Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik
Otsuse avalikult teatavaks 05. juulil 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-1215
Tsiviilasi
J J hagi EAÄ AS-i vastu kohustamaks EAÄAS-i andma nõusolek kustutamaks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos kanne hüpoteegi kohta 66 915.50 eurot (1 047 000.00 Eesti krooni)
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: J J (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (eesindajad post: [email protected]) Kostja: EAÄAS (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Marina S (XXX
Kohtuistungi toimumise aeg 20.06.2012 Tallinnas ja koht Resolutsioon
Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik 13.04.2005 esitas J J hagi EAÄ AS-i vastu hüpoteegi kande kustutamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos. 15.05.2006 otsusega maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsusele esitas hageja apellatsioonkaebuse. 03.11.2006 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 15.05.2006 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. 09.04.2007 esitas J J hagi EAÄAS-i vastu J J ja EAÄAS-i vahel 20.05.2002 sõlmitud lepingu p 2.1 ja 01.09.2003 sõlmitud lepingu p 4.1 tühiseks tunnistamiseks. 15.05.2007 määrusega võttis kohus menetlusse J J hagi EAÄAS-i ja ALG Liising AS-i vastu hüpoteegi kande kustutamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos ning J J ja EAÄAS-i vahel 20.05.2002 sõlmitud lepingu p 2.1 ja 01.09.2003 sõlmitud lepingu p 4.1 tühiseks tunnistamiseks. 10.10.2007 määrusega kohus võttis vastu loobumise ja lõpetas menetluse J J hagis ALG Liising AS-i vastu. 18.03.2009 otsusega maakohus rahuldas hagi ning tuvastas EAÄ AS-i kohustust anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXjakku EAÄAS-i kasuks seatud hüpoteegi summas 1 047 700.00 Eesti krooni kustutamiseks. Otsusele esitas kostja apellatsioonkaebuse. 30.09.2008 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 18.03.2009 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. 21.11.2011 esitas J J täiendava nõude EAÄAS-i vastu tunnustamaks õigust nõuda Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos oleva hüpoteegi kande kustutamist. 23.03.2012 määrusega maakohus jättis menetlusse kaasamata kolmanda isikuna ALAS-i. 23.03.2012 määrusega kohus võttis vastu loobumise ja lõpetas menetluse J J hagi EAÄAS-i vastu J J ja EAÄAS-i vahel 20.05.2002 sõlmitud lepingu p 2.1 ja 01.09.2003 sõlmitud lepingu p 4.1 tühiseks tunnistamiseks. 23.03.2012 määrusega kohus asendas hageja J J hagejaga J J. 03.05.2012 määrusega kohus keeldus menetlusse võtmast hageja täiendavat nõuet EAÄAS-i vastu tunnustamaks õigust nõuda Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXjaos oleva hüpoteegi kande kustutamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt 20.05.2002 sõlmisid J J ja ALAS UP I (registriosa nr XXX) ostu-müügilepingu, mille järgi oli tehingu hinnaks 1 460 000.00 Eesti krooni, millest kohustus ALAS J J palvel üle kandma kostja arveldusarvele. Ülejäänud ostusumma 977 000.00 kohta on J J kinnitanud, et see on üle antud (lepingu p 2.1). 01.09.2003 ostis hageja ALAS-ilt kinnistu tagasi. Lepingu sõlmimisel osales kostja hüpoteegipidajana. Lepingu p-s 4.2 kinnitas ALAS, et on kogu ostuhinna 1 460 000.00 Eesti krooni kätte saanud kostjalt. Sama lepingu p 3.2 alusel seati kinnitusele hüpoteek summas 1 047 000.00 Eesti krooni tagamaks kõiki hüpoteegipidaja nõudeid, mis tulenevad ostja ja
