Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-12-12512 Selline tegevus riivab kaubamärgitaotleja õigusi. Rikuti õigust taotluse õiguslikul alusel menetlemise ootusele, objektiivsele, kaalutletud ja põhjendatud keeldumise otsusele, mis tugineks õiguslikule alusele. Varasema menetlemise etteheite on TOAK ise ümber lükanud oma tegevusega pidades võimalikuks kaebuse osas sisulist otsust teha. Uuesti hinnata tuleb avaldaja kaubamärgi ja väidetava konkureeriva kaubamärgi õiguskaitse ulatust. Sõna „kuldne“ kasutamist ei saa keelata (kehtiva KaMS § 9 lg 1 p 3, varasema KaMS § 16 lg 1 p 2, § 5 lg 5 p 4). Uus menetlemine ja asjaolude kaalumine on vajalik, kuna Patendiameti ekspertiisi ei ole võimalik asendada ühegi kohtulahendiga (ka TOAKi lahendiga). Patendiamet on oma varesema otsuse uuesti sisustanud 03.04.2009 otsusega viidates 13.09.2006 otsusele, kuid jättes tuginemata enne 16.01.2003 tehtud ekspertiisile. Nii vanale ekspertiisile ei saakski tugineda. Taotluse esitamisest möödunud ajaperioodil toimunud turusituatsiooni muutusi tulnuks kaaluda, see võinuks kaasa tuua ekspertiisi tegemise tagajärjel varasemaga võrreldes erineva tulemuse. Turusituatsioon on muutunud seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu, mis on üldteada ega vaja eraldi tõendamist. Hindamaks sellest faktist kaugemaleulatuvate järelduste tegemist viisil, et see mõjuks ühe kaubamärgi registreeritavuse hinnangule konkreetses ajas ja ruumis, on vajalik kaubamärgi sisuline ekspertiis. Kehtiv KaMS § 38 lg 3 võimaldab kaubamärgi koosseisus reprodutseerida ka mittekaitstavat osa nii, et seda ei märgita registreerimise otsusesse. Seega on võimalik, et sõna „kuldne“ ei põhjusta kahtlusi võimalike konkureerivate tähiste ainuõiguse ulatuse osas. Varem on registreeritud kaubamärk „Põltsamaa Kuldne Kera“ ja „kuldne seeme“. Seega praktika sõna „kuldne“ registreerimisel on jätkuv ning näitab mõistlikule isikule arusaadavalt ekspertiisi praktika muutuse olemasolu Patendiametis. Avaldaja möönab, et registreerimist formaalselt takistavas kaubamärgis saab kaitstavaks olla üksnes väga konkreetsete üksikute mittekaitstavate sõnade nagu „Eesti“, „Kuldne“ ja „Juust“ järjestus kui selline. Kuna aga teatavasti ühegi mittekaitstava osa kasutamine kaubamärgis ei loo sellele ainuõigust, ei saa ühelgi isikul olla takistusi teistsuguses järjestuses mittekaitstavate sõnade reprodutseerimisel. Avaldaja taotleb TOAKi 28.12.2011 (avalduses ekslikult märgitud 2012) otsuse nr 1202-o tühistamist. 08.08.2012 avalduses leiab avaldaja, et kui Patendiamet sai vastu võtta testkordse otsuse, saab tema seda ka vaidlustada. Puudutatud isiku seisukoht Kaebaja vaidlustas apellatsioonikomisjoni 13.09.2006 otsuse kohtus. Harju Maakohtu 10.03. 2008 kohtumäärusega nr 2-06-33870 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2008 otsusega jäeti OÜ EJ kaebused rahuldamata. Riigikohus otsustas OÜ EJ kassatsioonkaebust mitte menetleda. Kõik käesoleva vastuse punktis 6 nimetatud kohtute otsused ja apellatsioonikomisjoni 13.09.2009 otsus nr 663-o on jõustunud. Sellest tulenevalt on jõustunud apellatsioonikomisjoni ja kohtute otsused, milledega tuvastati, et kaubamärki KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju ei ole võimalik klassis 29 loetletud kaupade suhtes registreerida.

