OÜ Aristek Ehitus hagi Toomas Vahelaane vastu kahjuhüvitise 68 407,63 krooni ehk 4372,04 euro nõudes 68 407,63 krooni ehk 4372,04 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja OÜ Aristek Ehitus (rk 11285218, asukoht Aida 5-5 51010 Tartu, juhatuse liige Assar Sild); hageja esindajad Meelis Leis ja Karina Kukkes (OÜ KL Consult Õigusbüroo, Näituse 27 50409 Tartu, e-post [email protected]); kostja Toomas Vahelaan (ik 36910032758, elukoht XXXX); kostja esindaja Rein Eiche (Mulla 6 Võru, e-post [email protected]) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Aristek Ehitus hagi Toomas Vahelaane vastu varalise kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud OÜ Aristek Ehitus kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 4-5) Hagiavalduse kohaselt on Toomas Vahelaan (kostja) olnud alates 08.09.2006 OÜ Aristek Ehitus (hageja) juhatuse liige. 03.09.2009 sõlmis kostja osaühingu osa notariaalselt tõestatud müügilepingu hageja juhatuse liikme Assar Sillaga, mille kohaselt müüs kostja hageja 19 200-kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustas 48% hageja osakapitalist, Assar Sillale. Sellel ajal, kui kostja oli hageja juhatuse liige, oli kostja kasutuses hagejale kuuluv pangakaart. Perioodil 01.01.2008-30.08.2008 on kostja kasutanud hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid kuludokumentatsiooni esitamata järgmistel kuupäevadel ja järgmistes summades: Kuupäev Summa (kr)
1.10.01.2008
2.15.01.2008
3.17.01.2008 3147,57
4.31.01.2008 314,17
5.04.02.2008 1543,44
6.12.02.2008 3923,10
7.15.02.2008 3362,19
8.20.02.2008 108,32
9.27.02.2008 109,42
10.05.03.2008 3443,53
11.08.03.2008 1615,29
12.12.03.2008 61,31
13.23.03.2008
14.26.03.2008
15.28.03.2008
16.28.03.2008 313,29
17.02.04.2008 313,25
18.07.04.2008 3130,09
19.09.04.2008 108,26
20.10.04.2008 1570,13
21.12.04.2008 3356,76
22.14.04.2008 490,46
23.19.04.2008 1081,65
24.22.04.2008 1849,20
25.29.04.2008 6256,70
26.30.04.2008 6255,99
27.30.04.2008 312,80
28.02.05.2008 186,78
29.12.05.2008 313,60
30.16.05.2008 3126,74
31.19.05.2008
32.20.05.2008 108,26
33.24.05.2008 55,30 2(8)
34.27.05.2008 313,17
35.02.06.2008 3128,25
36.04.06.2008 313,18
37.04.06.2008 108,30
38.18.06.2008 313,43
39.01.07.2008 1994,03
40.01.07.2008 3132,07
41.07.07.2008 76,99
42.09.07.2008 186,88
43.04.08.2008 3128,51
44.06.08.2008 108,51
45.12.08.2008 312,53 Kokku 68 898,09 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 35 ja äriseadustiku (ÄS) §-s 187 lg 1 sätestatud kohustusi. Kostja ei ole esitanud kuludokumentatsiooni kokku 68 407,63 krooni ulatuses, seega on kostja kasutanud hageja rahalisi vahendeid ettenähtust muul otstarbel. 15.05.2009 saatis hageja oma lepingulise esindaja kaudu kostjale kahju hüvitamise nõude, milles palus tasuda kahjuhüvitise summas 68 407,63 krooni kümne päeva jooksul alates nõude kättesaamisest. Kostja ei ole antud nõudele reageerinud, seda tasunud ega omapoolseid vastuväiteid esitanud. Eelduslikult pidi kostja saama nõude kätte hiljemalt 18.05.2009. Hageja arvutab viivist alates 19.05.2009 kuni hagi esitamiseni (29.06.2009) ning viivise määraks on VÕS §-s 113 sätestatud viivise määr (68 407,63 krooni x 42 päeva x 0,026% = 747,01 krooni). Neil asjaoludel nõuab OÜ Aristek Ehitus hagis Toomas Vahelaane vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 alusel varalise kahju 4372,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47,74 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel lisanduva viivise 0,026% põhinõudelt päevas kuni nõude täitmiseni väljamõistmist. Hageja lisas hagile tõenditena OÜ Aristek Ehitus registrikaardi ärakirja, 15.05.2009 kahju hüvitamise nõude ja hageja konto väljavõtte (tl 7-27). Kostja vastuväited (tl 39-44, 80-84, 189-204, 205-209, 231-248) Kostja vaidles kirjalikes seisukohtades esitatud hagile vastu järgmistel asjaoludel:
1.Hagis esitatud nõue on pahatahtlik, ei põhine tegelikkuses esinenud asjaoludel ja on põhjendamata. Kostja müüs oma osaluse hagejale 01.09.2008. Osa müümisel ei esitanud hageja kostjale mingeid materiaalseid ega tööalaseid pretensioone ja ei sõlmitud pooltevahelisi edaspidiseid siduvaid kokkuleppeid. Aluseks võttes hageja pearaamatu konto 1322 „Aruandvad isikud“ Toomas Vahelaan on tema saldo töösuhte lõppemisel null (pearaamatu lk 9), millest nähtuvalt kostja lõpetades 03.09.2008 töösuhte OÜ-ga Aristek Ehitus ei omanud mingeid kohustusi ettevõtte ees.
