Korteriühistu Eduard Vilde 87 hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.08.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Eduard Vilde 87 ja XX apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Korteriühistu Eduard Vilde 87 apellatsioonkaebuse hind 1758,90 eurot XX apellatsioonkaebuse hind 4205,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Eduard Vilde 87 (registrikood 80177327), lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valeria Titova
Kohtuistungi toimumise aeg
22.01.2018
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.08.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahju hüvitise 3057,33 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Muuta vastavalt asja läbivaatamise tulemusele menetluskulude jaotust maa- ja ringkonnakohtus.
3.Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
4.2.Mõista välja XX-lt Korteriühistu Eduard Vilde 87 kasuks kahju hüvitis 3057,33 eurot.
4.3.Jätta rahuldamata Korteriühistu Eduard Vilde 87 hagi XX vastu 2907 euro nõudes.
1(18)
4.4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 49% ulatuses Korteriühistu Eduard Vilde 87 kanda ja 51% ulatuses XX kanda.
4.5.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks ja menetluskulud mõistab välja maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Eduard Vilde 87 (hageja) esitas 18.07.2016 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 6332,73 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige. 22.04.2013 esitas kostja hagejale avalduse, milles palus ennast hageja juhatusest tagasi kutsuda. 12.06.2013 toimus hageja liikmete erakorraline kordusüldkoosolek, millisel kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi ja tema asemel valiti juhatusse AL. Nimetatud üldkoosoleku otsus jõustus selle vastuvõtmise hetkest ja on kehtiv siiani. 16.08.2013 esitas kostja maakohtusse hagi 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (tsiviilasi nr 2-13-38167). Kohus jättis hagi läbi vaatamata 09.11.2015 määrusega, mis jõustus 03.12.2013. Kuna kostja vaidlustas kohtus 12.06.2013 üldkoosoleku otsused, siis registriosakond oma 02.07.2013 määrusega registriasjas M 10069289 / M7 peatas kandeavalduse menetluse vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. Seega jäi kostja edasi hageja registrikaardile kantuna kui hageja juhatuse liige. 18.06.2014 toimus taas hageja liikmete erakorraline üldkoosolek, kus kutsuti kostja uuesti hageja juhatusest tagasi, kuna kostja kasutas ära asjaolu, et oli endiselt kantud juhatuse liikmena registrikaardile ja jätkas hageja nimel tegutsemist. Hageja 18.06.2014 üldkoosoleku otsused vaidlustas kohtus IV (tsiviilasi nr 2-14-54287). Hageja 20.06.2014 kandeavalduse menetlemine peatati registriosakonna 16.07.2014 määrusega nr M 10069289 / M11 kuni tsiviilasja menetluse lõppemiseni. 25.05.2015 jättis kohus IV hagi rahuldamata. Kuna kostja oli hageja registrikaardile kantud juhatuse liikmena kuni 09.11.2015, omas ta juurdepääsu hageja rahalistele vahenditele Swedbank AS-is ka ajal, mil tema juhatuse liikme volitused olid lõppenud. Ajavahemikus 22.04.2013-11.07.2014 tegi kostja hageja arveldusarvelt Swedbank AS-is järgmised alusetud tehingud kogusummas 6332,73 eurot. Kuupäev
Saaja nimi
Summa
22.04.2013
OÜ Sularo Õigusbüroo
242,08 eurot
18.07.2013
Haabersti Haldus OÜ
111,00 eurot
30.12.2013
Haabersti Haldus OÜ
549,66 eurot
30.12.2013
OÜ Sularo Õigusbüroo
300,00 eurot
2(18)
25.02.2014
Haabersti Haldus OÜ
465,00 eurot
10.03.2014
Haabersti Haldus OÜ
59,14 eurot
26.03.2014
RR
262,50 eurot
26.03.2014
Haabersti Haldus OÜ
465,00 eurot
26.03.2014
Tehnohooldus OÜ
48,00 eurot
21.04.2014
Optimera Estonia AS
18,90 eurot
07.05.2014
RR
262,50 eurot
13.05.2014
OÜ Sularo Õigusbüroo
707,25 eurot
02.06.2014
XX
60,00 eurot
05.06.2014
OÜ Sularo Õigusbüroo
642,00 eurot
09.06.2014
RR
262,50 eurot
11.06.2014
Haabersti Haldus OÜ
261,25 eurot
13.06.2014
Haabersti Haldus OÜ
68,40 eurot
20.06.2014
OÜ Õigus ja Kord
300,00 eurot
27.06.2014
Haabersti Haldus OÜ
68,40 eurot
01.07.2014
RR
262,50 eurot
02.07.2014
Haabersti Haldus OÜ
216,25 eurot
11.07.2014
OÜ Sularo Õigusbüroo
332,00 eurot
Hageja ei ole kostja poolt esindusõiguseta tehtud tehinguid heaks kiitnud ning tehingute teised pooled ei ole hagejale teinud ettepanekuid nimetatud tehinguid heaks kiita (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-d 1 ja 3). Hagejal on puudunud lepinguline suhe Haabersti Haldus OÜ-ga, OÜ-ga Sularo Õigusbüroo, RRiga, OÜ-ga Õigus ja Kord, Optimera Estonia ASiga ja Tehnohooldus OÜ-ga, samuti puudus kostjal alus iseendale summasid üle kanda. Nimetatud isikutelt ei ole hageja teenuseid tellinud ega ka saanud. Ülekanded tegi kostja eelkõige iseenda, mitte hageja huvides ja soodustuse saajaks olid kostja lähikondsed. Haabersti Haldus OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks on DH, kes on kostja abikaasa. Kostja ise töötab nimetatud äriühingus juristina. Kostja tasus enda tsiviilasjas nr 213-38167 õigusabikulud OÜ-le Sularo Õigusbüroo, kelle juhatuse liikmega MS) on ta sõbralikes suhetes. OÜ Õigus ja Kord üks osanik ja juhatuse liige VT (endine T) on kostja kursusekaaslane, kellega on kostjal kolm ühist äriühingut. VT esindas tsiviilasjas nr 2-14-54287 IV hagis hageja vastu (enne teda esindas IV MS) ajavahemikus, millal tehti ülekanded OÜ-le Õigus ja Kord. Seega võidi hageja rahalised vahendid kulutada kostja või IV esindamiseks. Swedbank AS-ist saadud vastusest nähtub, et kõik eelnimetatud ülekanded internetipangas tegi kostja. Kostja tegi teisigi alusetuid ülekandeid enda ja oma ema LS huvides, kuid need summad on ta hiljem hagejale tagastanud. Kuna kostja ja hageja vaheline käsundussuhe lõppes 22.04.2013, tegutses kostja perioodil 22.04.2013-11.07.2014 hageja nimel käsundita asjaajajana. Kostja näol oli tegemist pahauskse asjaajajaga, kes näiliselt tegutses hageja huvides, kuid tegelikult tegutses iseenda huvides, st 3(18)
