Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 02.10.2012. a esitas osaühingu K juhatuse liige avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt moodustavad ettevõtte kohustused kokku 56 590,53 eurot, võlgniku kohustused ületavad tema vara. Võlgniku majandustegevus on lõppenud seoses rendilepingu ülesütlemisega rendileandja poolt ning ruumide valduse üleandmisega 20.09.2012. a. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 09.10.2012.a. määrusega võttis kohus osaühing K pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (57 750 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on vara 281 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul vähesed reservid, mis ei võimaldanud üürilepingu lõppemisel korrapärast majandustegevust lõpetada ilma maksejõuetuseta. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka ebapiisav finantsinformatsioon ebapädevalt korraldatud raamatupidamisest (varadena on arvele võetud objekte mis ei kuulu võlgnikule ning põhivara on amortiseeritud tegelikule amortisatsioonile mittevastavate amortisatsioonimääradega). Ebaobjektiivne raamatupidamine ja ebapiisav reservide kogumine võivad olla juhtimisvead. Ajutise halduri hinnangul ei ole need võimalikud juhtimisvead rasked. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks 2012 aastal, kui Tallinna linna poolt öeldi ülesse XXX ruumide üürileping. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse 2(4)

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,25 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 277,50 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu 1 277,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks 421,58 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 14,34 eurot (s.h. käibemaks 20%) ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste maksmiseks, seega kuulub riigi arvelt Jüri Truutsile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VS .

Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.