2.Kostja poolt on kuludokumendid esitatud. Ettevõtte raamatupidamine põhineb tekkepõhisuse printsiibil vastavalt raamatupidamise seaduse (RPS) §-le 5 lg 2, milleks on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingute toimumisele. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodil tulud ja kulud. RPS § 6 lg 2 järgi on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingute toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine. Hageja 2008. a majandusaasta aruandest ei nähtu, et seal oleks üleval kirje rahalise nõudena Toomas Vahelaane vastu summas 68 407,63 krooni ning seda ei ole ka dokumentaalselt fikseerituna olemas.
3.Lisaks tõusetub üles täiendav maksustamise küsimus koos viivistega. Kuna hagiavalduses märgitud tehingud pole väidetavalt seotud ettevõtlusega, vaid kostja on omastanud ettevõtte raha, siis laieneb 3(8)
antud tehingutele riigieelarvesse laekuv erisoodustusmaks, mille hageja jättis aga 2008 tasumata ja ei näidanud seda ära ka 2008. a majandusaasta aruandes.
4.Kostja ei ole võtnud äriühingu raha. Kostja on seiskohal, et kõik hageja poolt väidetavad kulutused on seotud hageja majandustegevusega, mida tõendab ettevõtte oma raamatupidamisalane finantsdokumentatsioon. Pangakonto väljavõtte alusel on kostja juhatuse liikmena teostanud hageja pangakaardiga erinevaid ostutehinguid materjalide ja töövahendite ostmisel ettevõtte majandustegevuse (ehitustegevuse) tarbeks ning välja võtnud sularaha üüripinna eest tasumiseks Soome Vabariigis üürileandjale. Sularaha olemasolu vajalikkust tingis asjaolu, et autokütuse eest polnud võimalik alati ja igal pool pangakaardiga tasuda ning üüripinna omanik soovis üüritasu saada sularahas. Kostja pidi tööülesannete täitmiseks kasutama isikliku omandiõiguse alusel talle kuuluvat mobiiltelefoni, milleks ostis kõnekaardid. Sidevahendita oli aga tööülesannete täitmine ettevõttes võimatu. Hageja nõude täpsustus (tl 126-129, 277-282) Hageja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel asjaolule, et kostja on võtnud hageja rahalisi vahendeid hageja pangakontolt Danske Bank AS Eesti filiaalis ning ei ole esitanud raha kasutuse ehk kulutuste kohta alusdokumente, mida saaks seostada hageja majandustegevusega. Hageja ei käsitle pangakonto väljavõttel esinevaid pangapoolseid teenustasusid kahjuna. 2008. a pearaamatu kassa kontost (periood 01.01.2008-03.09.2008) ning panga väljavõttest nähtub, et nimetatud perioodi osas puudub alusdokumentatsioon järgnevate summade kasutamise kohta hageja majandustegevuses kostja poolt: 11 789,85 (20.03) + 15 000 (24.03) + 6000 (26.03) + 20 000 (19.04) + 30 000 (19.05) + 25 000 (20.06) + 3000 (24.06) + 5000 (19.07) + 5000 (23.07) + 5000 (28.07) + 8000 (30.07) + 5000 (11.08) 281 (31.01) - 5371,30 (29.02) - 67 959,45 (31.05) = 65 178,10 krooni. Tegemist on kassa puudujäägiga, mille on põhjustanud kostja. Kostja poolt pangast kassasse toodud 65 178,10 krooni ulatuses puuduvad raamatupidamisdokumendid hageja majandustegevusega seotud kulutuste kohta ning nimetatud summa on siiani kostja valduses või tema enda huvides ära tarbitud. Pangaväljavõtte ning kassaraamatu järgi on kostja poolt tekitatud kahju 65 178,10 krooni ehk 4165,64 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Tulenevalt hagi eseme täpsustamisest korrigeerib hageja viivise arvestust: 65 178,10 x 43 x 0,00026 = 728,69 krooni ning palub TsMS § 367 alusel alates 01.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras. Hageja lisas tõenditena bilansi 31.12.2009 seisuga, pearaamatu perioodi 01.01.2008-03.09.2008 kohta, pangakonto väljavõtte järjekorranumbritega ja 2009 pearaamatu kassa konto (tl 130-170). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Kohus leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud asjaolust, et kostja on teinud hageja pangakaardiga kulutusi, mille kohta ei ole hagejale kuludokumente esitanud. Asja arutamise käigus formuleeris hageja oma nõude nn „kassa puudujäägina.“