kantis enda huvides hageja rahalisi vahendeid endaga seotud kolmandatele isikutele, olles eelnevalt kolmandate isikutega sellises teguviisis kokku leppinud. Kostja on hagejale peale surunud soovimatuid teenuseid ja on võtnud hagejale kohustuse soovimatute teenuste eest tasuda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-16). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja 22.04.2013 avaldust üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei saa käsitleda kui avaldust juhatusest tagasikutsumiseks. Üldkoosoleku üheks päevakorra punktiks oli juhatuse ümbervalimine. Juhatusest tagasikutsumine toimub korteriühistu üldkoosolekul. Kuna kostja vaidlustas 12.06.2013 üldkoosoleku otsused tsiviilasjas nr 2-13-38167, siis ei olnud tema jaoks vastuvõetud otsused täitmiseks kohustuslikud kuni 03.12.2015, s.o kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seega kehtisid kostja juhatuse liikme volitused perioodil 09.11.2012-03.12.2015. 26.03.2014, 07.05.2014, 09.06.2014, 01.07.2014 tehtud ülekanded RR-le on seotud koristusteenuse osutamisega, mida kostja tellis hageja huvidest lähtudes. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud juhatuse esimehe ja RR vahel ning kõik majaelanikud võivad kinnitada, et RR töötas vaidlusalusel perioodil koristajana hageja asukohas. RR-le maksti palka ja tema eest olid tasutud kõik sotsiaalmaksud. Korteriühistu ei saa tegutseda ilma koristajata. 18.07.2013, 30.12.2013, 25.02.2014, 10.03.2014, 26.03.2014, 11.06.2014, 13.06.2014, 27.06.2014 ja 02.07.2014 ülekanded Haabersti Haldus OÜ-le olid seotud kinnisvara haldus- ja hoolduslepinguga nr 13/213, mille järgi Haabersti Haldus OÜ osutas hagejale avarii- ja dispetšerteenuseid, raamatupidamisteenuseid, tehnohooldust ja elektrikäitu. Vastav leping oli sõlmitud hageja juhatuse esimehe ja Haabersti Haldus OÜ juhatuse liikme DH vahel juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuse alusel, mis oli avalikustatud hageja tahvli peal ja oli jõustunud. Kuna DH on kostja abikaasa, siis haldusfirma valimisel ja lepingu sõlmimise otsuse vastuvõtmisel kostja ei hääletanud. Juhatuse poolt võeti 3 hinnapakkumist ja Haabersti Haldus OÜ pakkumine oli kõige soodsam. 22.04.2013, 30.12.2013, 13.05.2014, 05.06.2014, 11.07.2014 tehtud ülekanded OÜ-le Sularo Õigusbüroo on seotud hageja kohtuprotsessidega, milles nõuti sisse korteriomanikelt võlgu, samuti eelmiselt raamatupidamisfirmalt dokumentide nõudmisega. Hagejale osutas õigusabiteenuseid ka OÜ Õigus ja Kord. 26.03.2014 tasus hageja Tehnohooldus OÜ-le fonoluku paranduse eest. Optimera Estonia AS-i poolt 21.04.2014 tasutud 18,90 eurot on seotud majahoidjale majapidamiskauba ostmisega. 02.06.2014 ülekanne kostja nimele on riigilõivu tagastamine hagiavalduse eest, mis on esitatud OÜ Pronksi Raamatupidamisbüroo vastu. Kostja täitis juhatuse liikme kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega. Majahoidja tööle võtmine, võlglastega tegelemine, avarii-dispetšer-, tehnohooldus-, raamatupidamisteenuste osutamine on vajalikud kaasomandi eseme säilimiseks (TsÜS § 63 p 1). TsÜS § 129 lg-t 1 ei saa antud juhul rakendada, kuna lepingud RR-ga ja Haabersti Haldus OÜ-ga sõlmis tagasikutsumata juhatuse liige VK juhatuse koosoleku otsuse alusel. Maakohtu otsus
3.18.08.2017 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4511,43 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi 1821,3 euro saamiseks. Menetluskulud jättis kohus 29% ulatuses hageja kanda ja 71% ulatuses kostja kanda.
4(18)
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. 22.04.2013, olles hageja juhatuse liige, esitas kostja hagejale avalduse, milles palus tagasi kutsuda hageja juhatus ja valida uus juhatus. 24.05.2013 toimunud hageja erakorralisel üldkoosolekul kutsuti tagasi juhatuse liikmed JZ, kostja, GI ja IK ning uuteks juhatuse liikmeteks valiti kostja, IV, AK (praeguse nimega L) ja VK (II kd, tl 112-113). 18.07.2013 esitasid EB, IK ja GI hagi Harju Maakohtule hageja 24.05.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Maakohtu 14.04.2015 otsusega tunnistati kehtetuks hageja 24.05.2013 üldkoosoleku otsused. 12.06.2013 toimus hageja liikmete erakorraline kordusüldkoosolek, mille päevakorra p 4 kohaselt kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi. Otsuse poolt oli 37 häält, vastu 17 häält ja erapooletud 2 häält. Otsuse päevakorra p 5 kohaselt valiti uueks juhatuse liikmeks AL. Juhatuse liikmena jätkasid varem ja korduvalt juhatusse valitud JZ, IK ja GI kuni nende volituste lõppemiseni 09.10.2014. Otsuse poolt oli 37 häält, vastu 17 häält ja erapooletu 2 häält. 16.08.2013 esitas kostja Harju Maakohtusse hagi hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes (tsiviilasi nr 2-13-38167). Kohus jättis 09.11.2015 määrusega kostja hagi läbi vaatamata, määrus jõustus 03.12.2015. Kuivõrd mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, ei saa kostja juhatuse liikme volituste lõppemise tähtajaks lugeda 22.04.2013, mil kostja esitas avalduse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuna hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsusega kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi ja tema asemel valiti juhatusse AL ning maakohtu 09.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-38167 jäeti kostja hagi eelnimetatud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks läbi vaatamata, siis lõppes hageja ja kostja vaheline käsundussuhe 12.06.2013. Seega puudus kostjal hageja esindusõigus alates 12.06.2013. Vaidlust ei ole, et kostja omas perioodil 22.04.2013-12.07.2014 juurdepääsu hageja arveldusarvele ning et perioodil 22.04.2013-11.07.2014 tegi kostja ülekandeid hageja arveldusarvelt endale ja kolmandatele isikutele kokku 6332,73 eurot. Korteriühistu juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühingu ja juhatuse vahel, mis sarnaneb enim käsunduslepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Hageja peab tõendama, et kostja juhatuse liikmena on oma kohustust rikkunud, et juriidiline isik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (TsÜS § 36, § 138; VÕS § 6, § 620 lg-d 1 ja 2). Kostja väitel tegi ta hageja arvelt OÜ-le Sularo Õigusbüroo 22.04.2013 makse 242,08 eurot seoses hageja kohtuprotsessidega. Kostja ei esitanud OÜ Sularo Õigusbüroo arvet ega ühtegi muud tõendit selle kohta, et õigusbüroo on hagejat kohtus esindanud. Seega tegi kostja OÜ-le Sularo Õigusbüroo alusetu väljamakse, rikkus kostja juhatuse liikmel lasuvat hoolsus– ja lojaalsuskohustust ja tekitas hagejale kahju 242,08 eurot. Kostja tegutsemine hageja nimel ajavahemikus 12.06.2013-12.07.2014 on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes. Tõendeid kogumis hinnates oli kostja tegutsemisel faktilise ühingujuhina tegemist mittenõuetekohase ehk õigustamatu asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes, sest ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldust, st hageja ei ole kostja asjaajamist heaks kiitnud, kostja asjaajamine ei vastanud hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ning asjaajamisele asumine ei olnud muul põhjusel avalikes huvides oluline. Seega oli kostja ühingujuhina VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eelduste mitteesinemise suhtes pahauskne.