2-12-12512 Patendiamet võttis 03.04.2009 vastu otsuse nr 7/9801425, millega otsustas registreerida kaubamärgi KULDNE EJGolden Estonian Cheese + kuju klassis 16 märgitud kaupade suhtes. Täiendavalt otsustas Patendiamet jätta rahuldamata kaebaja taotluse kaubamärgi registreerimiseks klassis 29 loetletud kaupade osas. 03.05.2009 esitas kaebaja kaebuse Patendiameti otsuse osaliseks tühistamiseks, millega keelduti kaubamärgile õiguskaitse andmisest klassis 29. Apellatsioonikomisjoni 28.12.2012 (õige 2011) otsusega nr 1202-o jäeti OÜ EJ kaebus rahuldamata. 27.03. 2012 vaidlustas OÜ EJ apellatsioonikomisjoni otsuse nr 1202-o Harju Maakohtus. Apellatsioonikomisjon on seisukohal, et vaidlustatud 28.12.2011 otsus nr 1202-o on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse asjaolud ei anna alust selle tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud maakohtule kaebuse sisuliselt samadel kaalutlusel, mis ta esitas apellatsioonikomisjonis. Sellest tulenevalt jääb apellatsioonkomisjon kõigi otsuses nr 1202-o esitatud põhjenduste ja kaalutluste juurde. Apellatsioonikomisjon jättis otsusega nr 1202-o OÜ EJ kaebuse rahuldamata tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (edaspidi TÕAS) § 61 lg 1 alusel koostoimes § 47 lg-ga 3. Apellatsioonikomisjon leidis, et kaebaja on korduvalt (teistkordselt) vaidlustanud apellatsioonikomisjonis kaubamärgile KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju klassis 29 õiguskaitse andmisest keeldumise, mille suhtes on olemas kehtiv Patendiameti 16.01.2003 otsus nr 7/9801425 ja apellatsioonikomisjoni 13.09.2006 otsus nr 663-o. Faktiliste asjaolude kirjeldusest nähtuvalt on kaebaja korduvalt (teistkordselt) vaidlustanud apellatsioonikomisjonis kaubamärgile KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju klassis 29 õiguskaitse andmisest keeldumise, mis on aga TÕAS § 47 lg 3 p 5 alusel välistatud. TÕAS § 47 lg 3 punkt 5 alusel tuleb kaebus või vaidlustusavaldus tagasi lükata, kui samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel apellatsioonikomisjoni kehtiv otsus. Nimetatud sätte kohaldamiseks peab samaaegselt olema täidetud neli tingimust: 1) vaidlus on samade poolte vahel, 2) vaidlus puudutab sama eset, 3) vaidlus toimub samal alusel ja 4) sama eseme ja aluse kohta on olemas apellatsioonikomisjoni kehtiv otsus. Vaidlust ei saa olla selles, et 16.01.2003 võttis Patendiamet vastu otsuse (nr 7/9801425) tähise KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju mitteregistreerimise kohta klassides 16 ja 29. OÜ EJ vaidlustas Patendiameti 16. jaanuari 2003 otsuse nr 7/9801425 apellatsioonikomisjonis. Kaebuse sisuks oli klassis 16 ja 29 loetletud kaupadele nimetatud kaubamärgile õiguskaitse andmisest keeldumine, klassis 29 nimetatud kaupade puhul kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamine. Apellatsioonikomisjoni 13.09.2006 otsusega nr 663-o rahuldati kaebus osaliselt. Apellatsioonikomisjon tühistas Patendiameti 16.01.2003 otsuse kaubamärgile KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju õiguskaitse andmisest keeldumise kohta klassis 16 nimetatud toodete suhtes, rahuldamata jäeti kaebus Patendiameti otsuse tühistamiseks kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta klassis 29. Kaebaja vaidlustas apellatsioonikomisjoni 13.09.2006 otsuse kohtus, kuid kaebused jäeti rahuldamata. Kõik vaidlusaluse kaubamärgi suhtes tehtud otsused on jõustunud ning kehtivad. Sellest tulenevalt on ebaõige kaebuse punktis 3 esitatud väide, et asjas pole tehtud lõplikku jõustunud otsust. Järelikult on olemas Patendiameti 16.01.2003 otsuse nr 7/9801425 suhtes tehtud apellatsioonikomisjoni 13.09.2006 kehtiv otsus nr 663-o, millega jäeti muutmata Patendiameti 16.01.2003 otsus kaubamärgile KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju õiguskaitse andmisest keeldumise kohta klassis 29 kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 2 alusel