3.Juhatuse liikme ja osaühingu vahel tekib lepinguline õigussuhe ning praktikas on seda lepingut käsitatud käsundilaadse lepinguna. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel nõuda, mistõttu on hageja viited kahju õigusvastasele tekitamisele alusetud. Kostja kui juhatuse liikme vastutuse eeldusteks on 1) juhatuse liikme kohustuse rikkumine; 2) kohustuse rikkumisega osaühingule kahju tekitamine ning 3) põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ning osaühingule kahju tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4).
4.Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus. Tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Analoogne kohustus osaühingu juhatuse liikmele tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 187 lõikest 1. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest 4(8)
solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Toomas Vahelaan oli vaidlusalusel perioodil kuni 03.09.2008 OÜ Aristek Ehitus juhatuse liige ja tal oli hageja nimel lepingute sõlmimise ja tehingute tegemise õigus. Poolte vahel ei ole üldjoontes vaidlust ka selles, et hageja vähendatud nõudes märgitud tehingutega kaasnenud kulutused on tehtud kostja poolt. Vaidlust on tekitanud asjaolu, kas nimetatud kulutused on hageja ettevõtlusega seotud kulud ja kas kulutustega on kostja hagejale kahju tekitanud, mille eest ta ÄS § 187 lg 2 järgi vastutab.
6.ÄS § 4 lg 5 esimese lause kohaselt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ Aristek Ehitus tegevusalaks 2008 on olnud mh ehitus- ja remonditööde teostamine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et juhatuse liige on rikkunud oma ametist tulenevaid kohustusi ja et just sellise rikkumise tõttu on ühingule tekkinud kahju. Iseenesest kuludokumentide esitamata jätmine ei saa olla põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Kohus on seisukohal, et juhatuse liikme kohustuseks käesoleval juhul oli ehitustööde korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine ning nendega on kaasnenud osaühingule objektiivselt kulutused ja ühtlasi äritegevuse risk.
7.Hageja kahju nõude alusena märgitud tehingud on hageja poolt 2008 pearaamatus kirjendatud järgmiselt:
1.10.01.2008 summas 123,00 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 13 all 10.01.2008, kande alusdokument nr 351988, kande kirjeldus „Marepleks OÜ tööriistad“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4001 „Tööriistad“ pearaamatu kanne 13 lk 17 konto 4001.
2.15.01.2008 summas 1013,00 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 3 all 15.01.2008, kande alusdokument nr 886771-00, kande kirjeldus „Estravel AS a.886771-00 laevapilet“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ pearaamatu kanne 3 lk 19 konto 4180.
3.17.01.2008 summas 3147,57 kr (parandatud summa 314,57 kr) on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 4 all 17.01.2008, kande alusdokument nr 441442, kande kirjeldus „Vahelaan: R Kiosk kõnekaart (17.01.2008)“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ pearaamatu kanne 4 lk 19 konto 4180.
4.31.01.2008 summas 314,17 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 7 all 31.01.2008, kande alusdokument nr 307510, kande kirjeldus „Vahelaan: R-Kiosk kõnekaart“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ pearaamatu kanne 7 lk 19 konto 4180.
