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 20.05.2002 sõlmitud kinnistu ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu alusel ALG Liisingu AS-ile kinnistu x vallas x külas x. Tehing sooritati kostja palvel, kellel oli vaja raha. 22.05.2002 kanti kostjale üle 482 300 krooni laenuna. Lepingu p-s 2.1 märgitud 977 700 krooni ei ole tasutud ja selles osas oli tehing näilik. Tehingu tegelik hind oli 482 300 krooni.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsÜS § 89 lg 1Näilik tehing
VÕSRakS § 2
01.09.2003 sõlmitud lepingu alusel ostis hageja A L AS-ilt kinnistu tagasi, tasudes selle eest ca 500 000 krooni. Lepingu p-s 4.1 märgitud tehingu väärtus 1 460 000 krooni on näilik.
3.01.09.2003 lepinguga seati hageja kinnistule hüpoteek summas 1 047 000 krooni kostja kasuks. Hüpoteegi seadmise aluseks oli ostu-müügilepingus nimetatud müügisumma, millest tulenevalt on kostja hageja eest tasunud lepingu eseme eest summa, mis ületab hageja poolt 20.05.2002 kostjale laenatud summat 1 047 000 krooni võrra, s.t nagu kostja oleks laenanud selle summa hagejale. Laenulepingut pole sõlmitud. 01.09.2003 lepinguga seatud hüpoteek on vastuolus heade kommetega, kuna selle lepinguga ei tekkinud hagejal võlakohustust kostja ees. 09.02.2005 tegi hageja kostjale ettepaneku annulleerida kanne hüpoteegi kohta. Kostja ettepanekule ei vastanud. Hageja palus 13.04.2005 esitatud hagis tühistada hageja kinnistule x kostja kasuks seatud hüpoteegi kanne. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. 20.05.2002 lepingu p-s 2.1

kinnitas hageja, et müügihinnast 977 700 krooni sai ta kätte ostjalt enne lepingu sõlmimist. Ülejäänud 482 300 krooni kohustus ostja tasuma hageja palvel kostjale 2 päeva jooksul pärast seda, kui notar on esitanud lepingu ärakirja kinnistusametile ning tingimusel, et kinnistusraamatu seis vastab lepingu p-s 1 sätestatule, mida müüja loeb tasumiseks iseendale. Kostja kinnitab, et sai ostjalt 482 300 krooni ja see summa loetakse hageja poolt kostjale antud laenuks. 17.05.2002 sõlmisid AL AS ja kostja vara ostu-müügi eellepingu, milles lepiti kokku, et kostja ostab kinnistu x vallas x külas liisingu printsiibil. Lepingu p 1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma liisingule kinnistu väljaostu eest 1 562 464 krooni. Vastavalt maksegraafikule tasus kostja 12.05.2003 viimase makse. Peale kõikide lepingus ettenähtud maksete tasumist kohustus AL AS sõlmima kostja nõudmisel vara notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepingu (p 4.7). Kuna hagejal ja kostjal oli kokkulepe selles, et pärast 17.05.2002 lepingulise kohustuse täitmist loobub kostja kinnistu väljaostmisest hageja kasuks, sõlmisid 01.09.2003 AL AS, hageja ja kostja hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi-, ja asjaõiguslepingu. Lepingu p 4.1 järgi oli kinnistu hinnaks 1 460 000 krooni. Lepingu p-s 4.2 kinnitasid pooled, et müügihind on hageja palvel kostja poolt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, mille kättesaamist müüja esindaja kinnitas oma allkirjaga lepingul. Seega kinnitas hageja, et kostja on tasunud tema eest 1 460 000 krooni täies ulatuses. Arvestades, et kostja sai 20.05.2002 lepingu alusel hagejalt laenuks 482 300 krooni ja sellest summast tagastas kostja hagejale 24.07.2003, s.o 01.09.2003 lepingu sõlmimise päevaks 70 000 krooni, siis 01.09.2003 seisuga oli hagejal tekkinud kinnistu ostmisega võlg kostja ees summas 1 047 700 krooni (1 460 000 – 412 300 krooni). Sellel põhjusel kanti 01.09.2003 lepinguga hageja ja tema abikaasa H. K nõusolekul kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 1 047 700 krooni. Kuna hageja ei ole käesoleva ajani võlga 1 047 700 krooni tagastanud, siis ei ole tal kuni võla tasumiseni õigust nõuda hüpoteegi kande tühistamist. Maakohtu otsus ja põhjendused

