2-12-40846/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 11.10.2012 esitas WSP OÜ kohtule pankrotiavalduse. 23.10.2012 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Mai Klemmeri. Ajutise halduri aruanne Mai Klemmer esitas 23.11.2012 kohtule ajutise halduri aruande. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara 12 674 euro ulatuses, kohustusi aga 129 394 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Juhatus on esitanud pankrotiavalduse vastavalt osanike koosoleku otsusele, kuna lubatud lisainvesteeringud jäid tulemata. Võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon on nõuetekohane. Ajutise halduri arvamusel on maksujõuetuse põhjuseks eelkõige turusituatsiooni muutumine ja suuremate tellimusprojektide ärajäämine. Juba 2011. aastal osaleti konkurssidel vähesel määral, 2012. aastal ei õnnestunud suuremaid töid saada, väiksemate projektidega ei saadud piisavalt vahendeid finantsseisu parandamiseks. Töötajatele maksti välja töötasud, samas kasvasid rendivõlad ja tekkisid maksuvõlgnevused. Olukorrast väljasaamiseks oleks vajalik täiendavate investeeringute saamine, mida emaettevõtte algul lubas, kuid ei teostanud. Ettevõtte finantsnäitajate analüüsist nähtub, et 2009.a. kahjum kandus edasi järgmistesse majandusaastatesse, järgnevate tegevusaastate jooksul kuni käesoleva ajani ei suudetud varasemat kahjumit täielikult katta ja ettevõtet kasumisse viia. Sellises olukorras kadus emaettevõttel huvi täiendavaks investeerimiseks. Võlgniku juhatus on olnud jooksvalt kursis ettevõtte finantsseisuga ja informeerinud koheselt osanikke makseraskuste püsimajäämisest. Osanikud on otsustanud pankrotiavalduse esitamise 09.10.2012, peale seda majandustegevus lõpetati. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamisega ei ole viivitatud. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete tegevuses seonduvalt osaühingu maksejõuetuse tekkimisega kuriteo tunnustega tegu ega juhtimisvigu. Võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv. Äriühing on oma tegevuse lõpetanud, ettevõtte omanikud ja juhatus ei näe makseraskustest väljapääsu. Ajutise pankrotihalduri esialgsel analüüsil puuduvad võlgnikul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

Kohtuistungil 26.11.2012 jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde, palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja välja mõista ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused pankrotivara arvelt. Võlgniku esindajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada WSP OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mai Klemmeri. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara 12 673,89 euro ulatuses ja kohustusi 129 394 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on oma tegevuse lõpetanud, omanikud ja juhatus ei näe makseraskustest väljapääsu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete tegevuses seonduvalt osaühingu maksejõuetuse tekkimisega kuriteo tunnustega tegu ega juhtimisvigu. Kohus leiab, et kuna WSP OÜ vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang juhatuse liikmete tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 200 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur hüvitada 144 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.