5(18)
Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei oma ega ei ole kunagi omanud korteriomandit Vilde tee 87 elamus. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse täitmisega pannakse toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, siis puudus kostjal õigus hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks tsiviilasjas nr 2-13-38167 (MTÜS § 24 lg 3). Kuna 12.06.2013 otsuse poolt, millega kostja kutsuti hageja juhatuses tagasi, oli 37 häält, vastu oli 17 häält ja erapooletu oli 2 häält, siis oli otsus vastu võetud (MTÜS § 22 lg 1). Seega oli kostja teadlik, et ta ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liige ning hagejal oli kehtiv juhatus olemas, kellel oli pädevus hageja juhtimiseks ja esindamiseks, mistõttu puudus kostjal vajadus ja õigustus tegutseda hageja faktilise ühingujuhina. Sellele vaatamata sõlmis kostja hageja nimel lepinguid ja teostas hageja arveldusarvelt ülekandeid kolmandatele isikutele ja endale. Kostjat ei saa pidada heauskseks asjaajajaks ka põhjusel, et kostja oli kantud hageja registrikaardile juhatuse liikmena ja et registriosakond peatas hageja 12.06.2013 ja 18.06.2014 üldkoosoleku otsuste vaidlustamisega kohtus nende otsuste alusel registrikande tegemise. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, sarnaselt äriregistrile, on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. Seega juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasikutsumiseni. Vaidlust pole, et kostja omab magistrikraadi õigusteaduses ja peab ennast spetsialistiks korteriühistute küsimustes. Seega pidi kostja olema teadlik, et alates 12.06.2013 puudub tal hageja esindusõigus ja pädevus hageja nimel lepinguid sõlmida ning võtta hagejale kohustusi. Kuna kostja ei omanud elamus ühtegi korterit ja ei olnud hageja liige, puudus kostjal nn huvi tegutsemiseks hageja nimel käsundita asjaajana tulenevalt murest tema enda varaga seotud küsimustes, vaid kostja tegutses isiklikes huvides, soovides allutada hageja tema endaga seotud äriühingute teenindamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pöördunud kostja poole, keelates kostjal hageja nimel tegutsemise ning OÜ Õigus ja Kord, Haabersti Haldus OÜ, OÜ Sularo Õigusbüroo ja MS poole, teatades, et neil puudub lepinguline vahekord hagejaga ja paludes nimetatud isikutel hageja esindamise lõpetada. Seega olid nimetatud isikud hästi teadlikud, et hageja ei soovi nende poolt esitatud teenuseid. Asjaajajat, kes rikub VÕS § 1020 sätestatud kohustust selgitada välja soodustatu tahe asjaajamise suhtes, tuleb lugeda pahauskseks asjaajajaks VÕS § 1022 lg 4 ja § 1024 lg 1 mõttes. Kostja, tegutsedes faktilise ühingujuhina, oli VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eelduste mitteesinemise suhtes pahauskne ja vastutab hagejale asjaajamise käigus tekkinud kahju eest VÕS § 115 lg 1, § 1022 lg 4 ja § 1024 lg 1 (pahauskse asjaaja vastutus) alusel. Kostja väitel oli hageja arvelt tehtud ülekanded Haabersti Haldus OÜ-le seotud hageja ja Haabersti Haldus OÜ vahel sõlmitud kinnisvara haldus- ja hoolduslepinguga nr 137213. Kostja ei esitanud hageja juhatuse otsust, millest nähtuks, et juhatus on otsustanud sõlmida lepingu Haabersti Haldus OÜ-ga ning, et enne lepingu sõlmimist oleks sellest teavitatud hageja liikmeid ja antud neile võimalus seisukohta avaldada. Haldus- ja hoolduslepingust nähtuvalt on selle allkirjastanud 23.08.2013 hageja esindajana kostja ja VK. Kuna lepingu allkirjastas ka kostja, on kostja väide, et lepingu sõlmis VK, väär. Maakohtu 14.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 213-34077 tunnistati kehtetuks hageja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsus, millega valiti juhatuse liikme kandidaadiks VK. Seega ei olnud VK 23.08.2013 hageja juhatuse liige. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Haabersti Haldus OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks kostja abikaasa DH. Eeltoodust tulenevalt on kostja ja VK sõlminud ilma esindusõiguseta Haabersti Haldus OÜ-ga lepingu. Kostja tõendas, et Haabersti Haldus OÜ osutas hagejale raamatupidamis- ja hooldusteenust. 23.05.2017 ütlustega kinnitasid Haabersti Haldus OÜ töötajad AV, SK ja NB, et Haabersti Haldus OÜ osutas haldus- ja hooldusteenust hagejale vastavalt hageja ja Haabersti Haldus OÜ
6(18)
vahel sõlmitud lepingule. Haabersti Haldus OÜ poolt hagejale hooldusteenuse osutamist tõendavad ka tööde teostamise aktid; GPS süsteem väljavõtted, mis kinnitavad autode sõitmist hageja objektile ja tööde teostamist; OÜ Õismäe Haljastus poolt Haabersti Haldus OÜ-le esitatud arved hageja juures niitmise eest; FIE TA poolt võtmete vahetamise eest Haabersti Haldus OÜ-le esitatud arved ja võtmete kohta tehtud fotod. Haabersti Haldus OÜ poolt hagejale raamatupidamisteenuse osutamist tõendavad hageja elanikele esitatavad arved; hageja arveldusarvete väljavõtted, millest nähtub korteriomanike poolt arvete tasumine ning otsekorraldused arvete tasumiseks. Maakohus tuvastas, et alates 2011 osutas hagejale raamatupidamisteenust Pronksi Arvestusteenused OÜ ja hagejal puudus vajadus tellida raamatupidamisteenuse osutamine Haabersti Haldus OÜ-lt. Tõendatud ei ole, et enne Haabersti Haldus OÜ-ga hooldus- ja raamatupidamislepingu sõlmimist oleks kostja teavitanud sellest VÕS § 1020 lg 1 mõistes hagejat. Seega surus kostja hagejale tema tahte vastaselt peale haldus-ja hooldusteenuse lepingu Haabersti Haldus OÜ-ga ja tasus nimetatud lepingu alusel Haabersti Haldus OÜ poolt hagejale esitatud arveid. Lisaks on hageja pöördunud Haabersti Haldus OÜ poole e-kirjaga, paludes leping lõpetada. Kostja ei tõendanud, et hageja huvides oli Haabersti Haldus OÜ-ga lepingu sõlmimine. Kostja ei esitanud ühtegi hageja üldkoosoleku otsust, millest nähtuks hoolduslepingu sõlmimise arutamine ja vastava otsuse vastuvõtmine. Asjaolu, et kostja võttis enne Haabersti Haldus OÜ-ga lepingu sõlmimist hinnapakkumisi teistelt hooldusteenust osutavatelt äriühingutelt, ei tähenda, et hageja oleks üldse soovinud hooldusteenust sisse osta. Eeltoodust tulenevalt on kostja VK-ga surunud hagejale peale haldus- ja hooldusteenuste lepingu kostja abikaasa omandis oleva Haabersti Haldus OÜ-ga ja on teinud hageja arvelt Haabersti Haldus OÜ-le alusetuid makseid kokku 2264,10 eurot. Eesti Töötukassa vahendas 03.04.2017 teatise kohaselt tööpakkumist hageja majahoidjale kandideerimistähtajaga 21.02.2014 ja majahoidjale/koristajale kandideerimistähtajaga 31.08.2014. 01.03.2014 sõlmitud töölepingu kohaselt on RR asunud alates 01.03.2014 tööle Vilde tee 87 majahoidjana. Töölepingu allkirjastas hageja esindajana VK. Harju Maakohtu 05.02.2015 otsusest nähtuvalt on RR kuriteos kahtlustavana kinni peetud korduvalt, kuid RR ei viibinud vahi all ajavahemikus 10.02.-18.07.2014. Seega on ümber lükatud hageja väited, et RR viibis vahi all ja ei saanud koristajana töötada. Töötukassa 03.04.2017 teatisega, RR-ga sõlmitud töölepinguga, tunnistajate VK, NG ja NB ütlustega leidis tõendamist, et RR töötas hageja juures koristajana vaidlusalusel perioodil. Kuna tunnistaja EB ütlused on vastuolus teise asjas kogutud tõenditega, siis jättis kohus tunnistaja ütlused nimetatud asjaolu kohta tähelepanuta. Kuna RR võttis tööle VK ja kontorollis RR tööülesannete täitmist ja kostja üksnes tegi RR-le palgaülekandeid, ei olnud kostja poolt R-Rle tehtud väljamaksed alusetud. OÜ Sularo Õigusbüroo esitas hagejale 17.12.2013 arve nr 213046 300 eurot selgitusega tsiviilasjas nr 2-13-34077 kompromissi analüüs, määruskaebuse koostamine. Arve on tasutud 30.12.2013. Kohtule ei esitatud tõendeid, et OÜ Sularo Õigusbüroo jurist MS esindas hagejat määruskaebuse esitamisel. Seega tegi kostja OÜ-le Sularo Õigusbüroo õigusliku aluseta väljamakse 30.12.2013. OÜ Sularo Õigusbüroo esitas 22.04.2014 kostjale arve nr 214012 707,25 eurot selgitusega tsiviilasi nr 2-14-2502, avalduse analüüs, puudutatud isiku vastuse koostamine, 26.03.2014 juriidiline konsultatsioon, kohtuistungil juhatuse asendusliikme nõusoleku andmiseks osalemine. Arve on tasutud 13.05.2014. Kostja ei tõendanud, et nimetatud kohtuasjas osales menetlusosalisena hageja ja MS esindas hagejat. Arve on esitatud kostjale. Seega tasus kostja hageja arvelt temale endale esitatud õigusabi arve ilma õigusliku aluseta, tehes 13.05.2014 OÜ-le Sularo Õigusbüroo õigusliku aluseta väljamakse 707,25 eurot. OÜ Sularo Õigusbüroo esitas hagejale 03.06.2014 arve 642 eurot selgitusega kohtuasjas nr 2-