2-12-12512 seoses sellega, et kaebaja tähis on äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv varasema kaubamärgiga EESTI KULDNE JUUST. Patendiameti 03.04.2009 otsus on vastu võetud kaubamärgi KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju registreerimiseks klassis 16 nimetatud kaupade suhtes – Patendiamet otsustas registreerida kaebaja kaubamärgi klassis 16. Patendiameti otsuse põhjendustest nähtub üheselt, et Patendiamet võttis vaidlustatud otsuse vastu apellatsioonikomisjoni otsuse nr 663-o alusel ja täitmiseks. Otsuses on märgitud, et see on vastu võetud juhindudes apellatsioonikomisjoni otsusest nr 663-o. Patendiameti otsuse põhjal ei saa väita, et see oleks tehtud uutel kaalutlustel või teistel asjaoludel. Patendiamet ei saanud apellatsioonikomisjoni ja kohtumenetluses tehtud jõustunud otsuste alusel jõuda järeldusele, et kaubamärk KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju tuleb registreerida ka klassis 29, millest keeldumise üle on vaidlus lõppenud. Seega ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et tal on pärast eelnimetatud vaidluste lõppemist jätkuvalt õigus taotleda sama kaubamärgi registreerimist. 03.04.2009 kaebus apellatsioonikomisjonile ei ole esitatud uutel alustel. Kaebaja tugineb jätkuvalt eelmises vaidluses esitatud vastuväidetele. Ainsa erinevusena väidab kaebaja hilisemas kaebuses, et olenemata asjaolust, et vaidlus otsuse nr 663-o üle on sisuliselt lõppenud, on vahepealse ülimalt pika ja juba seetõttu kaebaja õigusi riivava menetluse kestel muutunud õiguslik olukord ning ilmnenud mõned uued asjaolud, millega varasem apellatsioonikomisjoni otsus ei arvesta. Need väited ei ole käsitletavad kaalukate asjaoludena, mis kinnitaks registreerimisest keeldumise vaidlustamist uutel alustel. Samuti ei saa faktiliste asjaolude kohta kehtiv õiguslik olukord olla muutunud, sest vastavalt KaMS § 72 lg-le 5 oli Patendiamet kohustatud kohaldama kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS-i, mis kehtis Patendiameti 2003. aasta otsuse tegemisel ajal. Apellatsioonikomisjoni otsuses on selgitatud, et sama alus on asjaolud, mille kindlakstegemisega kaebaja seostab enda materiaalõiguse normile rajatud nõude. Esimeses kaebuses leidis avaldaja, et tema kaubamärk on piisavalt erinev ja ei ole äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga EESTI KULDNE JUUST, millest tulenevalt puuduvad kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 punktis 2 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Et kaebaja tähis ei ole äravahetamiseni sarnane kaubamärgiga EESTI KULDNE JUUST ja kaubamärgile tuleks anda õiguskaitse, on kaebaja väitnud põhimõtteliselt mõlemas vaidluses. Viidates Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-1-09 ja kaubamärgi Põltsamaa Kuldne Kera suhtes tehtud otsusele leiab kaebaja sisuliselt, et tema kaubamärk ei ole varasema kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane, kuna KaMS § 8 lg 1 p 2 rakendamise praktika on muutunud. See tähendab, et kaebaja vaidlustab jätkuvalt kaubamärgi mitteregistreerimist vastandatud kaubamärkide väidetava erinevusega. Kaebaja rõhutatud menetluste pikkus, Riigikohtu otsus ja mingi kolmanda asjasse mittepuutuva kaubamärgi registreerimine ei lükka ümber antud vaidluses vastandatud kaubamärkidest tulenevaid sarnasusi. Tegemist on vähekaalukate argumentidega oma seisukohtade põhistamiseks, ikka samas küsimuses – kas kaubamärgid KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju ja EESTI KULDNE JUUST on äravahetamiseni sarnased ning assotsieeruvad. Kuna kaubamärgi KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju registreerimisest klassis 29 keelduti ainult vana KaMS § 8 lg 1 p 2 alusel (st et kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad), siis kaebaja ei saagi vaidlusalusele tähisele õiguskaitse andmisest keeldumist mingil teisel alusel või kaalutlusel vaidlustada. Apellatsioonikomisjon leiab, et igasugune kaebuse argumentide täiendamine ei ole vaadeldav kaebuse esitamisena uuel alusel. Kaebuses esiletoodavad faktilised asjaolud peavad võimaldama seostada nõuet konkreetsete elujuhtumitega, mida saab selgelt eristada varasemas