5.Harju Maakohus jättis 15.05.2006 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole hagi põhjendatud. VÕSRakS § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna kinnistu ostu-müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti enne 01.07.2002, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada nimetatud asjaolude asetleidmise ajal kehtinud asjakohast seadust ning kuna hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti peale 01.07.2002, tuleb antud vaidluse lahendamisel kohaldada käesoleval ajal kehtivat seadust.
6.20.05.2002 sõlmisid hageja ja AL AS kinnistu ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu (t.lk 8-11). Hageja väited lepingute näilikkusest on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Näiliku lepingu puhul puudub pooltel tahe tehingu õiguslikku tagajärge kaasa tuua ning nende sooviks on jätta tagajärjest vaid mulje. Kohus leidis, et kuna 20.05.2002 sõlmitud kinnistu ostu-müügi- ja asjaõigusleping täitis sellega seatud eesmärki, on lepingu pooled lepingu sõlmimisel kavatsenud luua õiguslikke tagajärgi. Poolte kavatsust luua antud lepinguga õiguslikke tagajärgi tõendab asjaolu, et hageja soovis kinnistut müüa ja A L AS soovis kinnistut osta, mistõttu on hageja soovinud omandi üle anda. Enne lepingu allkirjastamist selgitas notar lepingu sisu suuliselt, sh õiguslikke tagajärgi, mistõttu oleks hageja pidanud aru saama poolte õigustest ja kohustustest. Kohus ei tuvastanud, et hageja suhtes oleks kohaldatud mingit sundi lepingu allkirjastamisel, mistõttu leidis kohus, et hageja kirjutas lepingule alla vabatahtlikult. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat mingil viisil eksitanud enne tehingu sõlmimist või oleks avaldanud hagejale ebaõigeid asjaolusid, et kallutada hagejat tehingut tegema.
7.01.09.2003 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu (t.lk 12-17), mille alusel seati hageja kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 1 047 700 krooni. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige ja seda tuleks käesolevas asjas AÕS § 65 lg 1 järgi parandada üksnes siis, kui kinnistu asjaõigusleping oleks tühine. Sel juhul oleks kinnistusraamat materiaalselt ebaõige, st ei vastaks tegelikule õiguslikule olukorrale (omanikuna on sisse kantud ebaõige isik). Sel juhul tuleks kinnistusraamatu kanne parandada ja õige omanik kinnistusraamatusse kanda. Hüpoteek asjaõigusena on püsivuse mõttes abstraktne ega sõltu ka sellega tagatava nõude olemasolust (AÕS § 325 lg 4). Seega võib hüpoteegi kokku leppida ka tagatava nõudeta, kuigi mitte ilma tagatava nõudeta realiseerida. Kohus ei tuvastanud, et pooled ei oleks soovinud hüpoteeki seada või tegid seda vaid näiliselt või muu tehingu varjamiseks. Seega leidis kohus, et asjaõigusleping omandi ülekandmiseks ei ole tühine, mistõttu ei ole ka kinnistusraamatu kande õiguslik alus ära langenud, st kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige ning puudub alus hageja omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks AÕS § 65 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja tõendas toimikus oleva materjaliga, et ta ei ole AL AS-ilt ega kostjalt mingit raha saanud. AL AS-i 05.12.2005 kirjast nähtub, et kostja maksis talle 01.09.2003 tehingu järgi 500 000 krooni ja AL AS-i ei ole hagejale ega H. K midagi maksnud. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajatena üle H. K, kes need lepingud tegelikult ette valmistas ning G. N, kes oli kostja president ja osales ostu-müügi tehingute vormistamisel. Ka oleks G. N võinud kinnitada selle kassaorderi päritolu, mille alusel olevat kostja väljastanud talle 977 700 krooni selleks, et ta annaks selle raha hagejale. Esindaja puudumise tõttu ei osanud hageja õigesti kasutada oma õigusi ja nõuda G.N ülekuulamist tunnistajana, kuigi viimane ilmus viimasele kohtuistungile. Kohus järeldas vääralt, et AÕS § 65 sätestab omaniku kohta tehtud kande muutmist. Selle paragrahvi lg-st 1 tuleneb, et muuta või kustutada võib iga kannet, mis kitsendab isiku õigusi, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud. Hageja rõhutas, et osa tehinguid on tühised, millele järgneb ka selle kande tühisus, mis tehti nende asjaõigustehingute alusel. Antud juhul ei oma reaalse nõude olemasolu tähtsust, peamine on, et kanne on tühine algusest peale. Hageja võib taotleda AÕS § 349 lg 1 alusel hüpoteegi kande tühistamist ka seetõttu, et nõuet, mille tagamiseks hüpoteek seati, ei tekkinud. Apellatsioonkaebuse vastus
9.Kostja leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
11.13.04.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostjal kuni hagiavalduse esitamiseni tekkinud võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu. Seetõttu leiab hageja, et tal on tekkinud õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. Hageja tugines oma nõudes asjaoludele, et 20.05.2002 sõlmitud müügilepingu järgi ei ole AL AS tasunud talle kogu lepingu summat, s.t väidetava lepingu p.2.1 osas on leping näilik TsÜS § 68 alusel. Samuti on 01.09.2003 AL AS-ga sõlmitud ostu- müügileping, millega hageja kinnistu tagasi ostis ja tasus vaid 500 000