7(18)
13-26148, kostja seisukohtadega tutvumine ja analüüs 3 h, kohtuistungi ettevalmistamine 1,5 h, kohtuistungil esindamine. Arve on tasutud 05.06.2014. Tõenditest nähtuvalt on MS hagi allkirjastanud 24.05.2013 kell 17.10. 24.05.2013 oli kostja hageja juhatuse liige ja tal oli pädevus OÜ-ga Sularo Õigusbüroo õigusabi lepingu sõlmimiseks. Tegemist oli ka põhjendatud õigusabi kuluga. Tsiviilasjas nr 2-13-26148 esitas hageja hagi korteriomaniku EB vastu kommunaalkulude võla saamiseks. Korteriühistu juhatuse ülesandeks on võlgnikelt võlgade sissenõudmine. Kuna tegemist oli hageja huvides kantud kuluga, oli kostja poolt 05.06.2014 OÜ Sularo Õigusbüroo arve tasumine põhjendatud. OÜ Sularo Õigusbüroo esitas hagejale 08.07.2014 arve 332 eurot selgitusega tsiviilasjas nr 2-14-10182 hagiavalduse analüüs 2,5 h, hagiavalduse vastuse koostamine. Arve on tasutud 11.07.2014. Arve esitamise hetkeks oli hageja kostja juhatusest tagasi kutsutud juba kahel korral. Tõenditest ei nähtu, et MS esindas menetluses hagejat ja et hageja volitas MS ennast esindama. Kostjal puudus ka pädevus OÜ-ga Sularo Õigusbüroo hageja esindamiseks õigusabi leping sõlmida. Seega tegi kostja 11.07.2014 ilma õigusliku aluseta väljamakse OÜ-le Sularo Õigusbüroo 332 eurot. Kostja tegi hageja arvelt OÜ-le Õigus ja Kord 20.06.2014 makse 300 eurot ja selgitas, et VT osutas hagejale õigusabiteenuseid tsiviilasjas nr 2-14-10182. Kostja ei esitanud kohtule OÜ Õigus ja Kord poolt hagejale esitatud arvet ega kliendilepingut. Esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ Õigus ja Kord jurist oleks asjas menetlusdokumente koostanud. Lisaks puudus kostjal 22.05.2014 pädevus sõlmida OÜ-ga Õigus ja Kord õigusabi leping esindamaks kohtus hagejat. Seega tegi kostja 20.06.2014 ilma õigusliku aluseta väljamakse OÜ-le Õigus ja Kord 300 eurot. Tehnohooldus OÜ esitas hagejale 26.03.2014 arve 48 eurot selgitusega väljakutse, aparatuuri testimine. Arve on tasutud 26.03.2014. On eluliselt usutav, et 26.03.2014 teostas Tehnohooldus OÜ Vilde tee 87 maja II trepikojas fonoluku remonti. Teadaolevalt vajavad fonolukud aeg-ajalt remonti. Kuigi hageja väitel hoolitseb fonolukkude eest teine firma, ei ole hageja nimetanud, milline teine äriühing fonolukkude eest hoolitseb. Seega oli väljamakse põhjendatud. Optimera Estonia AS esitas hagejale 21.04.2014 arve 18,90 eurot selgitusega postkast eco. Arve on tasutud 21.04.2014. Tõenditest nähtuvalt esitas VK politseile avalduse, kuna JZ ja EB läksid teise trepikotta ning proovisid teha lahti hageja postkasti, et saada majaelanike pandud veenäidud. Lõhutud oli postkasti uks ja lukk. Politsei alustas selles osas väärteomenetlus ning kohtule on esitatud fotod lõhutud postkastist ja uuest postkastist. Fotodest nähtuvalt on uuele postikastile peale kirjutatud kandidaat VK, XX, tagasikutsutud juhatuse liige. Postkastile ei ole peale kirjutatud IV nime. Seega on tõendatud, et vana lõhutud postkasti asemel osteti hagejale uus postkast, tegemist ei ole IV-le ostetud postkastiga ning kostja tehtud väljamakse oli põhjendatud. Kostja tegi 02.06.2014 enda arveldusarvele makse 60 eurot. Kuna kostjal puudus 24.05.2014 pädevus hagejat kohtus esindada, siis on kostja esindusõiguseta isikuna esitanud kohtule hagi ja riigilõivu tasumine hagi esitamisel ei olnud põhjendatud kulu. Seega on tegemist kostja poolt tema enda arveldusarvele tehtud alusetu väljamaksega. Kostja on oma toimingutega ja alusetute väljamaksetega endale ja kolmandatele isikutele tekitanud hagejale otsest varalist kahju 4511,43 eurot, mis koosneb maksetest Haabersti Haldus OÜ-le 2264,10 eurot, OÜ-le Sularo Õigusbüroo 1887,33 eurot, OÜ-le Õigus ja Kord 300 eurot ja kostjale endale 60 eurot. Hagejale tekkis kahju, kuna hageja rahalised vahendid vähenesid vastava summa ulatuses. Olukorras, kus kostja oli hageja juhatusest tagasi kutsutud ja kostjal puudus hageja esindamise õigus, et tohtinuks kostja hageja rahalisi vahendeid käsutada. Tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja ei oleks sõlminud
8(18)
lepinguid teenuste saamiseks, mida hageja ei soovinud ja teinud kolmandatele isikutele ülekandeid hageja arveldusarvelt, siis hagejale ei oleks kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks 4511,43 eurot. Hageja kahju hüvitamise nõue 1821,30 eurot jäi rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel jäid menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda ja 71% ulatuses kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus materiaalõiguse normi ja hindas vääralt tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, jättes põhjendamata, miks kostja tegutsemisel perioodil 12.06.2013–11.07.2014 ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldust selleks, et tegemist oleks nõuetekohase asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes. Kostja lähtus hageja esindamisel ja tema nimel tehingute sõlmimisel hageja huvidest ja eeldatavast tahtest, seega oli tegemist õigustatud asjaajamisega. Tsiviilasjas nr 2-12-34077 on leitud, et kostjal puudus kohustus tehinguid teostada, kuid kostjal oli soov hagejat soodustada. Hinnates objektiivselt kõiki kostja teostatud tehinguid vaidlusalusel perioodil, on ilmselge, et enamik kolmandatele isikutele tehtud ülekandeid on tehtud hageja huvides. Haabersti Haldus OÜ-ga lepingu sõlmimine oli hageja huvides ja tegemist oli kostjapoolse nõuetekohase asjaajamisega. Maakohus rikkus mh TsMS § 232 lg-t 1. Kostja selgitas istungil ja esitas tõendid, et ajal, mil ta oli hageja juhatuse liige (kuni 12.06.2013), pöördus ta mitu korda Pronksi Arvestusteenused OÜ poole raamatupidamisdokumentatsiooni väljaandmiseks. Kuna dokumentatsiooni kostjale üle ei antud ja hagejal olid pikaajalised võlgnikud, kelle vastu oli vaja pöörduda kohtusse, ei saanud kostja oma juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt täita, kuna tal puudusid vajalikud algandmed. Seetõttu pöördus ta Pronksi Arvestusteenused OÜ poole lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega ja leping sõlmiti Haabersti Haldus OÜ-ga. Firma valimise üle otsustamisel kostja hääletusel ei osalenud, info hääletuse läbiviimise ja tulemuse kohta oli kättesaadav maja elanikele infotahvlil. Ajal, mil hagejale osutas raamatupidamisteenust nii Haabersti Haldus OÜ kui ka Pronksi Arvestusteenused OÜ, kuulus viimase teenuste hulka vaid hageja liikmetele arvete esitamine. Haabersti Haldus OÜ teostas ülekandeid hankijatele, esitas deklaratsioone, pidas arvestusi võlgnike kohta jne, mistõttu oli Haabersti Haldus OÜ-ga lepingu sõlmimine hageja objektiivsetes huvides. Haabersti Haldus OÜ arvete tasumine hageja liikmete poolt kinnitab, et kostja tegevus oli heaks kiidetud. Lisaks teostas Haabersti Haldus OÜ ka hooldus- ja remonttöid - osutas ööpäevaringselt avariidispetšeriteenust. Hageja ei väitnud, et keegi teine osutas talle nimetatud teenuseid ja pole tõendanud, et need teenused ei olnud hageja huvides või olid talle mittevajalikud. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, hinnates OÜ-ga Sularo Õigusbüroo sõlmitud tehinguid vääralt. Arvest nr 213046 300 eurot (selgitusega tsiviilasjas nr 2-13-34077 kompromissi analüüs, määruskaebuse koostamine) nähtub, et MS esindas hagejat tsiviilasjas. M. Sule koostatud dokumendil tema allkirja olemasolu või puudumine ei tõenda teenuse osutamist või mitteosutamist. Õigusteenuse osutamisega ei kaasne kohustust teenuse osutaja poolt koostatud dokumendile allkiri panna. Kohus rikkus mh selgitamiskohustust, jättes kostjale selgitamata, et tal tuleks esitada muid tõendeid oma väite tõendamiseks. Maakohtu järeldused kostja pahausksuse kohta on vastuolulised, kuna kohus leidis, et osad kostja poolt tehtud ülekanded olid hageja huvides. Perioodil 2013-2015 (kuni asjas nr 2-1234077 lahendi jõustumiseni 29.10.2015) esindas kostja hagejat, kuna kostja ei võinud ennustada