2-12-12512 kaebuses esitatust. Vastasel juhul iga uue faktiväite esitamine või isiku suva oma varasemate kaebuste põhistamisel looks võimaluse esitada lõputult uusi kaebusi Patendiameti ja kohtute otsuste tühistamiseks kaubamärgivaidluses, mille on apellatsioonikomisjon ning kohtud juba sisuliselt lahendanud. KaMS § 47 lg 3 punkt 5 eesmärk on välistada olukord, kus isik korduvalt vaidlustab sama kaubamärgi õiguskaitse andmise küsimuses samadel alustel vastu võetud otsuseid, arvestades, et konkreetse kaubamärgi registreerimist välistav alus on vaidlustlahendava organi jõustunud otsusega tuvastatud ja vaidlus lõppenud. Sätte mõte on tagada õigusvaidluse läbinud tööstusomandiküsimuses õigusrahu. Varasema menetluse pikkus, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-109 ja mingi muu kaubamärgi registreerimine ei ole uued kaalukad ja varasemast vaidlusest oluliselt erinevad olulised faktikogumid, mida saaks käsitleda täiesti uue alusena KaMS § 47 lg 3 punkt 5 järgi. Põhjendatud ei ole kaebaja arutlus (kaebuse punktid 4 ja 5) kaubamärgile KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju uue kaubamärgi ekspertiisi tegemisest, mille käigus võiks Patendiamet jõuda järeldustele, et varasema kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast tähist on siiski kuidagi võimalik registreerida. Kaebaja seisukohad ei ole kooskõlas otsuste tegemise ajal kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 2, mis välistab sarnaste kaubamärkide registreerimise võimaluse. Seadusel ei rajane kaebaja väide (kaebuse punkt 7), nagu ei oleks apellatsioonikomisjoni jõustunud otsus Patendiametile kaubamärgi registreerimise taotluse lahendamisel siduv. KaMS § 41 lg 3 kohaselt kaebuse või vaidlustusavalduse täieliku või osalise rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades. Osundatud sättest järeldub üheselt, et konkreetses vaidluses apellatsioonikomisjoni kindlaks tehtud asjaolud on Patendiametile uue otsuse tegemisel siduvad. Sama juhise on apellatsioonikomisjon andnud Patendiametile 13. septembri 2006 otsuse nr 663-o resolutsiooni punktides 1-3, sh konkreetselt punktis 3. Kui kaubamärgivaidluses apellatsioonikomisjoni lahend Patendiameti otsuse seaduslikkuse küsimuses ei oleks Patendiametile siduv, siis jääb arusaamatuks mis mõte on üldse kohustuslikul kohtueelsel tööstusomandi menetlusel apellatsioonikomisjonis, kuna siis võiks haldusorgan olenemata vaidluse tulemusest otsustada kaubamärgi registreerimise üle oma suva järgi. Isegi, kui mingil põhjusel tühistada Patendiameti hilisem (2009) otsus, ei muuda see olematuks või kehtetuks juba jõustunud kehtivaid otsuseid tähisele KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju õiguskaitse andmisest keeldumise kohta. Põhimõtteliselt puudus Patendiametil üldse õiguslik kohustus vaidlustatud otsuses käsitleda taotluse rahuldamata jätmist klassis 29 kaupade suhtes, sest apellatsioonikomisjoni otsusega nr 663-o jäeti Patendiameti 16.01.2003 otsus selles osas muutmata. Lähtudes eeltoodust on apellatsioonikomisjoni 28.12.2011 otsuses nr 1202-o üksikasjalikult põhjendades jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata, kuna apellatsioonikomisjoni otsusega nr 663-o on Patendiameti ja OÜ EJ vaheline kaubamärgi KULDNE EJ Golden Estonian Cheese + kuju registreerimise õigusvaidlus lahendatud ja kaubamärgi registreerimisest on seaduses ettenähtud korras keeldutud, sama eseme kohta on samal alusel apellatsioonikomisjoni kehtiv otsus ning Patendiameti 03.04.2009 otsus nr 7/9801425 ei saa järelikult rikkuda kaebuse esitaja õigusi tähise registreerimiseks. Seega on käesolevas tsiviilasjas tegemist samade poolte vahel samal alusel sama eseme üle peetava vaidlusega, mille suhtes on olemas jõustunud menetlust lõpetav kohtulahend. Sellest tulenevalt leiab apellatsioonikomisjon, et esineb TsMS § 428 lg 1 punktis 2 nimetatud tsiviilasja nr 2-12-12512 lõpetamise alus.

