Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

27.10.2010 esitas A E kohtule võlgniku pankrotiavalduse. 11.01.2011 määrusega kuulutas kohus välja AE pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Kalev Mägi. 02.12.2010 esitas võlgnik kohtule nõuetekohase avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek AE pankrotimenetluses toimus 07.09.2011. Jaotusettepaneku pankrotimenetluses kohtule esitatud ei ole. Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande AE pankrotimenetluses koos lisadega ja teatega selle kohta, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, taotlusega lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt:

Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 9 kohaselt ei arestita vanemahüvitist ning § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust ning kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (mittearestitav summa kuus 483,33 eurot). Võlgnikule kuuluva väärtpaberikonto jääk on seisuga 28.02.2012 on summas 275,30 eurot. Arvesse võttes eeltoodut , ei ole võimalik ka väärtpaberite realiseerimisest saadud summat kinni pidada. A. E a pankrotimenetluses on tänaseni välja maksmata osaliselt ajutise halduri tehtud ja kohtumäärusega kinnitatud kulud ning kulud peale pankroti väljakuulutamist.

soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Pankrotimenetluses Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa poolt esitatud nõudeavaldustest nähtub, et võlgnik on esitanud nimetatud asutustele valeandmeid tasutud sotsiaalmaksu kohta ning seetõttu on Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa tasunud võlgnikule suuremaid hüvitusi kui ettenähtud. Hiljem on tehtud võlgnikule ettekirjutused enammakstud summade tagastamiseks ning need on esitatud nõuetena pankrotimenetluses. Nõuded on kaitstud. Eeltoodust tulenevalt on 09.03.2012 üldkoosolek otsustanud usaldusisikut mitte nimetada. Võlausaldajate üldkoosolek 09.03.2012 jättis usaldusisiku nimetamata, seega ei toeta kohustustest vabastamise algatamist. Üldkoosolek on seisukohal, et kui kohus siiski otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on võimalik kohustada võlgnikku ennast täitma AE kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vastavalt PankrS § 165 lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. AE pankrotihaldur Kalev Mägi on esitanud kohtule AE pankrotimenetluses koostatud aruande teatega selle kohta, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja taotlusega lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul täitmata rahalisi kohustusi summas 96 047,69 eurot. Pankrotivarasse on vara müügist laekunud 1 003,71 eurot. Menetluses on müümata võlgnikule kuuluvad 409 AS T aktsiat väärtusega 249,50 eurot ning 12 AS AV aktsiat väärtusega 25,80 eurot, kuid kuna nimetatud varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katmiseks, on võlausaldajate 07.09.2011 üldkoosolek andnud pankrotihaldurile nõusoleku kohtule taotluse esitamiseks pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel. PankrS § 158 lg 6 järgi kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 01.03.2012 määrusega määras kohus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi AE pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (võlausaldajale, võlgnikule ja kolmandatele isikutele) ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitkontole AE pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolevaks ajaks AE pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiitkontole laekunud ei ole. Kohus, arvestades eeltoodut, AE pankrotihalduri aruandes esitatud andmeid ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ning kuna võlgnikul puudub vara ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 alusel.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse tekkimise põhjusena võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu või juhtimisviga, mistõttu tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu ajaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Aruandest nähtuvalt võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole, seega on pankrotimenetluses jäänud rahuldamata järgmised AE võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded: Kohtute raamatupidamiskeskus - 1 946,68 eurot; Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja Tollikeskuse kaudu) - 163,39 eurot; AS SEB Pank- 4 643,61eurot; SEB Liising AS- 2 997,77 eurot; Sotsiaalkindlustusamet- 6 227,93 eurot; Elion Ettevõtted AS - 820,16 eurot; OÜ Promano Est (KÜ Karu 39 loovutatud nõue) - 4 851,24 eurot; Eesti Haigekassa - 6 666,23 eurot; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal - 59 887,63 eurot; AS Swedbank - 3 151,64 eurot; MJ - 4 691,41 eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 66 lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. AE pankrotihaldur Kalev Mägi ei taotle halduri tasu määramist ega pankrotimenetluses halduri omavahendite arvelt tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kuna menetluses puuduvad vahendid tasu ja hüvitise maksmiseks. Pankrotihaldur taotleb AE määramist võlgniku AE (isikukood XXX) dokumentide hoidjaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 järgi antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 130 lg-s 5 kohaselt juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul analoogset isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide üleandmist kolmandale isikule seadus ette ei näe. Pankrotimenetlusega seotud dokumentide (sh. pankrotitoimiku) hoidmist reguleerib PankrS § 60 lg 3, mille kohaselt haldur säilitab halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Nimetatud dokumentide hoiuleandmine kolmandale isikule toimub seega halduri isiklikul vastutusel ja kohus sellesse ei sekku. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta halduri taotluse AE määramiseks AE (isikukood XXX) dokumentide vastutavaks hoidjaks. PankrS § 165 lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd pankrotiseadusest tulenevad halduri kohustused on käesolevas menetluses täidetud, tuleb pankrotihaldur Kalev Mägi vabastada AEpankrotihalduri kohustustest. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4

sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 171 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. 27.10.2012 pankrotiavaldusest nähtuvalt, pankrotiavalduse esitamisel võlgnikul töösuhe puudus. 02.12.2010 on võlgnik A E esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, milles on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Esitatud aruande kohaselt halduril andmed võlgniku töötamise, ja/või töötasu ja tööotsimise kohta puuduvad. Võlgniku poolt edastatud andmetel puudus tal töökoht seisuga 29.11.2011. Haldurile teadaolevalt, maksuametist saadud informatsiooni kohaselt 2010 aastal võlgnik töötasu ei saanud, maksustatav tulu puudus tal ka 2011 aastal. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik pankrotimenetluse kestel andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet oma majandus ja kutsetegevuse kohta, samuti vara (st ka sissetulekute) kohta. Võlgnik haldurile ega kohtule PankrS § 85 lg 1 kohast teavet oma kutsetegevuse ega sissetulekute kohta edastanud ei ole, mistõttu on kohtul alust arvata, et võlgnikul puudub käesoleva ajani töökoht. Asjaolu, et töövõimelises eas (41 a) kahe lapse (17 a ja 4 a) isa ei ole 2 aasta vältel leidnud

mingit tööd pole kohtu hinnangul tõepärane ning võimaldab asuda seisukohale, et võlgnik tahtlikult kas: ei täida kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusea, rikkudes PankrS § 173 lg 1 tulenevat võlgniku kohustust; või siiski töötab, edastamata haldurile nõutavat teavet oma majandus- või kutsetegevuse kohta, varjates sellega andmeid oma sissetulekute kohta või esitades ebaõigeid andmeid, rikkudes oma käitumisega PankrS § 85 lg 1 kohast võlgniku kohustust. Võlausaldajate 09.03.2012 üldkoosolek ei toeta AE kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja on otsustanud võlgnikule usaldusisikut mitte nimetada. Pankrotimenetluses Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa poolt esitatud nõudeavalduste kohaselt on võlgnik edastanud nimetatud asutustele valeandmeid oma töötasu ja sellelt tasutud sotsiaalmaksu kohta, millest tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa tasunud võlgnikule suuremaid hüvitusi kui ettenähtud. Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa on teinud võlgnikule ettekirjutused enammakstud summade tagastamiseks ning need on esitatud nõuetena pankrotimenetluses. Nimetatud nõuded on pankrotimenetluses kaitstud. Pankrotiseaduse § 171 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. PankrS § 171 lg 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid andmeid oma majandusliku olukorra kohta, eesmärgiga saada ettenähtust suuremaid hüvitusi Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Haigekassalt, mida kohus peab PankrS § 171 lg 2 p 2 kohaseks asjaoluks, mis võib olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel. Lisaks on võlgnik on selgelt rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust (ning oma 02.12.2010 avalduses antud kinnitust) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud rikkumist võib pidada tahtlusega või raske hooletusega pankrotiseaduses sätestatud võlgniku kohustuste rikkumiseks PankrS § 171 lg 2 p 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et AE(E , isikukood XXX) avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata PankrS § 171 lg 2 punktide 2 ja 5 alusel.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.