9(18)
kohtuvaidluste lõpptulemust. Kuni lahendi väljakuulutamiseni tegutses kostja faktilise hageja juhatuse liikmena, kuna 24.05.2013 üldkoosolekul valiti kostja uuesti juhatusse ja üldkoosolekul vastuvõetud otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest. Pealegi leidis maakohus 20.05.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-14-2502, et kostjal puudub ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi. Seega teostas kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ja heauskselt. Üllatuslik on kohtu etteheide, et juba 24.05.2013 pidi kostja olema teadlik, et tal puudub hageja esindusõigus. Kohus eksis hageja kasuks välja mõistetud kahjusumma arvutamisel, kuivõrd otsuse lk 3 välja toodud tabelist on näha, et OÜ-le Sularo Õigusbüroo tehti ülekandeid kokku 2223,33 eurot, millest väljamakse 642 eurot oli kohtu seisukoha järgi põhjendatud. Seega peaks hageja kasuks välja mõistetud summa olema 306 euro võrra väiksem, s.o 4205,43 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata 1758,90 euro ulatuses. Hageja taotleb EB tunnistajana üle kuulamist istungil. Kohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes olulised tõendid hindamata. Otsus on vastuoluline. Kohus eksis väljamõistetavate ja väljamõistmata jäänud summade liitmisel. Hagi rahuldati 4205,43 euro ulatuses, mitte summas 4511,43 eurot ning hagi jäeti rahuldamata 1758,90 euro ulatuses, mitte summas 1821,30 eurot. Samuti on viga hagetavas summas, milleks on 5964,33 eurot. Hagi rahuldamata jätmine kostja poolt OÜ-le Sularo Õigusbüroo tehtud ülekande 642 eurot osas oli väär. Hageja kordab maakohtu menetluses väljendatud seisukohti nimetatud arve osas. Maakohus jättis tähelepanuta hageja esitatud 2013 ja 2014 majandusaasta aruannete juures olevad bilansid, mis kinnitavad, et hageja ei ole heaks kiitnud kostja poolt esindusõiguseta tehtud tehinguid ja et hageja raamatupidamises puuduvad kostja poolt tehtud tehingute dokumendid. Maakohtu järeldused RR-le tehtud maksete põhjendatuse kohta on vastuolulised. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja teadis või pidi teadma, et ka VK-l puudus hageja esindusõigus. Sellele vaatamata luges kohus VK ütlused RR-le tehtud maksete osas usaldusväärseks. VK tegevus RR-ga lepingu sõlmimisel oli õigustamatu käsundita asjaajamine, sest põhjus, miks hagejal koristajat ei olnud, oli kostja ja VK käitumine, kes ei maksnud eelmisele koristajale palka. Kostjal ega VK-l ei olnud volitusi koristaja otsimiseks. Kohus ei selgitanud, miks olid VK, NG ja NB vastuolulised ütlused usaldusväärsemad, kui EB omad. Seejuures teatas NG enne ütluste andmist, et tal on vihavaen hageja juhatuse liikme JZ ja hageja tunnistaja EB vastu. Kuna RR on 19 korda väärteo korras karistatud, siis on välistatud, et hageja soovis teda enda liikmete vara lähedale. Ajal, mil RR pidi väidetavalt koristusteenust osutama, oli ta tegelikult kahtlustatavana kinni peetud. Ekslik on maakohtu järeldus, et RR töötasult maksti makse. Tegelikult maksti makse eelmise koristaja palgalt. Kohus jättis hindamata hageja 07.04.2017 menetlusdokumendis esitatud tõendid (3 fotot ja e-kirjad), mis tõendavad, et perioodil, kui RR väidetavalt koristusteenust osutas, oli trepikoda koristamata, lehed riisumata ja kostja ei organiseerinud koristamist ka muul viisil. Hageja kordab maakohtu menetluses väljendatud seisukohti RR mittetöötamise kohta koristajana.
10(18)
Maakohus jättis ekslikult hagi rahuldamata kostja poolt Tehnohooldus OÜ-le tehtud makse 48 eurot osas. Elamus ei olnud tarvilik fonolukku remontida ja seda ei ole ka tehtud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Pealegi hoolitses fonolukkude ja uste eest juba ammu teine firma. Arvet, lepingut jne ei ole kunagi hagejale esitatud, hageja ei ole töid tellinud ega ka saanud. Lisaks on arvel märgitud „aparatuuri testimine“. Kostja poolt Optimera Estonia AS-ile tehtud makse 18,90 eurot ei olnud põhjendatud, kuna kostjal puudus hageja esindusõigus. Väär on kostja väide, et JZ lõhkus 27.02.2014 korteriühistu postkasti ja tema suhtes algatati väärteomenetlus. Postkasti lõhkus IV ja tema suhtes algatati ka väärteomenetlus. Selle kinnitamiseks esitas hageja tõendina e-kirjaga saabunud vastuse politseist JZ teabenõudele. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt, jättes nimetatud tõendi põhjendamatult hindamata. Olukorras, kus kohus süüdistas EB postkasti lõhkumises ja keelas istungil EB küsitleda, palub hageja EB tunnistajana üle kuulata ringkonnakohtu istungil. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et oma esimeses vastuses hagile kirjutas kostja, et Optimera Estonia AS-ile tasutud 18,90 eurot oli seotud majapidamiskauba ostmisega, mitte katkise postkastiga. Kostja tõendi alusel paigaldati 21.04.2014 ostetud postkast juba 13.09.2013, s.o 7 kuud varem postkasti ostmisest ja 5 kuud varem postkasti lõhkumisest. Vastused apellatsioonkaebusele ja menetluse käik
6.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, taotluse tunnistaja EB ülekuulamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Ringkonnakohus jättis 03.11.2017 määrusega hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse tunnistaja EB uuesti ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kahju hüvitise 3057,33 eurot ületavas osas hageja kasuks. Seoses kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. I
10.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidlustata asjaolu, et: - kostjal puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013, kuna nimetatud ajal lõppes hageja ja kostja vaheline käsundussuhe; - perioodil 22.04.2013-12.07.2014 omas kostja juurdepääsu hageja arveldusarvele AS-is Swedbank ja tegi ülekandeid hageja arveldusarvelt endale ja kolmandatele isikutele 5964,33 euro (hagiavalduses ekslikult 6332,73 euro) ulatuses. - kostja tegutses 22.04.2013 OÜ-le Sularo Õigusbüroo 242,08 eurot üle kandes hageja juhatuse liikmena; - kostja tegutses perioodil 12.06.2013-12.07.2014 hageja faktilise ühingujuhina.
11.Maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja kahju hüvitise OÜ-le Sularo Õigusbüroo 22.04.2013 tehtud makse 242,08 eurot VÕS § 115 lg 1 alusel. Nimetatud perioodil oli kostja veel hageja juhatuse liige. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega neid kordamata.
11(18)
12.Kui kostja tegi midagi faktilise juhatuse liikmena ning sellest sai kasu ka hageja, on eelduslikult võimalik käsundita asjaajamise instituudi kohaldamine. Käsundita asjaajamisega oleks tegemist juhul, kui kostja oleks täitnud korteriühistu juhatuse funktsioone ja hageja enda juhatus poleks seda üldse või vajalikul määral teinud. Osaliselt on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei andnud hinnangut, miks kostja tegutsemisel perioodil 12.06.2013 – 11.07.2014 ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg p-des 1-3 nimetatud eeldust selleks, et tegemist oleks nõuetekohase asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes. Asja materjalidest nähtub ja maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei kiitnud asjaajamist heaks, kuna hindas seda dubleerivaks ja mittevajalikuks (VÕS § 1018 lg 1 p 1). Ei ole alust väita, et asjaajamine oleks olnud oluline avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Samas ei ole maakohus iga kostja toimingu puhul põhjendanud, et asjaajamine ei vastanud hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 2). Maakohus on hinnanud kostja tegevust tervikuna ja leidnud, et VÕS § 1018 lg 2 sätestatud eeldus puudub, kuna hagejal oli kehtiv ja pädev juhatus ja kostjal puudus vajadus ning õigustus hageja esindamiseks ning hageja uus juhatus pöördus kostja poole, keelates kostjal hageja nimel tegutsemise.