5.04.02.2008 summas 1543,44 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kannete nr 26 ja 27 all 04.02.2008, kande alusdokumendid nr 263432 ja 124206, kannete kirjeldus „Rautia Piispanristi käsisaag ja Hong Konh Kaarina OY ehitusmaterjalid“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 2310 „Võlgnevus tarnijatele“ pearaamatu kanded 26 ja 27 lk 10 konto 2310.
6.12.02.2008 summas 3923,10 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 37 all 12.02.2008, kande alusdokumendid nr 426,411967,561, 426,411967,561, 426,411967,561, kannete kirjeldus „Kauppapaikka Passeli a.561402 (12...), Motonet Salo a.426 (12.02.08) remont, Rautia Salo a. 411967 (12.02.08) rent“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4001 „Tööriistad“ pearaamatu kanne 37 lk 17 konto 4001.
7.15.02.2008 summas 3362,19 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 40 all 15.02.2008, kande alusdokument nr 412167, kannete kirjeldus „Rautia Salo a.412167 (15.02.2008) ..., Prismantie alusdokumendita kulu“ lk 2; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4001 „ Tööriistad“ pearaamatu kanne 40 lk 17 konto 4001. 5(8)
8.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
9.27.02.2008 summas 109,42 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 44 all 27.02.2008, kande alusdokument nr 2439-56485-5, kande kirjeldus „Hong Kong Salo remondikulud“ lk 3; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4001 „Tööriistad“ pearaamatu kanne 44 lk 17 konto 4001.
10.05.03.2008 summas 3443,53 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kannete nr 50 ja 60 all 05.03.2008, kande alusdokument nr 463626, kannete kirjeldus „R-Kiosk kõnekaart ja Toomas Vahelaan alusdokumendita ...“ lk 3; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ pearaamatu kanne 50 lk 19 konto 4180 ja deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 60 lk 8 konto 1322.
11.08.03.2008 summas 1615,29 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kannete nr 51 ja 52 all 08.03.2008 summas 1507,00 kr, kande alusdokument nr 485570 „Salon Rautaliike liimpuit (üüri tasaarv...)“ ja dokument nr 2383 „Sularaha väljavõtt (üür)“ lk 3.
12.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
13.23.03.2008 summas 1000,00 kr on kassaraamatus (KA) lk 3 kanne 16 kirje järgi Assar Sild tehing, mille sisuks on sularahaautomaadist raha väljavõtmine ja selle vormistamine dokument nr 51 alusel kassasse. Pangakaardi numbri alusel on tegemist Toomas Vahelaane nimel oleva pangakaardiga raha väljavõtmisel, mis on vormistatud Assar Sild nimel sissemaksuks kassa dokument nr 51 alusel. Summa 1000,00 kr liikumine sularahaautomaadist on dokumentaalselt raamatupidamises kirjendatud ning on selle kuupäeva ainus tehing nii Sampo Panga väljavõtte kui ka pearaamatu järgi.
14.26.03.2008 summas 6000,00 kr on kassaraamatus (KA) lk 3 kanne 70 kirje järgi Toomas Vahelaane tehing, mille sisuks on sularahaautomaadist raha väljavõtmine ja selle vormistamine dokument nr 104 alusel kassasse. Pangakaardi numbri alusel on tegemist Toomas Vahelaane nimel oleva pangakaardiga raha väljavõtmisel. Summa 6000,00 kr liikumine sularahaautomaadist on dokumentaalselt raamatupidamises kirjendatud ja Sampo Panga väljavõttes kui ka pearaamatus.
15.28.03.2008 summas 999,99 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 57 all 28.03.2008, kande alusdokument nr 30763996, kande kirjeldus „Tallink Grupp OÜ laevapilet“ lk 3; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ kanne 57 lk 19 konto 4180.
16.28.03.2008 summas 313,29 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 58 all 28.03.2008, kande alusdokument nr 475204, kande kirjeldus „R-Kiosk kõnekaart“ lk 3; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ kanne 58 lk 19 konto 4180.
17.02.04.2008 summas 313,25 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 80 all 02.04.2008, kande alusdokument nr 477856, kande kirjeldus „R-Kiosk kõnekaart“ lk 3; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ kanne 80 lk 19 konto 4180.
18.07.04.2008 summas 3130,09 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 81 all 07.04.2008, kande alusdokument nr 8868, kande kirjeldus „Toomas Vahelaan avanss“ lk 3.
19.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
20.10.04.2008 summas 1570,13 kr on pearaamatus (PR) kande nr 83 all 10.04.2008, kande alusdokument nr 0398, kande kirjeldus „Vahelaan avanss“ lk 3; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 83 lk 8 konto 1322.