hüpoteegipidaja vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest, samuti tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. Hageja on seisukohal, et puudub hüpoteegiga tagatav nõue, seda ei ole tekkinud, mistõttu tuleb hüpoteek kustutada. Kostja sellega ei ole nõustunud. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek kustutamaks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXjaos kanne hüpoteegi kohta. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista menetluse käigus tasutud riigilõivu. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. J J ja ALAS-i vahel 20.05.2002 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu punktis 2.1. hageja kinnitas, et müügihinnast 977 700.00 Eesti krooni sai ta kätte ostjalt enne lepingu sõlmimist. 20.07.2005 esitas kostja kohtule kassa väljaminekuorderi nr 359, mille alusel 20.05.2002 kostja endine juhatuse liige HN sai kostja kassast 977 700.00 Eesti krooni kinnistu ostuhinna tasumiseks. Kuna 997 700.00 Eesti krooni enne eelnimetatud lepingu sõlmimist HN poolt oli üle antud J J ALAS-i rahalise kohustuse täitmise eest, siis hageja notariaalse lepingu sõlmimisel kinnitas oma allkirjaga, et müügihinnast 977 700.00 Eesti krooni sai tema kätte ostjalt enne lepingu sõlmimist. 01.09.2003 lepingu p-s 4.2 hageja kinnitas, et kostja on tasunud tema eest müügihinna 1 460 000.00 Eesti krooni täies ulatuses. Arvestades seda, et kostjal oli võlg hagejale summas 412 300.00 Eesti krooni, siis hageja ja kostja leppisid kokku, et lepingu sõlmimise päevaks hagejal on kostjale võlgnevus summas 1 047 700.00 Eesti krooni. Sellel põhjusel leppisid pooled kokku hüpoteegi seadmise summas 1 047 700.00 Eesti krooni. Hageja ei ole võlga 1 047 000.00 Eesti krooni kostjale tasunud. Kuna 01.09.2003 poolte vahel sõlmitud lepingus puudub viide 17.05.2002 ja 20.05.2002 lepingutele, siis 01.09.2003 leping ei ole seotud eelnimetatud lepingutega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskuluna hagejalt välja mõista kostja tasutud riigilõivu. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel puudub vaidlus selles, et 20.05.2002 J J ja tema abikaasa KK ning ALAS-i vahel on sõlmitud kinnistu ostu-müügi- ja asjaõigusleping (I kd tl 8-11, III kd tl 53-54). Lepingu p 2.1 kohaselt müüs J J kinnistu nimetusega UP 1 ALAS-ile hinnaga 1 460 000.00 Eesti krooni, millest 977 700.00 Eesti krooni oli tasutud ja mille saamist kinnitas müüja oma allkirjaga antud lepingul. Ülejäänud 482 300.00 Eesti krooni on tasumata ning ostja kohustub nimetatud summa tasuma EAÄAktsiaseltsi arveldusarvele XXXXXXXXXXX Hansapangas kahe pangapäeva jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et lepingu p-s 2.1 märgitud 977 700.00 Eesti krooni ei ole J J kui müüja saanud pangaülekandega (I kd tl 18-19), 482 300.00 Eesti krooni on kostja kätte saanud (I kd tl 70-71). Kassa väljaminekuorder nr 359 ja väljavõte raamatupidamisest ei tõenda raha üleandmist müüjale, s.o J J (I kd tl 48-49). Ka 16.05.2002 kokkuleppest ei nähtu, et lepingu p-s 2.1 märgitud summa üleandmine müüjale J J enne lepingu sõlmimist (I kd tl 199200, 211). Kostja väited dokumendi ebaehtsuse üle on paljasõnalised (II kd tl 11-13, II kd tl 4041). Samuti puudub vaidlus selles, et 01.09.2003 on ALAS, J J ning tema abikaasa KK ning EAÄ vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi-, ja asjaõigusleping (I kd tl 12-17, III kd tl 70-72). Nimetatud lepingu p 4.1 alusel müüs müüja ALAS lepingu eseme kinnistu UP 1 ostja J J hinnaga 1 460 000.00 Eesti krooni. Lepingu p 4.2 kohaselt on müügihind ostja palvel hüpoteegipidaja EAÄAS-i poolt müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist, mille kättesaamist müüja esindaja kinnitab oma allkirjaga. Lepingu p 7.1 alusel on kokku lepitud
hüpoteegi seadmises summas 1 047 700.00 Eesti krooni EAÄAS-i kasuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud hageja vastu nõue, mis oleks andnud aluse hüpoteegi seadmiseks hageja kinnisasjale kostja kasuks. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 325 lg 1 alusel võib hüpoteegiga koormata kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõue rahuldada panditud kinnisasja arvel. AÕS § 325 lg 4 alusel ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Kuna asjaõigusseaduse alusel hüpoteek ei ole tagatava nõudega seotud ega lõpe nende lõppemisel, võib ühe hüpoteegiga tagada mitut nõuet ja nende rahuldamise korral ka uusi nõudeid, ilma et tehtaks kulutusi uue hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. AÕS § 349 lg 1 alusel võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal kui kinnisasja omanikul on võlgnevus kostja kui hüpoteegipidaja ees. Nõude puudumisel on hagejal kui omanikust isiklikul võlgnikul õigus nõuda hüpoteegi kustutamist kinnistusraamatust. Kostja on seisukohal, et nimetatud nõue tuleneb 01.09.