13.Ringkonnakohus leiab, et käsundita asjaajamise õigusliku regulatsiooni kohaldamiseks tuleb iga kostja tegevuse puhul eraldi hinnata, kas kostja tegutsemine ülekandeid tehes vastas hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või mitte (VÕS § 1018 lg 1 p 2) ja alles seejärel, kas kostja vastutab VÕS § 1022 lg 4 alusel. Nimetatut analüüsimata on maakohus jõudnud vastuolulisele järeldusele. Nimelt leidis maakohus kostja kõigi toimingute suhtes, et kostja pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatud isiku tahtele ja soodustatu tahe ei olnud vastuolus avalike huvidega ega seadusega, tegemist oli mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes ja kostja vastutab hagejale asjaajamise tõttu tekitatud kahju eest (VÕS § 1022 lg 4). Samas jättis maakohus hageja nõude osaliselt rahuldamata, põhjendades seda hageja huvides tegutsemisega. Nimetatud vastuolule on põhjendatult viidanud ka hageja oma apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud osas maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust.
14.Käsundita asjaajamise õigustatust tuleb hinnata objektiivselt ja asjaajamist ei muuda õigustatuks see, et asjaajaja pidas seda õigustatuks. Tsiviilasjas on esitatud lahend 2-14-2502, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus juhatuse asendusliikme määramiseks. Tegemist on ühe tõendiga teiste hulgas, mida maakohus pidi hindama kogumis teiste tõenditega kostja tegevusele hinnangut andes. Asjaolust, et nimetatud kohtumääruses kinnitas kohus, et apellandil puudub ajutine või kestev võimetus oma kohustusi täita, ei saa teha järeldust, et apellant teostas oma kohustusi nõuetekohaselt ning heauskselt.
15.Õigustamatut käsundita asjaajamist liigitatakse hea- ja pahauskseks. Maakohus on põhjendanud, et kostja õigustamatu käsundita asjaajamine tuleb liigitada pahauskseks, kuna ta rikkus VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust selgitada välja soodustatu tahe asjaajamise suhtes ja asjaajamiseks puudus avalik huvi. Ringkonnakohus nõustub nimetatuga osas, milles kostja tegevust ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana (otsuse p 13). II
16.Maakohus tuvastas, et OÜ-ga Haabersti Haldus sõlmitud lepingu alusel osutati hagejale avarii-dispetšerteenust, raamatupidamisteenust, tehnohooldust ja elektrikäitist. Kostja on tuginenud asjaolule, et leping sõlmiti juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuse alusel, kostja taandus otsuse vastuvõtmisest seoses perekondliku seotusega teenuse osutaja juhatuse
12(18)
liikmega, otsus avalikustati KÜ Eduard Vilde 87 tahvli peal ning seda ei vaidlustatud 10 päeva jooksul korteriomanike poolt, mille tulemusel see jõustus. Kuigi kostja ei ole oma väiteid tõendanud, ei ole neid asjaolusid hageja ka vaidlustanud. Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas kostja surus hagejale peale nimetatud lepingut, vaid eelkõige tuleb hinnata, kas lepingu täitmisega seoses tekitati hagejale kahju.
17.Maakohus tuvastas õigesti OÜ Haabersti Haldus poolt erinevate teenuste osutamise hagejale. Tööde aktidega (I kd, tl 204-224) ja OÜ Haabersti Haldus arvetega (II kd, tl 37-47) on tõendatud, et OÜ Haabersti Haldus osutas sõlmitud lepingu alusel vaidlusalusel perioodil erinevaid teenuseid 1148,10 euro eest ja raamatupidamisteenuseid 685 euro eest. Puuduvad arved, mis oleksid seostatavad 25.02.2014 Haabersti Haldus OÜ-le makstud summaga 465 eurot, mistõttu nimetatud summa osas pole võimalik võtta seisukohta, kas kostja tasus selle haldusfirmale õigustatult.
18.Kostja pidi arvestama sellega, et asjaajamisel tuleb arvestada hagejale tekkida võiva kahjuga. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal oli alates 2011 sõlmitud leping raamatupidamisteenuse saamiseks Pronksi Arvestusteenuse OÜ-ga ja hagejal puudus vajadus tellida raamatupidamisteenust OÜ-lt Haabersti Haldus. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud osas, miks ei olnud korteriühistul vaja muid haldus- ja hooldusteenuseid. Hageja on väitnud üldsõnaliselt, et tal polnud konkreetseid teenuseid vaja ja ta neid ei saanud, arveid pole hagejale antud (hageja 03.02.2016 menetlusdokument, II kd, tl 64-76). Lisaks maakohtu poolt tuvastatule on see tõendatud tunnistaja SK ütlustega (III kd, tl 149), mille kohaselt käis tunnistaja OÜ Haabersti Haldus elektriosakonna töötajana Vilde tee 78 majas, üks kord oli üks korter elektrita ja mitu korda käidi pirne trepikojas vahetamas. Tunnistaja AV ütluste kohaselt (III kd, tl 149) käis ta OÜ Haabersti Haldus töötajana objektil, kui maja võeti vastu, kui oli probleem kanalisatsioonipüstakuga, on käinud katust üle vaatamas, keldri torusid kontrollimas, kontrollis soojussõlme. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et OÜ Haabersti Haldus osutas hagejale hooldus- ja avariiteenust. Hageja pole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust järeldada, et osutatud teenused ei olnud hagejale vajalikud ja tekitasid hagejale kahju. Eeltoodust saab järeldada, et OÜ-le Haabersti Haldus hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest 1148,10 euro tasumine vastas hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Nimetatud kulutus oli vajalik ühistu nõuetekohaseks funktsioneerimiseks ja tegemist ei ole kahjuga, mida kostja peaks hüvitama (VÕS § 1022 lg 4 alusel). Maakohtu otsus tuleb seetõttu tühistada kostjalt 1148,10 euro väljamõistmise osas.
19.Põhjendatud on maakohtu otsus osas, mille kohaselt ei vastanud raamatupidamisteenuse tellimine OÜ-lt Haabersti Haldus hageja huvidele, kuna dubleeris varasema lepingupartneriga sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingut. Avaldusega (II kd, tl 144) on tõendatud, et kostja esitas OÜ-le Pronksi Arvestusteenused avalduse lepingu lõpetamiseks, juhatuse liige VK nõudis raamatupidamisdokumentide üleandmist mh 05.01.2014 (II kd, tl 146-147, 149), kuid viimane keeldus 30.12.2013 segases olukorras neid üle andmast (II kd, tl 148). Seejärel esitasid kostja j a VK hageja nimel 20.05.2014 kohtusse hagi dokumentide väljanõudmiseks (II kd, tl 150-154). 06.01.2016 sõlmis hageja Pronksi Arvestusteenused OÜ-ga kompromissi nimetatud tsiviilasjas (II kd, tl 155-156), loobudes hagist, kuna kostjal ja VK-l polnud hagi esitamiseks esindusõigust. Eeltoodust tuleneb, et uus raamatupidaja polnud vajalik, kuna Pronksi Arvestusteenused OÜ-l polnud dokumentide üleandmise kohustust. Olukorra, kus Pronksi Arvestusteenused OÜ ei saanud ligipääsu hageja kontole, oli loonud muuhulgas kostja ise.
13(18)
20.Kostja seisukohtadega, et hageja liikmed kiitsid Haabersti Haldus OÜ esitatud arvete tasumisega kostja asjaajamise heaks, jätab ringkonnakohus kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatutega arvestamata (TsMS § 652 lg 4). III
21.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja apellatsioonkaebuse väite osas, mille kohaselt ei ole RR-le tasutud summad hageja huvides ja põhjendatud. Apellant heidab maakohtule ette otsuse vastuolulisust. Nimelt leidis maakohus ühelt poolt, et kuna kostja ei kuulunud hageja juhatusse, siis ei oleks ta tohtinud hageja rahalisi vahendeid käsutada, teiselt poolt leidis aga kohus, et RR-le tehtud maksed olid põhjendatud.
