Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebe kord

2-12-34077 Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja on Harju Maakohtule esitanud avalduse osaühingu W (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbi viimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja oli osaühingu W (kustutatud) osanik. Esitatud avalduse kohaselt kustutas registripidaja äriühingu äriregistrist. Äriühingu kustutamisel ei viidud läbi likvideerimist ja seega ka vara jaotamist, mistõttu osaühingu vara on senini jaotamata. Varaks on Tartus XXX asuv kinnistu pindalaga 3549 m2, katastritunnus XXX, mille omanikuks vastavalt kinnistusaraamatu andmetele on jätkuvalt osaühing W (kustutatud). Kinnistul asuvad vastavalt ehitusregistri andmetele saun, kuur ja ladu. Seega palub avaldaja rakendada kohtul täiendavaid likvideerimisabinõusid ja määrata likvideerija.

Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest lähtudes kohus otsustab, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on osaühing W äriregistrist kustutatud 15.12.2000. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et pärast äriühingu registrist

2-12-34077 kustutamist, on äriühingul järelejäänud oluline vara. Vastavat kinnitab avaldaja poolt esitatud kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljavõtted. Kuivõrd osaühing W (kustutatud) on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. ÄS § 218 lg-st 2 tuleneb, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata uued likvideerijad. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata osaühingu W (kustutatud) likvideerijateks PK’i ja PL, kes on esitanud sellekohased nõusolekud ning kinnituse, et vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning puuduvad muud asjaolud, mis välistaksid nende likvideerijaks määramise. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TsMS § 604 lg 1 sätestab, et kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb määrata likvideerijaks pankrotihaldur Sirje T . Pankrotihaldur Sirje T on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ning ta on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang osaühingu W (kustutatud) maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 29.05.2012. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud juriidilise isiku kanda.

2-12-34077

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.