Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Kaupo Paal 19.11.2012 Tallinnas 2-11-12825 A L hagi HÜ Kuuli 04.03.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 27.10.2011 otsus HÜ Kuuli apellatsioonkaebus 1595 eurot Hageja A L (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik; Kostja HÜ Kuuli (registrikood 80057735, asukoht Anni 14-35, 13626 Tallinn), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 27.10.2011 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-12825 ja lõpetada tsiviilasja nr. 2-11-12825 menetlus. Edasikaebamise kord Määrusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Menetluslikke taotlusi ja vastuväiteid võib Riigikohtule esitada vandeadvokaadi vahenduseta. Asjaolud A L esitas 21.03.2011 hagi, paludes tuvastada hooneühistu Kuuli 04.03.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Hageja leidis, et HÜ Kuuli 04.03.2011 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosolekut ei kutsunud kokku juhatus, vaid nn. initsiatiivgrupp ja üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 03.06.2011 sõlmisid hageja ja kostja juhatuse liige G G kompromissi ja palusid selle maakohtul kinnitada.
Harju Maakohus oma 17.06.2011 määrusega kinnitas poolte kompromissi, mis seisnes vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnistamises, kostja kohustuses hüvitada hagejale poole riigilõivust ja tingimusest, et kui üks poolest edaspidi rikub oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis on teisel poolel õigus tekitatud ebamugavuste eest nõuda leppetrahvi 1000 eurot. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetas maakohus tsiviilasja nr. 211-1285 menetluse. Määrus jõustus koheselt, sest pooled loobusid määrusele edasikaebamise õigusest. 19.09.2011 esitas HÜ Kuuli määrusele määruskaebuse, mille põhjenduste kohaselt ei pea kohus kinnitama kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega. Antud juhul on selliseks leppetrahvi kokkulepe. Kohus ei arvestanud kostja poolt 07.06.2011 esitatud kompromissettepanekuga, millises leppetrahvi tingimust ei esine ja on lisatud, et kohus korraldab HÜ Kuuli erikontrolli. Harju Maakohus oma 13.10.2011 määrusega rahuldas määruskaebuse ja tühistas oma 17.06.2011 määruse ja jätkas menetlust. Määruses ei ole esitatud määruskaebuse rahuldamise põhjendusi; selles on vaid viidatud, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, sest kaevatav määrus toimetati ekslikult kätte juhatuse liikmele, kelle esindusõigus oli juba lõppenud. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi oma 27.10.2011 õigsksvõtul põhineva otsusega ja tuvastas HÜ Kuuli 04.03.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 760,31 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt tunistas kostja tema vastu esitatud nõuet ning seda, et HÜ Kuuli 04.03.2011 üldkoosleku otsused on tühised. Kuna käesoleval juhul vaidlustati kostja üldkoosoleku otsus, kuuluvad hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 alusel kohaldamisele HÜS ja tulundusühistuseaduse (TÜS) sätted. TÜS § 521 lg 1 p 3 alusel on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti oluliselt. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib TÜS § 40, mille lg 1 järgi on üldkoosolek korraline või erakorraline. Sama paragrahvi lg 3 sätestab juhud, mil juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma. TÜS § 41 lg 1 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. TÜS § 42 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, ei või üldkoosolek otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei esita otsuste tegemisele vastuväidet. