Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. OSAÜHING S (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud 29.10.2012.a elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. ANDMED PANKROTIVARA JA SELLE MÜÜGIST SAADUD RAHA KOHTA; Pankroti väljakuulutamisel oli raha 7,253.74 eurot.

ANDMED IGA PANDIESEMEST MÜÜGIST SAADU KOHTA:

RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA:

Käesoleval hetkel on välja makstud

SAADAOLE VAVARA KOHTA:

Müümata vara puudub. Haldur on esitanud taotluse halduri tasu määramiseks büroo kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Kui kohus määrab halduri tasu büroo kasuks, tekib võlgnikul käibemaksu enammaks, mille tagastamist on võimalik Maksu- ja Tolliametilt taotleda ning maksta selle laekumisel võlausaldajatele kehtiva jaotusettepaneku ja jaotiste alusel. ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL:

Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. Pankrotivara valitsemine on seisnud eelkõige pankrotivara säilimise tagamises, olemasoleva vara seisukorra ja realiseerimisväärtuse väljaselgitamises. Võlgniku ja temaga seotud kolmandate isikute kaudsest vastutöötamisest ning asjaolust, et pankrotivara oli koormatud üürilepinguga on tulnud lahendada mitmeid igapäevaseid õiguslikke ja korralduslikke probleeme ja vaidlusi seoses pankrotivara säilimise tagamise, valduse ülevõtmise, pankrotivara müügiga. Haldur on seda teinud ning halduri tegevuse tulemusena on õnnestunud keerulises olukorras tagada vara säilimine ja müük. Haldur on tegelenud tööõigusalaste küsimuste lahendamisega: maksejõuetushüvitiste taotlemine Töötukassalt, töötajate huvide kaitsmine ja nendega suhtlemine, küsimustele, päringutele vastamine, pankrotimenetluse toimingute, asjaolude selgitamine. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Haldur on kaitsnud kõigi võlausaldajate seaduslikke huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse, selgitanud võlausaldajate nõuded, valitsenud pankrotivara, korraldanud selle moodustamise ja müügi ning korraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamise, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, andnud aru ning esitanud pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Haldur on samuti analüüsinud võlgniku tegevust lähtudes kriminaalõiguslikust aspektist ning esitanud kuriteokaebuse. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil ja seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Haldur ei ole jätnud kohustusi täitmata ega täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt. ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE LÄBIVAATAMISE KOHTA, SAMUTI HAGIDE KOHTA, MIDA HALDUR KAVATSEB ESITADA: Hagisid esitatud ei ole ning esitata ei kavatseta. ANDMED KOHTUKULUDE NING AJUTISE HALDURI JA HALDURI TEHTUD

VAJALIKE KULUTUSTE KOHTA:

Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud väljamaksete osas. PankrS § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on klientide ostujõu vähenemise ning looduslike asjaolude (erakordselt soe suvi) tagajärjel kahanenud nõudlus, samuti võlgniku suutmatus kohaneda muutunud olukorraga ning ebaõiged otsused müügistrateegia kujundamisel. Võlgniku juhataja ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, sõlmides üürilepingu oma lähikondsega OÜ-ga B . Oli ilmne, et üürilepingu tegelikuks eesmärgiks oli vara koormamine sellisel moel, et selle avalik müük kolmandatele isikutele oleks raskendatud ning eelis oleks üürnikul, võlgniku lähikondsel. Seaduspäraseks ei saa lugeda maksejõuetu ärihingu, mille majandustegevus on lõppenud, kogu vara üürimist 5 aastaks suhteliselt ebasoodsatel tingimustel. Raamatupidamisandmete kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2009.a. lõpuks, kuid pankrotiavaldus esitati alles 28.12.2010.a. Haldur on politseile esitanud kuriteokaebuse eeltoodud asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks on haldur palunud uurida ka 2010 aasta lõpus võlgniku lähikondsetele võõrandatud sõidukitega seotud asjaolusid. Politsei poolt on alustatud kriminaalasi nr 12230114266. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

OSAÜHING S(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 13 949,31 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 16 739,17 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 13 949,31 euro kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve ning vastab PankrS § 651 lg 2. Kohus määrab halduri lõplikuks tasu halduri büroole summas 13 949,31 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 16 739,17 eurot. Tulenevalt PankrS § 163 lg 7 avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.