2-12-12512 Lähtudes eeltoodust palub puudutatud isik lõpetada tsiviilasja nr 2-12-12512 menetlus või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldaja avalduste ja puudutatud isiku seisukohaga, leiab, et kaebus TA28.12.2011 otsusele nr 1202-o tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on kohtus vaidlustanud TA(TOAK) 28.12.2011 otsuse nr 1202-o ja taotleb selle tühistamist. Vaidlustatud otsusega jättis TOAK muutmata Patendiameti 03.05.2009 otsuse kaubamärgi „KULDNE EESTI JUUST+kuju” registreerimisest keeldumise kohta kaubaklassis 29. Esmalt lahendab kohus puudutatud isiku poolt tõstatutud küsimuse menetluse lõpetamise kohta TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Puudutatud isik leiab, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist samade poolte vahel samal alusel sama eseme üle peetava vaidlusega, mille suhtes on olemas jõustunud menetlust lõpetav kohtulahend. Puudutatud isiku seisukoht põhineb asjaolul, et Patendiamet jättis juba 16.01.2003 otsusega avaldaja taotluse kaubamärgina KULDNE EESTI JUUST+kuju klassis 29 registreerimata, TOAK jättis avaldaja kaebuse Patendiameti otsusele 13.09.2006 otsusega rahuldamata. Harju Maakohus jättis 10.03.2008 määrusega avaldaja kaebuse TOAKi otsusele rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.05.2008 määrusega maakohtu määruse muutmata. Patendiamet otsustas 03.04.2009 registreerida kaubamärgi KULDNE EESTI JUUST+kuju klassi 16 kaupade suhtes ja jättis rahuldamata taotluse klassi 29 taotluse suhtes. Kohus puudutatud isiku seisukohaga, et on alus asja läbi vaatamata jätmiseks, ei nõustu. 10.03.2008 määrusega lahendas kohus avaldaja kaebuse TOAKi 13.09.2006 otsusele, käesolevas menetluses vaidlustab avaldaja TOAKi 28.12.2011 otsust. Seega on vaidluse ese erinev – erinevad TOAKi otsused on vaidlustatud. Seega lahendab kohus avaldaja kaebuse TOAKi 28.12.2011 otsusele sisuliselt. Vaidlustatud otsuses leidis TOAK, et Patendiameti 03.04.2009 otsus tugineb asjaoludel, mis on kindlaks tehtud varasemalt jõustunud otsustega (Patendiameti, TOAKi otsused). Avaldaja tugineb jätkuvalt eelmises vaidluses esitatud vastuväidetele. Ainsa erinevusena märgib avaldaja, et menetluse kestel on muutunud õiguslik olukord ja ilmnenud uued asjaolud. TOAKi seisukoha kohaselt on avaldaja vaidlustanud formaalselt erinevad Patendiameti otsused, kuid vaidlustab korduvalt sama kaubamärgi õiguskaitse andmise küsimuses samadel alustel vastuvõetud otsuseid. Vaidlus kaebaja õiguste üle tähisele KULDNE EJ Golden Estonian Cheese+kuju klassis 29 õiguskaitse andmisest keeldumise üle on lõppenud. 03.04.2009 otsusega lahendas Patendiamet avaldaja algselt esitatud taotlus kaubamärgi registreerimiseks, tegemist ei ole uue registreerimistaotluse lahendamisega. Isegi, kui Patendiameti hilisem otsus tühistada, ei muuda see olematuks või kehtetuks juba jõustunud otsuseid tähisele KULDNE EJ Golden Estonian Cheese+kuju klassis 29 õiguskaitse andmisest keeldumise kohta. Põhimõtteliselt puudus Patendiametil üldse õiguslik kohustus vaidlustatud otsuses käsitleda taotluse rahuldamata jätmist klassi 29 kaupade suhtes, sest TOAKi otsusega nr 663-o jäeti Patendiameti 16.01.2003 otsus selles osas muutmata. TOAK jättis ülalmärgitud põhjendustel avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub TOAKi seisukohtadega, kuid vastab ka avaldaja seisukohtadele, milles avaldaja tugineb muutunud olukorrale.

