OÜ Pharmainvest hagi Imre Vessmanni vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
447,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Pharmainvest (rk 11904383; asukoht Tartu mnt 18-51, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Sven Soeson (e-post [email protected]) kostja: Imre Vessmann (ik 37509112759; elu- ja viibimiskoht teadmata; e-post XXX)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt:
1.1.välja mõista Imre Vessmannilt 236,13 eurot (kakssada kolmkümmend kuus eurot ja kolmteist senti) OÜ Pharmainvest kasuks;
1.2.jätta välja mõistmata Imre Vessmannilt 402,81 eurot OÜ Pharmainvest kasuks.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta 37% kostja kanda ja 63% hageja kanda.
4.Välja mõista Imre Vessmannilt menetluskulu 46,05 eurot (nelikümmend kuus eurot ja viis senti) OÜ Pharmainvest kasuks.
5.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
6.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb
lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
7.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
9.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
10.Toimetada otsus kätte pooltele.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.OÜ Pharmainvest esitas 25.03.2012 Tartu Maakohtule hagi, milles palub välja mõista Imre Vessmannilt kostja ja AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud laenulepingu alusel võla 638,94 eurot – laenusumma 191,73 eurot ja viivise 447,21 eurot. AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale 04.03.2008 lepingu nr 0812613/96rk alusel laenu 3000 krooni tagastamise tähtajaga 60 päeva. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja omandas nõude kostja vastu 23.02.2011 (tlk 3-7).
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Kohus toimetas hagimaterjalid, tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte 26.09.2012 Ametlike Teadaannete kaudu (tlk 52). Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tlk 7). Arvestades eeltoodut ja hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 76 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-test 1 ja 2, §-st 396, §-st 401, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.1.Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1, § 401 lg 1, § 164 lg-te 1 ja 2 alusel välja mõista tagastamata krediidisumma 3000 krooni, s.o 191,73 eurot.
2.2.Hageja nõuab kostjalt viivist 447,21 eurot 933 päeva eest alates võla sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast. Hageja on arvestanud
2/4
viivist 0,25% päevas (krediidilepingu p-is 8.1 sätestatud määr) 3000 kroonilt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole taotletud suuruses põhjendatud.
2.3.Krediidilepingute üldtingimuste RK (tlk 19-21) p-idest 2 ja 3 nähtub, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu Interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 (04.03.2008 kehtinud redaktsioon) sätestab, tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
2.4.Kohus on seisukohal, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kohaldatakse VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tagastamata 3000 kroonilt 933 päeva eest alates võla sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast järgmises määras: 11% aastas 07.05.2008 – 31.12.2008, 9,5% aastas 01.01.2009 – 30.06.2009, 8% aastas 01.07.2009 – 25.11.2010. Kostjalt tuleb välja mõista viivis järgmiselt: 216,08 krooni perioodi eest 07.05.2008 kuni 31.12.2008 (3000 kroonilt 11% aastas 239 päeva eest); 141,33 krooni perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.06.2009 (3000 kroonilt 9,5% aastas 181 päeva eest); 337,32 krooni perioodi eest 01.07.2009 kuni 25.11.2010 (3000 kroonilt 8% aastas 513 päeva eest). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis 694,73 krooni (216,08 + 141,33 + 337,32), s.o 44,40 eurot. Välja tuleb jätta mõistmata viivis 402,81 eurot (447,21 – 44,40).
2.5.Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 236,13 eurot (191,73 + 44,40) ning jätta välja mõistmata 402,81 eurot.
3.TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: 37% tuleb jätta kostja kanda ja 63% hageja kanda. 3/4
4.Hageja avalduse kohaselt on tema menetluskulud kokku 424,47 eurot – riigilõiv 89,47 eurot, õigusabikulu 225 eurot ja sissenõudmise kulu 110 eurot (tlk 24). Samuti tasus hageja menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 03.04.2012 riigilõivu 6,39 eurot (tlk 37).
4.1.Käesoleva tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1, 2 alusel 447,21 eurot, millelt tuli RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 89,47 eurot. Hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud (tlk 1). Tegemist on menetluskuluga TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 järgi.
4.2.Hagejat esindas käesolevas menetluses Sven Soeson OÜ-st Rigolet (tlk 15, 18) Hageja õigusabikulu on OÜ Rigolet arve nr 261 järgi asja materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 225 eurot (tlk 22). Tegemist on menetluskuluga TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse vormi, tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 35 eurot (TsMS § 175 lg 1).
4.3.Hageja märkis menetluskulude nimekirjas oma menetluskuluks ka sissenõudmise kulu 110 eurot ning lisas OÜ Rigolet arve nr 262 (tlk 5-6, 23, 24). Krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist (tlk 20). Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse kohtuasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise selle menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei ole sissenõudekulu 110 eurot käesoleva tsiviilasja menetluskulu ega kuulu menetluskulude kindlaksmääramise korras hüvitamisele.
4.4.Hageja tasus menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 03.04.2012 riigilõivu 6,39 eurot (tlk 37). Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte 26.09.2012 Ametlike Teadaannete kaudu. RLS (redaktsioon alates 01.07.2012) § 44 lg 1 kohaselt ei võeta riigilõivu kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest. Seega ei tulnud hagejal riigilõivu ametliku teadaande avaldamise eest tasuda ning kostjalt ei tule nimetatud summat menetluskuluna hageja kasuks välja mõista. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu 6,39 eurot tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, omaniku nimi ja registrikood).
4.5.Eeltoodust, TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 46,05 eurot (37% 124,47 eurost (89,47 + 35)).
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.