21.12.04.2008 summas 3356,76 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kannete nr 84 ja 85 all 12.04.2008, kande alusdokumendid nr 1079 „Vahelaan avanss“ ja 133317 „Suomalainen Kirjakauppa OY kirjutus...“ lk 4; nimetatud kulud on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 84 lk 8 konto 1322 ja deebetkontole nr 4130 „Kantseleikulud“ kanne 85 lk 18 konto 4130.
22.14.04.2008 summas 313,06 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 86 all 14.04.2008, kande alusdokument nr 484191 „R-Kiosk kõnekaart“ lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „Lähetuskulu“ kanne 86 lk 19 konto 4180. 6(8)
23.19.04.2008 summas 1081,65 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 88 all 19.04.2008, kande alusdokument nr 34265277, kande kirjeldus „Nordic Jet Line laevapilet“ lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4180 „ Lähetuskulu“ kanne 88 lk 19 konto 4180.
24.22.04.2008 summas 1735,20 kr on pangatehing selgitusega Koduporand OY, Puiestee 81, fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 100 all 22.04.2008, kande kirjeldus „Toomas Vahelaan alusdokumendita“ lk 4.
25.29.04.2008 summas 6256,70 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 103 all 29.04.2008, kande kirjeldus „Vahelaan avanss“ lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 103 lk 8 konto 1322.
26.30.04.2008 summas 6255,99 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 104 all 30.04.2008, kande kirjeldus „Vahelaan avanss“ lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 104 lk 8 konto 1322.
27.30.04.2008 summas 312,80 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 104 all 30.04.2008, kande alusdokument nr 493262, kande kirjeldus „R-Kiosk 007935 (30.04.08) telefoni ...“ lk 4.
28.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
29.12.05.2008 summas 313,60 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 112 all 12.05.2008, kande alusdokument nr 501160, kande kirjeldus „R-Kiosk kõnekaart” lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 2310 „Võlgnevus tarnijatele” kanne 112 lk 11 konto 2310.
30.16.05.2008 summas 3126,74 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 123 all 16.05.2008, kande kirjeldus „Vahelaan avanss“ lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 123 lk 8 konto 1322.
31.19.05.2008 summas 190,00 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 114 all 19.05.2008, kande alusdokument nr 375834, kande kirjeldus „Marepleks OÜ tööriistad” lk 4; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 4001 „Tööriistad“ kanne 114 lk 17 konto 4001.
32.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
33.24.05.2008 summas 55,30 kr on Assar Silla pangakaardi tehing.
34.27.05.2008 summas 313,17 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 117 all 27.05.2008, kande alusdokument nr 509926, kande kirjeldus „R Kiosk kõnekaart” lk 5; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 2310 „Võlgnevus tarnijatele“ kanne 117 lk 11 konto 2310.
35.02.06.2008 summas 3128,25 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 136 all 02.06.2008, kande kirjeldus „alusdokumendita kulu“ lk 5; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 136 lk 8 konto 1322.
36.04.06.2008 summas 313,18 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 138 all 04.06.2008, kande alusdokument nr 514566, kande kirjeldus „R-Kiosk kõnekaart” lk 5; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 138 lk 8 konto 1322.
37.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
38.18.06.2008 summas 313,43 kr on fikseeritud pearaamatus (PR) kande nr 144 all 18.06.2008, kande alusdokument nr 523181, kande kirjeldus „R-Kiosk kõnekaart” lk 5; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 2310 „Võlgnevus tarnijatele“ kanne 144 lk 11 konto 2310.
39.Andmed puuduvad.
40.01.07.2008 summas 3132,07 kr on fikseeritud pearaamatus (PA) kande nr 30 all 01.07.2008, kande kirjeldus „Toomas Vahelaan“ lk 5; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 30 lk 8 konto 1322.
41.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
42.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud. 7(8)
43.04.08.2008 summas 3128,51 kr on fikseeritud pearaamatus (PA) kande nr 64 all 04.08.2008, kande kirjeldus „Toomas Vahelaan“ lk 6; nimetatud kulu on kantud deebetkontole nr 1322 „Aruandvad isikud“ kanne 64 lk 9 konto 1322.
44.Sampo Panga teenustasu sularaha automaadist raha väljavõtmise eest, millest hageja on loobunud.
45.12.08.2008 summas 312,53 kr on fikseeritud pearaamatus (PA) kande nr 69 all 12.08.2008, kande kirjeldus „Toomas Vahelaan” lk 6. Eeltoodust nähtuvalt on kõik tehingud registreeritud kronoloogilises järjekorras OÜ Aristek Ehitus raamatupidamises, kuludokumendid omavad numbrit, kulud on kirjendatud vastavalt raamatupidamise seadusele. Asjaolu, et hageja ei ole rakendanud kirjendatud kuludele erisoodustusmaksu, kinnitab, et ta on aktsepteerinud kostja tehinguid kui ettevõtlusega seotud kulusid. Hageja 2008 finantsdokumendid, pearaamat ja 2008. a majandusaasta aruanne kostja võlga ei kajasta. Hageja ei ole tõendanud, et märgitud tehingud p-s 22 summas 177,40 krooni ja p-s 24 summas 114 krooni ning p-des 33 ja 39 oleksid teostatud kostja poolt. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja tegeles hageja nimel ehitustööde korraldamise ja teostamisega Soome Vabariigis. Tunnistaja M.K. ütlustest (tl 220), kes on OÜ Mattic juhatuse liige, nähtub, et OÜ Mattic tegi 2007-2008 Soome Vabariigis OÜ-le Aristek Ehitus allhanke töid, töölised olid OÜ Mattic poolt ja töövahendid OÜ Aristek Ehitus poolt. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööalastes küsimustes kohapeal suhtles ta Toomas Vahelaanega ja Toomas Vahelaan tagas ja andis vajaminevad töövahendid. Kui töö oli lõppenud, andis tunnistaja Eestis töövahendid üle Assar Sillale. Kostja on esitanud kohtule 01.08.2007 korteri üürilepingu (tl 289-291), millega on hageja nimel üürinud Soomes korteri üüriga 193 eurot kuus (lisanduvad muude kuludena vesi ja elekter vastavalt tarbimisele). Hageja märgitud p-des 7 summas 3127,62 kr; 10 summas 3130,48 kr; 18 summas 3130,09 kr; 30 summas 3126,74 kr; 35 summas 3128,25 kr ja 40 summas 3132,07 kr on kostja poolt sularaha automaadist eurodes võetud summad ja tasutud 01.08.2007 üürilepingu alusel üürileandjale üüri ja kommunaalteenuste eest. Vastavalt on hageja ka tehinguid kirjendanud oma raamatupidamises „Tööriistad“, „Lähetuskulud“, „Aruandvad isikud“ jm. Kui ka hageja on kirjendanud 2008 pearaamatus tehinguid ebaõigesti, ei muuda see asjaolu kostja poolt tehtud kulutusi ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, mida hageja nõuab endale tekitatud kahjuna. Osaühingu raamatupidamist reguleerivate õigusaktide rikkumine ei too veel kaasa võlaõiguslikku vastutust, so kahju hüvitamise kohustust. Võlaõigusliku vastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ja selle suurus. Teistsuguse hinnangu andmist kostja tegevusele ei too kaasa ka hageja poolt tagantjärele koostatud 2009 pearaamat (tl 170 - kirjendatud 31.12.2009 seisuga kreedit poolel 65 178,10 krooni „Kassa inventuur Nõue Toomas Vahelaane vastu“ ja sama nõue tl 130 lühiajaliste nõuete all 2009 bilansis). Nimetatud dokumendid on hageja poolt koostatud ilmselt eesmärgiga viia hagis esitatud nõue kostja vastu kooskõlla oma raamatupidamisega.
8.Kohus märgib, et VÕS § 139 lõiked 1 ja 2 näevad ette kahjustatud isiku kahju vähendamise kohustuse ja kahju vähendamise ulatuses, milles kahjustatud isik on ise soodustanud kahju tekkimist, või jätnud kahju tekitaja tähelepanu kahju tekkimise ohule juhtimata või kahju tekkimise ohu tõrjumata. Kostja väitel sooritasid hageja finantstehinguid ja omasid nendest ülevaadet kolm isikut: kaks juhatuse liiget ja raamatupidamisteenust osutav isik, kusjuures deklaratsioone esitas ja allkirjastas riigiasutusele Assar Sild. Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, et asjaomased isikud oleksid kostja tähelepanu juhtinud osaühingule kahju tekkimise ohule (kulutuste tegemisele osaühingu nimel kuludokumente esitamata) või kahju tekkimise hoopis ära hoidnud, keelates kostjal vastava tegevuse läbiviimise.
9.TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab menetluskulud täielikult hageja kanda. Kohtunik 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.