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise-, kinnistu müügi-, ja asjaõiguslepingust. Seega tuleb kontrollida, kas hagejal on tekkinud antud lepingus märgitud kohustus kostja ees. Kostja ei ole tõendanud, kuidas (millise maksedokumendi alusel) tasus kostja hageja eest 01.09.2003 sõlmitud lepingus märgitud rahasumma ALAS-ile J J eest. Seda ei tõenda ka ALAS 05.12.2005 vastus nr 1-05/879 (I kd tl 70-71), maksekorraldused (I kd tl 50-54), väljavõte raamatupidamisest (I kd tl 48-49). Tunnistajate KK ja HN ütlustega (II kd tl 31-32, II kd tl 3536) on tõendatud, et kostjal olid rahalised raskused ja kostja vajas rahaliste kohustuste täitmiseks laenu. Sama kinnitab 16.05.2002 kokkulepe (I kd tl 199-200, 211). Kohus leiab, et olukorras, kus pooled vaidlevad antud kohustuse olemasolu või selle puudumise üle, ei saa lugeda kohustuse olemasolu tõendatuks üksnes antud märkega, vaid seda tuleb eraldi tõendada. Kohus leiab, et tunnistaja HN ütlused (II kd tl 35-36) kostja rahaliste kohustuste täitmise ning sellega seotud dokumentide vormistamisega seoses on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Kohustuse olemasolu ei tõenda ka GN dateerimata kiri (I kd tl 209-210) ega muud kostja ja KK vahelised laenusuhted (I kd tl 34, II kd tl 18-22). Kohus ei hinda tõendina ALAS ja kostja vahel 17.05.2002 sõlmitud vara ostu-müügi eellepingut nr 23186 (I kd tl 28-33), kuna see on tühine notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu (lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 93 lg 3, § 66 lg 4). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud nõude olemasolu, mille alusel oleks seadusest tulenevalt õigus hagejale kuuluvale varale hüpoteeki seada. Kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on AÕS § 642 järgi nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lg 1 järgi on kande kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi esmajoones kustutatava asjaõiguse omaja. Hüpoteegi kustutamisel on puudutatud isikuks seega hüpoteegipidaja. AÕS § 349 lg 1 koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kuna hüpoteegipidaja on selle sätte järgi kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, tuleb tema nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kasuks on seatud hüpoteek Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos kandena nr 2.
Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et J J hagi EAÄ AS-i vastu kohustamaks EAÄAS-i andma nõusolek kustutamaks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaos kanne hüpoteegi kohta on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustus tahteavalduse tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX jaost kande nr 2 kustutamiseks. Menetluskulude väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluse käigus tasunud riigilõivu menetluses olevalt nõudelt 13.04.2005. a 60.00 Eesti krooni (I kd tl 7) ja 19.04.2005. a 462.50 Eesti krooni (I kd tl 22), apellatsioonkaebuselt 13.06.2006. a 200.00 Eesti krooni (I kd tl 89) ja 11.07.2006. a 800.00 Eesti krooni (I kd tl 93), s.o kokku 1522.50 Eesti krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1522.50 Eesti krooni, s.o 97.31 eurot, mille hageja on tasunud riigituludesse. Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks tasutud lõivu nõude osas, milles on hageja menetluse käigus loobunud (III kd tl 59), s.o 05.04.2007. a tasutud 2000.00 Eesti krooni (I kd tl 119) ja 10.05.2007. a tasutud 35 750.00 Eesti krooni (I kd tl 124). Hageja ei ole muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt taotlenud (III kd tl 84).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.