Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXX.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. Osaühing Z esitas 14.09.2012.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 28.09.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik on asutatud 12.06.1996. Kuni 23.12.2002 tegutses äriühing aktsiaseltsina ning kujundati 23.12.2002 ümber osaühinguks. Kuni 30.11.2010 tegutseti ärinime BD all. Viimane registreeritud asukoht on XXX. Arvestades asjaolu, et kohtule edastatud pankrotiavalduses on võlgnik palunud dokumendid edastada aadressile XXX, siis on ilmne, et registreeritud asukohas võlgnik ei tegutse. Ainuosanikuks on J Z(XXX). Juhatuse liikmeteks on alates 12.05.2011.a. JK (XXX) ja 25.03.2011 MB (XXX). Rahvastiku registri andmetel on JK XXX surnud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt võlgnikul kinnisvara puudub. Maanteeameti teatise kohaselt ei ole võlgniku nimele registreeritud transpordivahendeid. Äriregistrist ei nähtu, et võlgnikule kuuluksid osalused mõnes äriühingus. Eesti Väärtpaberite Keskregistris ei ole võlgniku nimele registreeritud väärtpabereid. Võlgnikul oli arveldusarve Krediidipangas, mis avati 7.04.2011 ja suleti 8.06.2011. Swedbank AS-s on arvelduskonto number XXXXXXXX, mille saldo on 0 EUR. Viimased liikumised nimetatud kontol toimusid 2010 aasta lõpus. Muud vara võlgnikul ajutise menetluse käigus välja selgitada ei õnnestunud. Järelepärimistele saabunud vastuste ning avalikest registritest kogutud informatsiooni alusel on ajutine haldur selgitanud välja järgmised võlgniku kohustused. Võlgnikul on maksuvõlg, mis koos intressiga on 8723,98 EUR. Tallinna linna ees on võlgnikul kohustus summas 28 746,08 EUR. Kokku 37 470,06 EUR. Võlgniku pankrotiavalduses kajastab võlgnik võlgnevusi kogusummas 40 128,50 EUR. Võlgade nimekirjas kajastav võlgnik samasid võlgnevusi, tõenäoliselt sisaldab Tallinna linna nõue ka täituri tasu, mis ei ole nähtav täitemenetluste registris. Ajutise menetluse käigus on välja selgitatud kohustusi kokku summas 40 128,50 EUR. Käesoleval hetkel ajutise halduri kasutuses olevaid materjale hinnates on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Analüüsides võlgniku pangaväljavõtet on ajutine haldur seisukohal, et majandustegevus katkes hiljemalt 2011 aastal. Võlgnik ise selgitab pankrotiavalduses, et makseraskused tekkisid juba 2008 aastal. 2009 majandusaasta aruande kohaselt olid majandusaasta tulemused positiivsed. Võlgnikul oli vara 494 498 krooni väärtuses (31 583

EUR). Omakapital oli positiivne. Tõenäoliselt kujunes maksejõuetus välja 2010, hiljemalt 2011 aastal. Millal, kellele ja millise hinnaga võõrandas võlgnik oma vara ei ole haldurile teada. 2011 aastal on pangakontol nelja kuu vältel toimunud liikumisi. Kolmel korral on ilma selgituseta välja võtnud sularaha MB kokku summas 30 795,70 EUR. Ajutisele haldurile ei ole esitatud selgitusi nimetatud sularahatehingute seotusest ettevõtlusega. Võlgniku suhtes on 9.09.2011 Tallinna Linna poolt (Mustamäe linnavalitsuse kaudu) algatatud täitemenetlus 28 746,08 EUR nõudes. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus saabus hiljemalt 2011 aastal teises pooles. Pankrotiavalduse esitamata jätmine võib olla raskeks juhtimisveaks. Kuriteotunnustega tegusid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, seetõttu tuleb pankrotimenetlus ajutise halduri hinnangule lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul, kui keegi võlausaldajatest ei ole valmis tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutisel halduril on PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise menetluse täielikuks hüvitamiseks. Harju Maakohus on lahendis 2-087-11825 asunud seisukohale, et kui juhatuse liige ei ole täitnud Äriseadustiku § 108 lõikest 5 tulenevat kohustust esitada viivitamatult pankrotiavaldus maksejõuetuse saabumisel, siis tuleb ajutise menetluse kulud kooskõlas ÄS § 187 välja mõista juhatuse liikmelt. MB on vastuses ajutise halduri järelepärimisele avaldanud nõusolekut ajutise menetluse kulusid kanda. Lähtuvalt eeltoodust teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada ZOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks; ZOÜ (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige MB (XXX), elukoht XXX; määrata ajutise halduri töötasuks 1250 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 412,50 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 121 eurot. Nimetatud summad palub haldur kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX. Kuna võlgnikul puudub vara, millest kanda ajutise menetluse kulud, siis palub haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, välja mõista riigi vahenditest. Nimetatud summad palub haldur kanda ajutise halduri arvelduskontole Nordea pangas nr. XXXX. Kuna võlgnikul puudub vara, millest kanda ajutise menetluse kulud, siis palub haldur ajutise menetluse kulud osaliselt summas 500,00 eurot välja mõista juhatuse liikmelt MB ́lt (XXX). Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 40 128,50 eurot ja vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et Osaühingu Z on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise haldur kuriteotunnustega tegusid tuvastanud ei ole. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 30.10.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Osaühingu Z võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab Osaühingu Z dokumentide hoidjaks MB (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). TsMS § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Ajutine haldur palub välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 500 eurot ja riigilt 397 eurot. Võlgniku juhatuse liige on nõustunud ajutise pankrotimenetluse kulude tasumisega summas 500 eurot. Kohus, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigivahenditest tuleb ajutise halduri tasu

katteks välja mõista 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning võlgniku juhatuse liikmelt MB ́lt 500 eurot.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.