Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

lõpetada. tada. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpe

Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub jõustumisel jõustumisel ka viivitamatult täitmisele. III Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-1111-31229 seoses kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamisel 1⁄2 asjas tasutud riigilõivust, riigilõivust, s.o. 158,38 euros eurost. Hageja on tasunud 05.07.2011 riigilõivu summas 89,47 89,47 eurot (maksekorraldus nr 179, 179, viitenumber viitenumber 2900072136) 2900072136) ja 25.03.2012 summas 63,91 63,91 eurot (maksekorraldus (maksekorraldus nr 194, 194, selgitusega selgitusega „Riigilõiv nõude suurendamise eest OÜ Varamu Kinnisvara vastu esitatud esitatud hagis (tsiviilasi nr 22-1111-31229) 31229)”. Tagastatav riigilõiv summas 76, 76,69 69 eurot tuleb kanda hageja KÜ Rakvere Pikk 36 arveldusarvele nr 4278643790709 Krediidipank, Krediidipank, märkides selgitusse „ tsiviilasi nr 22-111131229, 31229, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu määruse kättetoimetamisest kättetoimetamisest alates. alates Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 06.07.2011 esitas KÜ Rakvere Pikk 36 Viru Maakohtule hagi OÜ Varamu Kinnisvara vastu võlgnevuse 395.16 euro nõudes. 06.09.2011 esitas nõude täpsustuse koos täiendavate tõenditega (kostjale tasumiseks esitatud arved). Hagi asjaolude kohaselt esineb kostjal Rakvere linnas Pikk 36 asuva korteri nr 5A omanikuna korteriühistu ees võlgnevus seisuga 01.07.2011 esitatud arvete alusel summas 395,16 eurot, millest 387,07 eurot moodustab võlgnevus majandamiskulude eest ja 8,09 eurot moodustavad viivised. Kostja 14.10.2011 esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja möönas, et ta ei ole hageja esitatud arveid tasunud alati arvetel märgitud kuupäevaks, kuid arved on siiski tasutud ja hagejal kahju ei ole tekkinud. Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja omapoolsed tõendid – pangakonto väljavõtted. 29.10.2011 esitas hageja kostja vastuse suhtes kirjaliku arvamuse koos täiendavate tõenditega. 06.01.2012 eelistungil pidas kohus vajalikuks, et kostja vastuväidetest tulenevalt esitaks hageja hiljemalt 06.02.2012 võlgnevuse kujunemise arvestuse ning kostja esitaks hiljemalt 06.03.2012 oma seisukoha koos tasutud arvete täpsustamisega. 06.02.2012 esitas hageja kohtule kostjal esineva võlgnevuse kujunemise arvestuse alates 30.09.2007, märkides ühtlasi, et 28.11.2007 oli tsiviilasjas nr 2-07-12188 kohtumäärusega kinnitatud kompromissleping, milles kostja (Raivo Laasmägi) tunnistas sama korteri osas

maksete tasumisel hageja ees võlgnevust seisuga 31.08.2007. Kompromissi sõlmimise ajaks oli aga kostjal tekkinud juba uus võlgnevus. 21.03.2012 esitatud vastuses ei nõustunud kostja võlgnevuse perioodi algusega (30.09.2007) ega ka vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamise eest tasumiseks esitatud arvega. 28.03.2012 laekus kohtule hageja avaldus nõude suurendamiseks koos lisadega. Hageja suurendas nõuet majandamiskulude tasumisel 463,97 euroni, kuna hagi esitamisest alates oli kostja tasunud ühistu esitatud arveid vaid osaliselt ning enda äranägemise järgi. 11.04.2012 laekus kohtule uus hagiavalduse terviktekst. 02.05.2012 esitas kostja vastuse 11.04.2012 koostatud hagiavaldusele. Kostja palus hagejal esitada majandamiskulude osas kostjal esineva võlgnevuse konkreetne arvestus. 08.05.2012 toimus menetluses eelistung. Kohus andis pooltele aega ühiselt üle vaadata kõik tasumiseks esitatud arved ja arvete katteks toimunud laekumised, samuti kohustas kohus esitama hagejat täpne viivise arvestus koos täpsustatud nõudega. 11.06.2012 saabus kohtule ülevaade hageja kohtumisest kostja esindajaga. 29.08.2012 toimunud kohtuistungil tegi kostja hagejale ettepaneku kontrollida veelkord arvete alusel tasumisele kuulunud summadelt viiviste arvestust. 04.10.2012 esitas kostja kohtule omapoolse viivisearvestuse. Kostja arvestuste kohaselt võlgnevus sisuliselt puudub ning viivisearved on võimalik lugeda kostja poolt ekslikult topelt makstud arvete alusel ka tasutuks. 13.11.2012 kohtuistungil avaldasid pooled, et olles veelkord majandamiskulude osas tasumiseks esitatud arvete ja tegelikult toimunud laekumiste alusel üle vaadanud mõlema poole arvestused, on pooled õigusrahu huvides nõus lõpetama tsiviilasja menetluse kompromissi sõlmimisega. Kompromissi kohaselt tasub kostja hagejale viivisvõlgnevuse summas 0,87 eurot (tasus samal istungil) ning hageja loobub ülejäänud hagiavalduses märgitud võlanõudest. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, v.a. 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust, mille tagastamist taotleb hageja riigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Pooled vormistasid kohtuistungil ka kirjalikult kompromissilepingu, mille esitasid allkirjastatuna kohtule kinnitamiseks.

Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromissleping ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 05.07.2011 summas 89,47 eurot maksekorraldusega nr 179 viitenumbriga 2900072136, selgitusega: „Hagi esitamise eest OÜ Varamu Kinnisvara vastu“ ja 25.03.2012 summas 63,91 maksekorraldusega nr. 194 viitenumbriga 2900072136, selgitusega: „Riigilõiv nõude suurendamise eest OÜ Varamu Kinnisvara vastu esitatud hagis (tsiviilasi nr 2-11-31229).” Kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 153,38 eurot. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 153,38 : 2 = 76,69 eurot. Kohus tugines TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtumäärus jõustus 01.detsembril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee

Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.