22.Asja materjalidest ilmneb, et kahe ennast pädevaks pidava juhatuse vahel tekkis küsimus, kellel on esindusõigus hageja esindamisel ja korteriühistule teenuste pakkujatele esitati erinevate end pädevaks pidavate juhatuse koosseisude liikmete poolt vastuolulisi andmeid. Erinevate üldkoosolekute protokollide analüüsimise tulemusel jõudis Swedbank AS järeldusele, et kostjal olid seisuga 24.05.2013 internetipanga kasutamise õigused ja taastas need (I kd, tl 169). Kuigi alates 12.06.2013 kostja enam hageja juhatusse ei kuulunud, ei vaidle menetlusosalised selle üle, et kostjale jäi endiselt väljakujunenud olukorras pangakonto kasutamise õigus ja kostja sai teha ülekandeid erinevatele korteriühistule teenuseid osutanud isikutele. Alles 17.07.2014 teatas Swedbank AS erinevatele juhatuse liikmetele, et tehingute tegemisel peavad panka pöörduma vaidluse osapooled ühiselt. Seega oli kostja perioodil 24.05.2013- 17.07.2014 ainuke hageja pangakontot käsutada võiv isik panga silmis ja tegi ka hageja eest vajalikke makseid teenuste osutajatele. Maakohtu otsus ei ole nimetatud osas vastuoluline.
23.Asjaolu, kas kostja oli teadlik enda ja VK tagasikutsumisest ja tegutses viimasega kooskõlastatult, ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähendust, kuna maakohus on tuvastanud kostja volituste lõppemise tähtaja. Samal põhjusel ei oma vaidluse lahendamisel tähendust käsunduslepingu sõlmimine JZ-ga kui juhatuse liikmega (II kd, tl 160).
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et RR-le tehtud väljamaksed ei olnud alusetud, järgib neid ja ei korda. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et eelmine koristaja EP ütles töölepingu hagejaga üles, kuna kostja ei maksnud talle palka, samuti, et hageja otsis oma seaduslike juhatuse liikmete kaudu endale uut koristajat, leping RR-ga suruti hagejale peale, on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Maakohtu otsuse põhjendust tuleb muuta. Kuivõrd koristaja palkamine ja koristajale palga maksmine vastas hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2), on selleks kostja poolt tehtud ülekanne vajalik ühistu nõuetekohaseks funktsioneerimiseks ja tegemist ei ole kahjuga, mida kostja peaks hüvitama (VÕS § 1022 lg 4 alusel). Maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata.
25.Maakohus on asjakohaselt hinnanud kõiki RR-le väljamaksete tegemise asjaolusid kajastavaid tõendeid kogumis ja jätnud põhjendatult arvestamata tunnistaja EB ütlustega. Ringkonnakohus ei näe tunnistajate ütluste analüüsimisel maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumisi. Asjaolu, et tunnistaja NG kinnitas endal olevat vihavaenu JZ-ga, ei tähenda automaatselt, et tunnistaja ütlused asjas oleks ebausaldusväärsed, kui need on kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. Maakohtu otsuse p-st 62 on selgelt aru saada, et kohus pidas EB ütlusi vastuolus olevaks Eesti Töötukassa 03.04.2017 teatisega, RR-ga sõlmitud töölepinguga ja tunnistajate VK, NG ning NB ütlustega. Apellatsioonkaebuse viited RR mitte õiguskuulekale taustale ja asjaolu, et ühe kuriteo episoodi ajal töötas RR väidetavalt hageja juures, ei anna alust
14(18)
väita, et isik tegelikult koristaja tööd hageja juures ei teinud. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust ka asjaolu, kas RR töötasult maksti riigimakse, sest hageja ei ole tuginenud oma kahjunõudes asjaolule, et hagejale on seetõttu kahju tekkinud. Hageja esitatud fotodelt ei ole võimalik järeldada, millal need on tehtud ja kas tegemist on olnud väga pikka aega koristamata olnud trepikojaga.
26.Hageja 07.08.2014, 04.09.2014 ja 21.10.2014 e-kirjad esitas hageja 07.04.2016 menetlusdokumendi p 2.25. kohaselt (III kd, tl 14) tõendamaks, et koristajaks ei olnud RR ja kostja ei organiseerinud elamu koristamist. Maakohus jättis need e-kirjad (III kd, tl 49-51) tõenditena analüüsimata, kuid ringkonnakohus parandab selle menetlusliku vea. Kirjad kajastavad vastavatel kuupäevadel hageja juhatuse liikmete tähelepanu juhtimist asjaolule, et kostjal puudub hageja juhtimiseks pädevus, sh pädevus otsida korteriühistule koristajat ja dikteerida töötingimusi ja sõlmida lepinguid, samas heidetakse kostjale ette, miks ta koristajat tööle ei palka. Tõendid ei lükka ümber maakohtu lõppjäreldust, et RR koristajana töötas ja temale selle eest töötasu maksmisega ei tekitanud kostja hagejale kahju. Seega jättis maakohus hageja hagi kostja vastu põhjendatult 1050 euro ulatuses rahuldamata. IV
27.Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt Tehnohooldus OÜ-le tehtud ülekanne 48,00 eurot oli põhjendatud. Seoses sellega tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendust. Kostja ei vastuta hageja ees nimetatud ulatuses VÕS § 1022 lg 4 alusel, kuna kulutuse tegemine vastas hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Kui kostja esitas tõendi fonoluku remondi kohta, oli hageja kohustus tõendada, et fonoluku remont ei olnud vajalik ja fonolukkude remondiga tegeles teine firma. Arvestades, et hageja ei toonud esile, milline teine äriühing hageja fonolukkude eest hoolitseb, pidas kohus põhjendatult eluliselt usutavaks kostja poolt toodud asjaolu, et fonoluku remont oli vajalik ja teostati OÜ Tehnohooldus poolt. Apellatsioonkaebuse väited, et kuivõrd kostja ei elanud elamus, oleks kostja pidanud selgitama, kust sai ta informatsiooni fonoluku rikke kohta, on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Selgitus arvel „aparatuuri testimine“ ei muuda ebausutavaks asjaolu, et hagejale osutati fonoluku remontimise/parandamise teenust. Seega jättis maakohus hageja hagi kostja vastu põhjendatult 48 euro ulatuses rahuldamata. V
28.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt Optimera Eesti OÜ-le tehtud ülekanne 18,90 eurot ei olnud alusetu makse. Ka nimetatud osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendust. Kostja ei vastuta hageja ees nimetatud ulatuses VÕS § 1022 lg 4 alusel, kuna kulutuse tegemine vastas hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Asja lahendamisel ei ole oluline, kes postkasti ära lõhkus ja kes postkasti müügiarve vastu võttis, mistõttu ei oma vastavasisulised tõendid asja lahendamisel tähendust. Asjaolu, et kostja on nimetanud esialgses vastuses hagile summa tasumist majahoidjale majapidamiskauba ostmisega ja postkast osteti kaks kuud peale eelmise väidetavat lõhkumist, ei muuda maakohtu otsuse järeldusi ebaõigeks. Ka postkast on majapidamiskaup, samuti võidi see osta teatud ajalise vahega esialgse postkasti rikkumisest. Seega jättis maakohus hageja hagi kostja vastu põhjendatult 18,90 euro ulatuses rahuldamata. VI
29.Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, millega viimane mõistis kostjalt välja 300 eurot Sularo Õigusbüroo OÜ-le 30.12.2013 tasutud makse eest. Maakohus jättis otsuse põhjenduste kohaselt hagi rahuldamata põhjusel, et tõendamist ei leidnud nagu oleks MS
15(18)
esindanud vaidlusaluses tsiviilasjas korteriühistut. Kostja esitas nimetatu tõendamiseks maakohtule arve nr 213046, mille kohaselt esitas Sularo Õigusbüroo OÜ hagejale arve 300 euro tasumiseks märkides selgitusse „tsiviilasjas nr 2-13-34077 kohtumaterjali ja sõlmitud kompormissi analüüs, määruskaebuse koostamine“ (II kd, tl 33), e-toimiku väljavõtte ja protokolli (III kd, tl 59-61). Õige on apellatsioonkaebuse põhjendus, et nimetatud tõenditest nähtuvalt esindas Sularo Õigusbüroo OÜ korteriühistut tsiviilasjas 2-12-34077. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda nimetatu vääraks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt tekitas kostja 300 euro tasumisega arve alusel hagejale kahju.