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Eeltoodule tuginedes on hagi õiguslikult põhjendatud. Arvestades TsMS § 138 lg-tes 1 ja 2, § 144 lg-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatut, on hageja menetluskulud järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 319,55 eurot, hageja transpordikulud 110,76 eurot ning kulud õigusabile 330 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-s 1, § 38 lg-s 2, § 39 p-s 2, § 3 lgs 1 ning äriseadustiku (ÄS) § 34 lg-s 3 sätestatut, võis kostja esindajaks kohtus olla juhatuse koosseis, mis valiti 04.03.2011 või hiljem. Kohtul on TsMS § 226 lg-st 1 tulenev kohustus. Maakohus oli teadlik, et kostjat peab esindama uus juhatuse koosseis, kuid kohus põhines oma otsuses esindusõiguseta isikute poolt 27.04.11 esitatud hagi õigeksvõtule, sellest hoolimata, et kostja pööras antud eksimusele kohtu tähelepanu 19.09.2011 esitatud määruskaebuses. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja loobus esindusõiguseta isikute poolt esitatud hagi õigeksvõtust 25.10.11 seisukohas, samuti loobus kostja 14.10.2011 kõikidest enne 13.10.11 esitatud kompromissidest ja kohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 226 lg-s 3 sätestatust. Maakohus oli teadlik, et antud asjas peab kostjat esindama 04.03.2011 valitud juhatuse koosseis. Nende esindusõigusi tõendab üldkoosoleku 04.03.2011 protokoll, millega tühistati 16.02.2011 üldkoosoleku otsused. Maakohus tuvastas 18.03.2011 kohtuistungil (ts asjas 2-112289) kostja 04.03.2011 valitud esindajaid ning kinnitas kompromissi. Hageja hagi kostja 04.03.2011 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudega oli sama kohtukoosseisu menetluses alates 21.03.2011. Hageja määras oma hagis ekslikult kostja esindajaks 16.02.11 valitud Galina Gorškova ja kostja aadressiks Anni 14-35, Tallinn. Olles kostja esindaja andmete ebaõigsusest teadlik, saatis maakohus esindusõiguseta isikule kutse 06.06.2011 istungile. Uuele juhatusele, aadressil Tallinn 13616 postkast nr 2307 või e-postiga [email protected], maakohus menetlusdokumente ega kutset ei edastanud. Seetõttu rikkus kohus kostja menetlusõiguseid, kuna kostja ei olnud käesoleva tsiviilasja menetlusest teadlik ning ei saanud seetõttu oma õiguseid teostada (sh vastuväidet esitada). Uus kompromissi ettepanek saadeti kohtule ja hagejale 07.06.2011 e-postiga. Uus kompromissleping sisaldas varasema ettepanekuga võrreldes olulisi muudatusi ja lükkas samal ajal endise kompromisslepingu tagasi (VÕS § 21 lg 1). Peale seda ei teavitanud kohus ega hageja kostjat menetluse käigust. Kohus kinnitas ekslikult hageja ja G. Gorškova vahel 06.06.2011 sõlmitud kompromissi 17.06.2011 kohtumäärusega. Maakohus ei kontrollinud, et 16.06.2011 tehti kostja juhatuse koosseisus muudatused, mis kajastusid ka MTÜS registris. Maakohus ei saatnud 17.06.11 määrust kostja seaduslikule ega lepingulise esindajale, millega rikkus kohus jämedalt kostja menetlusõigusi. Maakohtu poolt kinnitatud kompromiss on vastuolus heade kommetega (TsMS § 430 lg 3 rikkumine). Kinnitatud kompromissi p 4 („kui üks poolest edaspidi oluliselt rikub TÜS § 41 lg 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis on teisel poolel õigus tekitatud ebamugavuste eest nõuda leppetrahvi summas 1000 eurot“) on vastuolus heade kommetega, sest selle eesmärgiks on kitsendada liikmete õigust koosoleku kokkukutsumiseks trahvi ähvardusega. Lisaks eelnevale andis maakohus hagejale aega menetluskulude esitamiseks, kuid kostjale mitte, millest tulenevalt on tegu ebavõrdse kohtlemisega. 01.06.2011 astus menetlusse 18.05.2011 valitud kostja juhatuse koosseis, mis kanti MTÜS registrisse 16.06.2011 ja mille pädevus kinnitati kostja 03.08.2011 üldkoosolekuga. Kohus teatas 02.06.2011, et 06.06.2011 kohtuistung jääb jäära ja andis pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja kuni 20.06.2011. Olles kostja esindusõigusega esindajatest teadlik, ei kõrvaldanud maakohus esindusõiguseta isikuid TsMS § 226 lg 2 p 3 alusel määrusega menetlusest, vaid kohus kinnitas 17.06.2011 määrusega hageja ja esindusõiguseta esindajate vahel sõlmitud kompromissi. Tähtajaliselt ja kostja lepingulise esindaja poolt 07.06.2011 esitatud kompromissi jättis aga kohus tähelepanuta.