2-12-12512 Arvestades Patendiameti poolt otsuse tegemise aega - 03.04.2009, kuuluvad 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaselt kohaldamisele Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused ja lähtuda tuleb asja menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega tuleb avalduse lahendamisel kohaldada alates 01.05.2004 kehtivat kaubamärgiseadust (KaMS). Kooskõlas alates 01.05.2004 kehtiva KaMS § 10 lg 1 p 2 ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kuni 30.04.2004 kehtinud KaMS-s reguleeris analoogset olukorda § 8 lg 1 p 2. Lahendades avaldaja kaebuse TOAKi 13.09.2006 otsusele nr 663-o esitas kohus 10.03.2008 määruses (tsiviilasi nr 2-06-33870) põhjendused Piimandusühistu E-Piim nimele registreeritud kaubamärgi EESTI KULDNE JUUST (varasem kaubamärk) ja avaldaja poolt taotletud kaubamärgi KULDNE EESTI JUUST+kuju põhjendused kaubamärkide sarnasuse ja tarbija poolt äravahetamise tõenäosuse kohta. Sarnasus ja tarbija poolt äravahetamise tõenäosus kehtivad ka käesoleval ajal. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kuna ühegi mittekaitstava osa kasutamine kaubamärgis ei loo sellele ainuõigust, ei saa ühelgi isikul olla takistusi teistsuguses järjestuses mittekaitstavate sõnade reprodutseerimisel. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja taotleb kaubamärgi registreerimist, mis sisaldab sama kolme sõna, mida sisaldab Piimandusühistu E-Piim nimele registreeritud varasem kaubamärk, on kohus 10.03.2008 määruses jõudnud järeldusele, et sõnade järjekord ei muuda kaubamärke tarbijate jaoks eristatavateks ega kõrvalda nende äravahetamise tõenäosust, mis on seaduse järgi registreerimisest keeldumise aluseks. Asjasse puutuv norm ei ole avaldaja poolt viidatud kehtiva KaMS § 9 lg 1 p 3, vaid § 10 lg 1 p 2. Juba 2008 jättis kohus avaldaja kaebuse TOAKi otsusele rahuldamata seetõttu, et pidas kaubamärkide äravahetamist tarbijate poolt tõenäoliseks. Avaldaja poolt taotletud tähise kaubamärgina registreerimisest ei keeldutud selles sisalduva sõna „kuldne“ ega ühegi teise sõna („Eesti“, „juust“) tõttu eraldi, vaid seetõttu, et nimetatud kolme sõna erinev järjestus Piimandusühistu E-Piim nimele registreeritud varasemas kaubamärgi sisalduvast järjestusest ei muudaks avaldaja kaubamärki tarbijate jaoks eristatavaks Piimandusühistu E-Piim nimele registreeritud varasemast kaubamärgist. Mis puutub avaldaja etteheitesse Patendiametile, et viimane ei tellinud uut ekspertiisi, märgib kohus, et Patendiametil sellist kohustust ei olnud tulenevalt KaMS § 38 lg 2. Varasema ekspertiisi tulemusena ilmnes kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu - kaubamärkide segiajamise tõenäosus ja see eksisteerib ka käesoleval ajal. Kohtupraktika selles osas muutunud ei ole nagu ekslikult avaldaja leiab. Avaldaja on vääralt mõistnud ka avalduses viidatud Riigikohtu otsuse 3-2-1-1-09 punkti 11. Riigikohtu seisukoht on esitatud viidatud lahendi p-s 11 KaMS § 7 lg 1 p 61 ja GTKS (geograafilise tähise kaitse seadus) sätete kohta. Avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda vastavalt TsMS § 172 lg 1. Avaldajal tuleb kanda ka puudutatud isiku menetluskulud, kes võib esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest vastavalt TsMS § 174 lg 1.

Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.