30.Vastuses hagile tugines kostja asjaolule, et tegi 30.12.2013 ülekandeid OÜ-le Sularo Õigusbüroo seoses hageja kohtuprotsessidega võlgade sissenõudmisega korteriomanikelt, samuti eelmiselt raamatupidamisfirmalt dokumentide kohtu kaudu nõudmisega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitasid EB, IK ja GI tsiviilasjas 2-13-34077 hagi hageja vastu 24.05.2013 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (II kd, tl 16-26). Seega ei olnud selles kohtuasjas tegemist hageja nõudega võlgnevuste sissenõudmiseks ega raamatupidamisfirmalt dokumentide nõudmiseks. 13.01.2017 menetlusdokumendis on kostja täpsustanud, et õigusabi vajas korteriühistu seoses sellega, et hageja juhatusest tagasi kutsutud JZ sõlmis iseendaga kompromissi, mille järgi tunnistati 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisust, kostja esitas kompromissile määruskaebuse ja ringkonnakohus tühistas kompromissi. Kostja ei ole sisuliselt maakohtu menetluses põhjendanud, milles seisnes tsiviilasjas 2-13-34077 toimunud menetlus, mis põhjusel tuli seal hageja huve kaitsta ja miks oli kompromissi tühistamine hageja huvides. Seega on maakohus lõppjäreldusena õigesti leidnud, et kostja tekitas hagejale 300 euro OÜ-le Sularo Õigusbüroo ülekandmisega kahju 300 euro ulatuses. VII
31.Maakohus jättis kostjalt põhjendatult välja mõistmata 642 eurot OÜ-le Sularo Õigusbüroo tehtud ülekande eest seoses hageja esindamisega tsiviilasjas 2-13-16148. Nimetatud tsiviilasjas hageja nimel esitatud hagiga taotleti korteriühistu võlglaselt võlgnevuse väljamõistmist. Maakohus tuvastas õigesti, et hagiavaldus allkirjastati 24.05.2013, kui kostja oli veel hageja juhatuse liige ja sai anda volituse hageja esindamiseks.
32.Apellatsioonkaebuses on hageja maakohtule ette heitnud, et maakohus ei arvestanud hageja väidetega, et hageja teatas Sularo Õigubüroo OÜ-le, et viimasel puudub hageja esindusõigus ja vastavate tõenditega. Kuupäevata avaldusega „Lepingu lõpetamine“ (II kd, tl 77) on hageja teatanud õigusbüroole, et lõpetab lepingu alates 02.05.2013 seoses asjaoluga, et kostjal ei olnud esindusõigust lepingu sõlmimiseks. E-kirjaga 26.09.2013 on hageja edastanud tahteavalduse õigusbüroole (II kd, tl 78-80), mille kohaselt palub tagastada korteriühistult saadud summad. Kirjad ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna käesolev hagi kahju hüvitamiseks ei ole suunatud õigusbüroo vastu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole kiitnud heaks õigusabi lepingu sõlmimist OÜ-ga Sularo Õigusbüroo, mistõttu ei pidanud maakohus hindama sellekohaseid tõendeid (2013 ja 2014 majandusaasta aruannete juures olevaid bilansse).
33.Samal põhjusel ei oma tähendust hageja apellatsioonkaebuses esile toodud tõendid, mis kajastavad Sularo Õigusbüroo OÜ-lt teabe küsimist, tsiviilasja 2-13-26148 erinevates menetlusetappides tehtud määruseid, EB vastust hagile, milles ta juhib tähelepanu kostjal hageja esindusõiguse puudumisele. Nimetatud tõenditega on hageja soovinud maakohtu menetluses tõendada, et MS-l puudus esindusõigus hageja esindamiseks. Kuigi maakohus on jätnud nimetatud tõendid hindamata, selgitamata, miks vastavad tõendid asja lahendamisel tähendust ei oma, ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust. Maakohus leidis põhjendatult, et 642 euro tasumine õigusabi osutanud isikule oli vajalik ja põhjendatud, lähtudes
16(18)
ühelt poolt nii hagi eesmärgist (võlgade sissenõudmine pikaajaliselt võlgnikult hageja kasuks) kui ka õigusabikulu põhjendatusest. Ka nimetatud osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendust. Kostja ei vastuta hageja ees nimetatud ulatuses VÕS § 1022 lg 4 alusel, kuna kulutuse tegemine vastas hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei pea hüvitama hagejale 642 eurot.
34.Hageja on tuginenud ka asjaoludele, et kohtule ei ole esitatud õigusbürooga sõlmitud lepingut ja volikirja; kostja ei osanud selgitada lepingu sõlmimise asjaolusid ja selle tingimusi; hageja raamatupidamisel puuduvad tehingu dokumendid; arve tasu saamiseks on esitatud rohkem kui aasta pärast toimingute tegemist ja ülekanne tehti siis, kui kostjale oli juba teada 18.06.2014 üldkoosoleku toimumine kostja korduvaks juhatusest tagasikutsumiseks. Nimetatud asjaolud ei oma tähendust asja lahendamisel, sest isegi kui õigusabilepingut pole kirjalikus vormis sõlmitud, tuleb hinnata, kas õigusbüroo hagejat esindas ja kas arvete alusel väljamaksete tegemine tekitas hagejale kahju.
35.Hageja apellatsioonkaebuses toodud kriitika arvel 214019 märgitud summade tuletamise kohta on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Samal põhjusel jäävad tähelepanuta hageja väited, et EB väidetav võlgnevus pärines aastatest 2008-2009 ning võlgnevus oli vaieldav, ühistul puudusid dokumendid võlgnevuse kohta, võlgnevus oli loovutatud inkassofirmale, võlgnevus oli aegunud ja hageja ning EB vahel oli sõlmitud selge võlgnevuse tasumise kokkulepe. VIII
36.Hageja märgib, et tema hagiavalduses on arvutusviga, millele hageja on küll tähelepanu juhtinud, kuid mis on jäetud istungil protokollimata ja hagiavalduses soovis hageja 5964,33 euro väljamõistmist kostjalt. Nimetatud hagi rahuldas maakohus 4205,43 euro ja jättis rahuldamata 1758,90 euro ulatuses. Hageja on juhtinud lisaks veel tähelepanu maakohtu arvutusvigadele, mille tulemusel mõistis maakohus kostjalt välja 306 eurot rohkem. Viimasele arvutusveale on tähelepanu juhtinud ka kostja. Viga tuleneb asjaolust, et maakohus jättis kostjalt väljamõistetud summast maha arvestamata OÜ-le Sularo Õigusbüroo tehtud väljamakse 642 eurot.
37.Ringkonnakohus arvestab hageja väitega, et tema hagisummas oli arvutusviga ja hageja taotles kostjalt 5964,33 euro väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis põhjendamatult kostjalt välja OÜ-le Haabersti Haldus tasutu eest 1148,10 eurot ja õige hagi rahuldamise ulatus oleks selles osas 2264,10 – 1148,10 = 1116 eurot. Nimetatule lisandub maakohtu poolt väljamõistetud OÜ-le Õigus ja Kord tasutud 300 eurot ja kostjale endale tasutud 60 eurot, kokku 1476 eurot. Pooled on ühel meelel selles, et OÜ-le Sularo Õigusbüroo tasutu arvestamisel pole maakohus arvestanud sellega, et pidas põhjendatuks 642 euro tasumist esindajale. Arvestades, et OÜ-le Sularo Õigubsüroo tasuti kokku 242,08 + 300 + 707,25 + 642 + 332 = 2223,33 eurot, millest maakohus pidas põhjendamatuteks makseteks 2223,33 – 642= 1581,33 eurot, moodustab hagejale tekitatud kahju kokku 1476 + 1581,33 = 3057,33 eurot.
38.Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Kuivõrd hageja nõudest 5964,33 eurot kuulub rahuldamisele 3057,33 eurot, mis moodustab 51% haginõudest, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda. Kuna maakohus pole menetluskulude rahalist suurust lahendis kindlaks määranud, määrab maakohus menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas tsiviilasjas TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4 I lause).
17(18)
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.