Otsuse avalikult teatavaks- 19. november 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-44035
Tsiviilasi
Time Finans AB hagi Marika Pau vastu 2989,50 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1635,38 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041; Box 947, 501 10 Borås, Rootsi Kuningriik); esindajad hageja esindaja Anne-Liis Veski (OÜ Incure Inkasso Agentuur; Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post [email protected]); kostja Marika Pau (isikukood 46508222722; elukoht XXXX; tegelik viibimiskoht Inglismaal; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Time Finans AB hagi Marika Pau vastu osaliselt.
2.Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks 1768 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 82 senti, millest 1509,25 eurot on tagastamata laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga, 133,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.07.2012 seisuga ning 126,13 eurot kahju.
3.Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1472,51 eurot alates 13.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 1339,07 eurot.
4.Jätta hageja menetluskuludest 59% Marika Pau kanda ja 41% Time Finans AB kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Välja mõista Marika Pault Time Finans AB kasuks menetluskulu 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja 21 senti.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Time Finans AB võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Marika Pau võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Time Finans AB (hageja) hagi Marika Pau (kostja) vastu 2989,50 euro (põhinõue 1509,25 eurot, intress 1216,33 eurot, kahju 126,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 137,79 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Kostja taotles hagejalt eralaenu. Hageja kandis 13.05.2008 ja 25.11.2008 kostja arvelduskontole kokku 29 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingud üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud.
2.Kohus kohustas kostjat 12.07.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 37-38). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil [email protected] ja kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 17.10.2012 (tl 54). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
6.Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia eralaenu tingimustest, laenutaotluste kinnitustest, panga väljavõttest taotletud summade kostja kontole kandmise kohta ja 23.05.2011 arvest (tl 21-25).
7.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 1216,33 euro väljamõistmist, olles arvestanud intressi alates 14.05.2008 (esimese laenusumma ülekandmisele järgnevast päevast) kuni 23.05.2011 võla jäägilt 1509,25 eurot määras 0,073% päevas. Samas nähtub kohtule esitatud 23.05.2011 arvest (tl 25), et nimetatud kuupäeva seisuga moodustab intress hoopis 32,59 eurot. Arve kohaselt on eelmise kuu saldo 1472,51 eurot ja meeldetuletusmaks/viivis 4,15 eurot, mis koos intressiga 32,59 eurot on kokku 1509,25 eurot, mida hageja on hagiavalduses pidanud põhinõudeks ja arvestanud sellelt intressi. Kuivõrd hageja on kuni 23.05.2011 arvestanud intressi summalt 1509,25 eurot, mis sisaldab intressi summas 32,59 eurot (keeld tuleneb VÕS § 113 lg-
2(3)
st 6), samas kui 23.05.2011 arve kohaselt on intress nimetatud kuupäeva seisuga 32,59 eurot, siis tuleb hageja intressinõue summas 1216,33 eurot jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab hagis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 137,79 euro väljamõistmist, olles arvestanud viivist alates 24.05.2011 (intressi arvestuse lõppemisele järgnevast päevast) kuni 12.07.2012 (hagi kohtusse esitamise aeg) võla jäägilt 1509,25 eurot seadusjärgses määras 0,022% päevas. 23.05.2011 arvest nähtuvalt on põhinõue, millelt viivist arvestada, 1472,51 eurot (eelmise kuu saldo), mistõttu võlgneb kostja hagejale ajavahemikul 24.05.2011 kuni 12.07.2012 viivist 134,44 eurot (1472,51 eurot × 415 päeva × 0,022% päevas). Hageja nõue kostjalt võlgnevuse (tagastamata laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga/viivisega), kahju ning lisanduva viivise sissenõudmise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1509,25 eurot, 12.07.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 133,44 eurot, kahju 126,13 eurot ning lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 1472,51 eurot alates 13.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures 12.07.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 59% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
10.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena kohtumenetluses tasutud riigilõivu 250 euro ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 260 euro väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 63,91 eurot. Seega on hageja menetluskuluks käesolevas asjas kokku 313,91 eurot (250 + 63,91).
11.Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 185,21 eurot (59% 313,91 eurost).
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.