Maakohus jättis otsuses tähelepanuta ja hinnanguta kostja 25.10.2011 seisukoha hageja täpsustatud seisukohale, millega kostja loobus 27.04.2011 tehtud hagi õigeksvõtust ehk ei kiitnud heaks esindusõiguseta isiku poolt tehtud menetlustoiminguid. Seega põhjendas kohus otsust ekslikult hagi õigeksvõtuga. Samuti jättis maakohus tähelepanuta ja analüüsimata kostja 25.10.11 esitatud vastuväite hagile ja taotluse jätta hagi rahuldamata hageja pahausksuse tõttu. Hageja käitus pahauskselt järgmisel põhjustel: hageja oli teadlik 04.03.2011 üldkoosolekul valitud juhatuse koosseisust, kuid määras 21.03.2011 esitatud hagis kostja esindajaks 16.02.2011 valitud G. G ja märkis kostja aadressiks xxxxxxxx, et tühistada koosoleku otsused uue juhatuse teadmata; hageja esitas kohtule enda e-posti aadressilt ja ühes samas kostja poolt digiallkirjastatud konteineris nii isiklikud kui ka kostjapoolsed menetlusdokumendid (tegemist on ilmselge huvide konfliktiga); hageja sõlmis teadlikult G. G (kellel puudus esindusõigus) heade kommetega vastuolus oleva kompromissi; hageja varjas 17.06.11 kohtumäärust juhatuse eest kuni 08.09.2011 (siis tagastati pool riigilõivust) ja hageja esitas teadvalt valesid ja põhjendamatuid andmeid menetluskulude kohta. Maakohus leidis ekslikult, et hageja transpordikulud 110,76 eurot ja õigusabikulud 330 eurot kuuluvad rahuldamisele. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et menetluse kestel ei toimunud ühtegi kohtuistungit ning hageja esitas ja sai kõik menetlusdokumendid kätte e-posti kaudu. Seega ei saanud hagejal transpordikulusid tekkida. Lisaks eelnevale ei esitanud hageja transpordikulude tõendamiseks ühtegi tõendit ja seega rikkus kohus TsMS §229 lg-s 1 sätestatut. Transpordikulud tuleb tõendada dokumentaalsete tõenditega, mitte paljasõnaliste arvestustega. Maakohus rahuldas ekslikult hageja õigusabikulude taotluse. Maakohus ei kontrollinud, et hagejal puudus kuni 14.10.2011 esindaja. Hageja esitas kohtusse menetlusdokumente, millel puudus märge esindaja kohta. Hageja allkirjastas antud dokumendid ise, edastas need isikulikult kohtule ja ei esitanud lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat volikirja. Seega ei esitanud R V antud menetluses hagiavaldust, ei tutvunud kostja vastusega, ei osalenud kohtuistungil, ei koostanud kompromissi jne. R. Viigi teenused 4,4 tundi summas 330 eurot ei vasta tegelikkusele, kuna hagejal puudus antud menetluses esindaja ja kostja ei arvestanud antud asjaoluga. Seega puudub alus antud õigusabikulude hüvitamiseks arve nr 40 alusel. Menetlusosalistel peab olema võimalik menetluse käigus arvestada sellega, millised kulutusi võib väljaspool kohtumenetlust teha, et hinnata vaidluse perspektiivikust ja jõukohasust. Kõnealuses vaidluses arvestas hageja tsiviilasja toimikust nähtuvalt sellega, et kostjat esindab menetluses tema seaduslik esindaja ja et tal on nõustaja, kelle poolt tehtud kulutusi ei pea vastaspool hüvitama. Seega puudus hagejal alus arvata, et tal võivad seoses kostja lepingulise esindaja kulud tekkida. Samuti on oluline, et hageja lepingulise esindaja esindusõigusi tõendav 13.10.2011 volikiri on allkirjastamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asja menetlus lõpetada.
TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 428 lg. 1 p.2 kohaselt peab kohus lõpetama menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud kohtu lahend, ja sama paragrahvi sama lõike punkt 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS §-de 630 lg. 2 ja 659 kohaselt ei või määruskaebust esitada, kui mõlemad pooled on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Kuivõrd maakohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis pooled teatasid, et nad loobuvad määruse vaidlustamise õigusest (toimiku lk. 85) ja maakohtu 17.06.2011 määrus jõustus TsMS § 446 lg. 3 kohaselt selle tegemise kuupäeval, siis on maakohus ekslikult võtnud kostja hilisema määruskaebuse menetlusse, selle rahuldanud (ehk sisuliselt menetluse taastanud) ja teinud otsuse vaatamata sellele, et sama vaidluses on juba olemas jõustunud menetlust lõpetav kohtulahend. Ülaltoodus asjaoludel ja juhindudes TsMS §-dest 428 lg. 1 p. 2 ning 657 lg. 1 p. 4 tuleb maakohtu 27.10.2011 otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.