Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-34970

-

pangakonto jääk -311,67 eurot (negatiivne); maksude ettemaksed Soome Maksuametile 10 695,09 eurot (tekkinud pärast tagantjärgi tehtud käbemaksudeklaratsiooni parandust, millest nähtuvalt oleks õigus saada käibemaksu tagasi, kuid Soome Maksuamet ei ole aktsepteerinud tagantjärgi deklaratsioonide parandusi ega ka tagastanud varem tasutud käibemaksu osa. Võlgnik ise hindab seda nõuet lootusetuks); muud nõuded 891,21 eurot (ettemaks Soome Maksuametile. Võlgnikul on väidetavalt õigus taotleda Soome Maksuametilt ettemaksu tagasi).

Ajutise halduri kinnitusel võlgnikul nõuded ostjate vastu, käibe- ja põhivara ning investeeringud puuduvad. Võlgniku võlad

2-12-34970

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 683 537,06 eurot, s.h: - Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 18.09.2012 seisuga tasumata maksud summas 491 802,11 eurot (23.05.2012 maksuotsus ja 19.07.2012 vaideotsus, millega jäeti vaie rahuldamata); - Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) laenu nõue 191 734,95 eurot. Panditud vara puudub, võlgniku suhtes täitemenetlusi ei toimu. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Ajutise halduri hinnangul vajab pankrotimenetluses õiguslikku analüüsi dividendide väljamaksmine osanike üldkoosoleku otsusega, mille täitis juhatus. Ajutine haldur on arvamusel, et see toiming kahjustas oluliselt võlausaldajate huve, mistõttu tuleks rahaliste nõuete esitamise seisukohalt välja selgitada nõuete õiguslik alus. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ja väljavaated selle taaskäivitamiseks ei ole reaalsed. Võlgniku kohustuste maht (vähemalt 683 537,06 eurot) ületab oluliselt võlgniku teadaolevat vara, milleks on võimalik nõue Soome Maksuameti vastu 891,21 euro suuruse maksude ettemaksu tagastamiseks. Samas märgib ajutine haldur, et ka positiivse lahendi korral ei jätkuks sellest isegi ajutise halduri tasu, tasuga seotud maksude ja ajutise halduri kulude täielikuks hüvitamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Alalise maksejõuetuse põhjusteks peab ajutine haldur müügikäibe olulisel määral vähenemist ja sotsiaalmaksu kohustuse riski eiramist, mis päädis 2012.a sotsiaalmaksu maksekohustuse määramisega maksuhalduri poolt. Majandusaastate aruannete kohaselt oli võlgnik stabiilselt maksuvõlas, kuigi ajutine haldur samas möönab, et majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga maksude tasumise tähtaeg ei olnud saabunud. Ajutise halduri arvates ei ole välistatud, et võlgniku äriidees sisaldus nn „kokkuhoid sotsiaalmaksu arvel“ - sellele viitab maksuhalduri maksuotsus sotsiaalmaksu osas. Alaline maksejõuetus kujunes ajutise halduri arvates välja hiljemalt 2011.a lõpus. Ajutine haldur märgib, et võlgniku raamatupidamise aruandlust ei ole korraldatud äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 4 sätestatud nõuetele vastavalt, mis on raske juhtimisviga. Juhatus ei ole esitanud 2010. ja 2011. majandusaastate aruannet äriregistrile, millest tulenevalt on äriregister teinud võlgnikule 22.02.2012 kustutamishoiatuse vastavalt ÄS §-ile 60. 2011. majandusaasta lõppes kahjumiga summas 981 483 eurot, omakapital moodustas -332 847 eurot. 2012.a maksis võlgnik osanikele dividende summas 210 000 eurot, millele lisandus tulumaks. Kuigi ÄS kohaselt ei ole dividendide väljamaksmine kahjumiga lõppenud majandusaasta järel keelatud ja tegemist on olnud osanike üldkoosoleku otsusega, mille juhatus täitis, on ajutine haldur seisukohal, et nimetatud toiming kahjustas oluliselt

2-12-34970 võlausaldajate huve ning maksuriski võtmisega maksuhalduri maksuotsuse tõenäosuse tingimustes rikkus juhatus juhatuse liikme seadusega sätestatud hoolsuskohustust, mis on raske juhtimisviga. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse võimalikud kulud ja seega kohtudeposiidi suurus võib olla ca 3 300 eurot ning et kohtul on alus pankrot välja kuulutada juhul, kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik tasuvad kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks SGOÜ tööd 10,6 tundi (s.h päringute koostamine, suhtlemine võlgniku raamatupidajaga, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil). Antud menetluses on tunnitasu ülemmääraks võetud 85 eurot. Peeter Sepper palub välja mõista SGOÜ’lt ajutise halduri tasu 901 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 297,33 eurot, samuti kulud 123,55 eurot (s.h ruumide kasutamine, paljundus, printimine, transport), kusjuures riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot, mille raames esimeses järjekorras ajutise halduri kulud 123,55 eurot ning seejärel ülejäänud summa piires ajutise halduri tasu. Võlgniku vastuväide 24.09.2012 esitas võlgnik kirjaliku vastuväite ajutise halduri aruandele, milles osaliselt nõustus ajutise halduri aruandega, kuid vaidlustas maksejõuetuse tekkimise aja, tegevuse lõpetamise põhjused ning ajutise halduri seisukoha juhatuse poolt toime pandud raske juhtimisvea osas. 24.09.2012 kohtuistungil võlgnik toonitas, et dividendide väljamaksmine toimus osanike üldkoosoleku otsuse alusel, mille juhatus täitis ning enne 2012.a mai kuud maksukohustust ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus

2-12-34970 kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri aruande andmetel on SGOÜ’l vara bilansilise väärtusega 11 274,63 eurot, tegelikkuses nõudeõigusena mitte üle 891,21 euro. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 683 537,06 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 24.09.2012 menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 300 eurot ning tegi ettepaneku SGOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.09.2012. Seisuga 18.11.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et SGOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud SGOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. SGOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks eelkõige müügikäibe oluline vähenemine ja sotsiaalmaksu kohustuse riski eiramine. Viimati esitatud põhjusele vaidles võlgnik vastuväites ja ka kohtuistungil vastu, väites et enne 2012.a maksuotsust maksuvõlga ei olnud. Ajutise halduri aruande andmetel oli võlgnik majandusaastate

2-12-34970 aruannetest nähtuvalt stabiilselt maksuvõlas, kuigi ajutine haldur samas nõustus, et majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga maksude tasumise tähtaeg ei olnud saabunud. Ajutise halduri hinnangul vajab pankrotimenetluses õiguslikku analüüsi dividendide väljamaksmine, kuna see toiming kahjustas oluliselt võlausaldajate huve, mistõttu tuleks rahaliste nõuete esitamise seisukohalt välja selgitada nõuete õiguslik alus. Võlgnik on kinnitanud, et dividendide väljamaksmine toimus osanike üldkoosoleku otsuse alusel, mille juhatus täitis ning enne 2012.a mai kuud maksukohustust ei olnud. Samas on võlgnik 24.09.2012 kohtuistungil tunnistanud, et võlgnikul olid võlad hankijate ees. Kohus leiab, et ajutise halduri ja võlgniku seisukohad ei ole täielikult vastuolus. Ajutine haldur on arvamusel, et dividendide väljamaksmine kahjustas oluliselt võlausaldajate huve, kuid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad ning et juhatuse liikme käitumisele õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik õiguslik analüüs. Võlgnik on 24.09.2012 kohtuistungil tunnistanud, et tal olid võlad hankijate ees, kuid on kinnitanud, et juhatus dividendide väljamaksmisel täitis osanike üldkoosoleku otsust ning enne 2012.a mai kuud maksukohustust ei olnud. Kirjalikus vastuväites on võlgnik süüdistanud riigiametite sõnamurdlikku käsitlust lähetusvormide küsimuses, millest tulenevalt ei olnud selgust, kumba riiki tuleb sotsiaalmaks maksta. Samas olukorras, kus võlgnik ei maksnud sotsiaalmaksu Eesti Vabariigile, ei ole ta esitanud tõendeid, et on vaieldava perioodi eest sotsiaalmaksu tasunud Soome Vabariigile. Vastuväites esitatud võlgniku positsioon pigem toetab ajutise halduri aruandes esitatud seisukohta, et SGOÜ äriideeks on võimalikult olnud „kokkuhoid sotsiaalmaksu arvel“. Võlgnik ei ole samuti vastu vaielnud, et äriregistrile ei ole esitatud 2010. ja 2011. majandusaastate aruannet, millest tulenevalt on äriregister teinud võlgnikule 22.02.2012 kustutamishoiatuse vastavalt ÄS §-ile 60. Küsimuse otsustamisel, kas juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse senises menetluses vastuvaidlematult tõendatud asjaolud, samuti et keegi ei ole SGOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasunud, millest tulenevalt ei ole võimalik vaieldavate asjaolude selgitamist pankrotimenetluse raames jätkata. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning ebaõnnestunud äriplaan ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Võlgniku juhatuse liige JTJ on jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse (äriregistrile ei ole esitatud 2010. ja 2011. majandusaastate aruannet) ja jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse (hiljemalt 20 päeva pärast vaide rahuldamata jätmist oleks pidanud esitama pankrotiavalduse), mistõttu käesolevaks ajaks on võlausaldajate nõuded kasvanud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on JTJ, sünd XXX, toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Peeter Sepper palub välja mõista SGOÜ’lt ajutise halduri tasu 901 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 297,33 eurot, samuti kulud 123,55 eurot, kusjuures riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot, millise summa piires esimeses järjekorras hüvitada ajutise halduri kulud 123,55 eurot ning seejärel ülejäänud summa arvelt ja piires ajutise halduri tasu. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud.

2-12-34970 Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 901 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 297,33 eurot, samuti ajutise halduri kulud 123,55 eurot, tuleb võlgnikult Peeter Sepper’i kasuks välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb need osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda Peeter Sepper’i kontole nr XXXXXXXXXXXX ajutise halduri kulud 123,55 eurot ja ajutise halduri tasu 273,45 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et SGOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule SGOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele JTJ’ile (sünd XXX).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.