krooni, mitte lepingu p-s 4.1 märgitud 1 460 000 krooni lepingu hinda, tühine lepingu p. 4.1 osas TsÜS § 89 lg 1 ja 2 alusel. Hageja leiab, et eelnimetatud lepingud võib osaliselt tunnistada tühiseks lepingu summade osas. 01.09.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on vastuolus heade kommetega ning selle kohaselt TsÜS § 86 alusel tühine.

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tsiviilasja lahendamisel täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kuna hageja tugines oma nõudes sellele, et sõlmitud leping on vastuolus heade kommetega, pidi kohus andma hinnangu lepingute sisu ja selle sõlmimise asjaoludele, poolte ajenditele ja lepingute sõlmimise eesmärkidele, mida ilma AL AS menetlusse kaasamata ei oleks võimalik teha. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-01 asunud seisukohale, et lepingu vastuolu headele kommetele tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel. Kohus pidi selgitama, millistel tingimustel sõlmis hageja nimetatud lepingu ja kas sõlmitud leping vastas tema tahtele. Isegi kui hageja ei oleks tuginenud müügilepingute tühisusele, oleks kohus olnud kohustatud nõude aluseks olevate lepingute kehtivust kontrollima. Sellele on juhtinud Riigikohus tähelepanu lahendis nr 3-2-1-93-06. Seega oli antud ajaolusid arvestades tunnistajate ärakuulamine vajalik Hageja esindaja esitas eelistungil taotluse üle kuulata tunnistajana H.K, millise taotluse jättis kohus rahuldamata (t.lk.66). 09.02.2006 eelistungil esitatud taotluse G.Ni ülekuulamiseks tunnistajana (t.lk.75-76) rahuldas kohus tingimisi, märkides protokolli, et taotlus rahuldatakse pärast tunnistajatasu maksmist. Tunnistajatasu maksti 10.02.2006. 20.04.2006 istungil sisulist asja arutamist, mis vastaks TsMS nõuetele, ei toimunud. Hageja selgitusel oli tunnistaja kohtuistungile ilmunud, kuid teda üle ei kuulatud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse välja nõuda oma hagi tõendamiseks kostjalt ja AL AS-lt pangakonto väljavõtted, millega soovis tõendada, et ta pole saanud 20.05.2002 lepingus märgitud rahasummat ja et kostja ei ole hageja eest nimetatud summat tasunud AL AS-le, mistõttu hüpoteegi seadmiseks puudus alus. AL AS vastuse kohaselt on nemad teinud ühe ülekande 22.05.2002 482 300 krooni kostjale (t.lk.70-71). Samuti ei ole hageja kogu menetluse kestel selgitanud oma nõuet, põhjendanud oma seisukohti ega kostja põhjendanud oma vastuväiteid. Puudub tõendite analüüs istungil.
13.Kohus on vaidluse lahendamisel juhindunud AÕS üldsätetest, kuid käesoleva vaidluse lahendamisel hageja poolt esile toodud asjaoludel reguleerib hüpoteegi kustutamist AÕS pandiõiguse 3.peatükk § 349 lg 1. Nimetatud säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda hüpoteegi kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud. 01.09.2003 sõlmitud lepingu p.3 kohaselt tagati hüpoteegiga kõik kostja nõuded, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingustest, sealhulgas tingimuslikud ja tulevikus tekkida võivad nõuded (t.lk. 13).
14.Arvestades eeltoodut tuleb kohtuotsus tühistada ja menetluskulude jaotuse otsustab kohus asja sisulisel lahendamisel lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ning enne 1.01.2006 kehtinud TsMS §-dest 60 ja 61.

U.Loonurm

U.Reinola

I.Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja