lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-20588/18

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-20588/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-20588

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohtuasja number

2-12-20588

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2012, Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Evi Kool

Kohtuasi

E. K. hagi A. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2003/1938. Hagihind 652,50 EUR.

Kohtuistungi toimumise aeg

14. november 2012

Menetlusosalised esindajad

Hageja:

E. K. (IK xxx, elukoht xxx e-post xxx )

Kostja:

A. K. (IK xxx, elukoht xxx, xxx )

ja

nende

e-post

RESOLUTSIOON

1.E. K. hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 095/2003/1938.
3.Jätta hageja menetluskulud kostja A. K. kanda ja välja mõista A. K.`lt E. K. kasuks riigilõiv summas 28.76 EUR (kakskümmend kaheksa eurot ja 76 senti). Riigi menetlusabi andmisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Tühistada Viru Maakohtu 11.06.2012 hagi tagamise määrus alates käesoleva kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) jõustumisest.
5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on E. K. hagi A. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2003/1938. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 24.07.1997 sündinud poeg E. K., poolte abielu on lahutatud 24.10.2000. Pärast abielu lahutamist jäi poeg elama ema A. K. juurde, Ida-Viru Maakohtu 19.06.2002 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-977/2002 mõisteti hagejalt kostja kasuks, lapse E.i ülalpidamiseks, välja elatis summas 463 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.06.2011 elab poeg E. K. isa, so hageja juures ning on hageja täielikul ülalpidamisel. Alates 2011.a. sügisest õpib poeg Lüganuse Keskkoolis. Vaatamata sellele, et poeg on hageja ülalpidamisel, peetakse hageja töötasust kinni temalt kohtuotsusega kostja kasuks välja mõistetud elatis. Kostja ei kasuta saadud elatist lapse ülalpidamiseks. Elatise võlgnevus hagejal puudub. Seoses ülaltooduga palus hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 095/2003/1938. Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks, so sundtäimise peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni. Koos hagiga esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse, palvega vabastada teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. (tl. 216). Viru Maakohtu 25.05.2012 määrusega jäeti hagi tagamise taotlus käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks. (tl. 22). Viru Maakohtu 11. juuni 2012 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 095/2003/1938 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. (tl. 27). Viru Maakohtu 23. augusti 2012 määrusega rahuldati hageja E. K. riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu kandmisest hagiavalduse esitamisel (tl. 74-75).

KOSTJA VASTUS

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale A. K.`le kätte 24. septembril 2012 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga.

Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUISTUNG

05. juuni 2012 kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS §

410.Hageja teatel elab poeg tema juures ning ta ei näe põhjust, miks ta peaks kostjale lapse ülalpidamiseks elatist maksma. Hageja on osaliselt töövõimetu, töötasu ei ole suur. Poeg ei soovi koos emaga elada, poeg otsustas ise hageja juurde elama asuda. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, tema kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 22.10.2012 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitedokumendiks on 19.06.2002 tsiviilasjas nr 2-977/2002 tehtud kohtuotsus, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks, lapse E.i ülalpidamiseks, välja elatis summas 463 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 221 lõikes 1 märgitud loetelu juhtudest, millal võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on näidisloetelu, loetelu ei ole ammendav. Käesoleval juhul tuleb viidatud sätet tõlgendada laiendavalt, kuna kohtuotsusega, mis on täitedokumendiks, mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis lapse E.i ülalpidamiseks. Hagi esitamise ajaks on asjaolud muutunud, alates 01.06.2011 elab laps E. K. hageja, E. K. juures, seega on kohtuotsuse täitmise aluseks olevad asjaolud kardinaalselt muutunud ja alus kohtuotsuse sundtäitmiseks ära langenud. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TMS § 221. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 tunnistab kohus lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 095/2003/1938.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1, 3 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus rahuldas hagi ning jätab hagimenetluse menetluskulud osaliselt kostja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud 29.05.2012 hagi tagamise taotluselt riigilõivu summas 28,76 eurot, seega kuulub riigilõiv summas 28.76 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi esitamisel ei ole hageja menetluskulusid kandnud, Viru Maakohtu 23. augusti 2012 määrusega rahuldati hageja E. K. riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu kandmisest hagiavalduse esitamisel. Kohus jätab riigi menetlusabi andmisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

HAGI TAGAMISE TÜHISTAMINE

Viru Maakohtu 11. juuni 2012 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 095/2003/1938 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. (tl. 27). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt, asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus, lõpetades kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasja menetluse, tühistab 11.06.2012 hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seega on hagi tagamise alused ära langenud. Sellest lähtuvalt tuleb hagi tagamise abinõu tühistada.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Evi Kool Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium